www.militaar.net

Dora laskesagedus oli midagi 3 lasku tunnis.

Üks selle kahuri mürsk kaalus 7,1 tonni! Kohutav!

Ehk siis efektiivsem olnuks see rannakindlustustes: Selline mürsk oleks vist viimse kui liitlaste laeva pooleks viilutanud.

Plaanis oli ka Dora paigutada roomikuile ja luua nii tank Landkreuzer P. 1500 Monster. Plaan jäeti aga katki.

See plaan käis ilmselt inseneeridel üle jõu.Kui juba raskete Tiigrite veermikud olid kerged purunema siis mida oleks teinud tank mis on relvastatud 800mm kahuriga.Ja kütuse kulule ei ole parem üldse mõelda.

Soobel kirjutas:Ehk siis efektiivsem olnuks see rannakindlustustes: Selline mürsk oleks vist viimse kui liitlaste laeva pooleks viilutanud.

Jah, otsesihtimisega.
Kuid siis poleks sobinud Dora laskekiirus - Näiteks meie Peeter Suure merekindluse suurtükid pidid tabama vastast, oma tuld esimese lasu järgi korrigeerides. Kui aga laskude intervall on paarkümmend minutit - siis oleks see liikuva sihtmärgi suunas ju täiesti mõtetu.

Väike video mobiiltelefon-püstolist.
Mis nüüd küll militaartehnika - kuid pauku teeb ikke...
http://de.fishki.net/picsw/102007/16/video/cell_gun.wmv

Teema algupoolel oli jutt vene T-35 ja suht kehvapoolseks hinnati teda. Mina sellega kohe kindlasti nõustuda ei saa. Tegu oli ju ikkagi esimese rasketankiga maailmas. Teised ei olnud selle peale veel mõelnudki aga venelastel oli see juba olemas. Esimeselt vasikalt ei saagi ju nõuda, et ta perfektne oleks. T-35 ehitamiselt saadud kogemused kasutati ju ära. Ja ütleme kui 5-6 T-35 oleks näiteks 35 aastal Narva poolt Tallinna poole veerema saadetud, ma ei kujuta ette mis jõuga need kinni oleks peetud. Ootamatu dessandiga oleks tulnud Narva raudteesild ära võtta ja sellest oleksid nad vist üle veerenud küll.

Alkar kirjutas:

Teema algupoolel oli jutt vene T-35 ja suht kehvapoolseks hinnati teda. Mina sellega kohe kindlasti nõustuda ei saa. Tegu oli ju ikkagi esimese rasketankiga maailmas. Teised ei olnud selle peale veel mõelnudki aga venelastel oli see juba olemas.

Rasketankid olid loomulikult juba mõnda aega enne T-35 olemas, kas või ilmasõjaaegsed Mark tüüpi masinad. Esimese maailmasõja lõpupoole loodi Prantsusmaal ligi 70 tonnine kahetorniline rasketank 2C. Masina eesotsas asus torn 75 mm kahuriga ja tagaosas torn kuulipildujaga (oli ka variante teistsuguse relvastusega). 1923 aastaks valmistati 10 tanki 2C. Vist kõik need õhiti prantslaste endi poolt II MS algupoolel otse raudteeplatvormidel.

Nõukogude T-35 aga valmistati inglaste Vickers A1E1 Independent eeskujul. Sel 1925 aastal (mõnedel andmetel aasta hiljem) valminud tankil oli 5 torni, millest ühes asus 47 mm kahur ja ülejäänutes kuulipildujad. Inglased masinat relvastusse ei võtnud, aga see oli eeskujuks teistes riikides loodud mitmetornilistele tankidele ja neid ikka oli mõnijagu. Pilt kõnealusest:

Eks ta kipub üldine tendents olema, et hiiglaslikel sõjamasinatel pole kunagi eriti edu olnud.
Ju vist on nende ehitamise kulukus ja kogemuse puudumine siin põhirolli mänginud.
Aga muidugi ka see, et supermonstrum on meelismärklauaks vastasele.
Dora ei tabanud sihtmärke, Tirpitz ja Bismarck ehitati vaid brittidele märklauaks, T35 oli võrreldes T28-ga ilmselt ülearu kallis – aga nõuk juhtidele avaldas ilmselt rohkem muljet kogus kui „suurus”...jne.

T-35. Küsimus polnud rahades, vaid selle kolossi töökindluses, mis oli ka KV-de ja IS-de probleemiks. T-35, vist kõik 69, kaotati enne kui lahingusse jõudsid astuda.

Alkar kirjutas:Ja ütleme kui 5-6 T-35 oleks näiteks 35 aastal Narva poolt Tallinna poole veerema saadetud, ma ei kujuta ette mis jõuga need kinni oleks peetud.

Suurtükituli? Miinid? Lennukitelt heidetavad pommid?

Pigem oleks nad ise seisma jäänud ilma suurtükkide, lennukipommide ja tankitõrjekraavideta.

Alkar kirjutas:Teema algupoolel oli jutt vene T-35 ja suht kehvapoolseks hinnati teda. Mina sellega kohe kindlasti nõustuda ei saa. Tegu oli ju ikkagi esimese rasketankiga maailmas. Teised ei olnud selle peale veel mõelnudki aga venelastel oli see juba olemas. Esimeselt vasikalt ei saagi ju nõuda, et ta perfektne oleks. T-35 ehitamiselt saadud kogemused kasutati ju ära. Ja ütleme kui 5-6 T-35 oleks näiteks 35 aastal Narva poolt Tallinna poole veerema saadetud, ma ei kujuta ette mis jõuga need kinni oleks peetud. Ootamatu dessandiga oleks tulnud Narva raudteesild ära võtta ja sellest oleksid nad vist üle veerenud küll.

Siinkohal on tegemist psühholoogiliselt mõistetava eksitusega. Kirjeldades T-35 kui "rasketanki" arvatakse, et selle soomus oli ka ülipaks, see aga on täielik eksitus! Kogu T-35 korpus valmistati esialgu 20-mm soomusterasest, alates 1937.aastast suurendati seda 23-mm-ni. Seega oleks see "rasketank" kerge saak igale tolleaegsele 37-mm või isegi veelgi väiksemakaliibrilisele tankitõrjesuurtükile! Nii et need Alkari kirjeldatud 5-6 T-35 "rasketanki" oleksid saanud roomata ainult esimese tankitõrjesuurtükiväe positsioonini. T-35 kaalu (algul 50t, pärast 1937.aastat 55t) ajas suureks just tohutu suur kere ja paljude tornide olemasolu, mitte aga soomuse paksus.
http://armor.kiev.ua/Tanks/BeforeWWII/T35/t35_2.html

Sõda on alati tekitanud kuulujutte. Siinkohal toon ära ühe 14.juunil 1940.a Šveitsi ajalehes avaldatud artikli:



Nii et vaat milles peitus 1940.aastal Läänerindel sakslaste edu saladus: 25 meetrit pikkustes ja 5,5 meetri laiustes supertankides, millest kimasid välja mootorrattad!