www.militaar.net

Jalutu kirjutas: Nõustun. Samas pole päris kindel, kas ja millises ulatuses võiks meeste liigutamist vaja olla. Vähemalt pole minuni ühtki vettpidavat analüüsi jõudnud. On vaid oletused, arvamused ja kõhutunded. Reaalseid plaane on foorumlastest vaid vähesed näinud, seega polegi nagu millegi üle väidelda.

Ma lähtun enda kõhutundest.
Vägesid on vaja liigutada, va muidugi juhul kui kohe alla antakse. Õhus ülekaalu pole, kui NATO sekkub siis läheb selleks aega, esimesed ööpäevad ollakse omapäi. Õhutõrje valvab Tallinnat ja ilmselt ka suuremaid/tähtsamaid kohti/grupeeringuid.
Presendiga hakkab asi tiirule sarnanema.

Midagi teemakohast ka. Huvitav artikkel, mida selle teema fännid võiks lugeda:
http://www.strategypage.com/htmw/htmurp ... 40124.aspx

Võibolla on asi ka selles, et inimesed on targemaks saanud ja "hurraa"patriotismi on väheseks jäänud. Või oleksid sa nõus ise minema Carl Gustavi ja suvalisest KL malevas oleva moonaga aktiivsoomusega T-72 vastu?

Tankitõrje pole mitte relvapõhine vaid üksusepõhine. Rindel olevate üksuste jaoks on meil võimalus kasutada tankitõrjeks TT miine, õlaltlastavaid granaadiheitjaid, tagasilöögita TT kahureid, juhitavaid TT rakette ja ilmselt mööndustega ka 155mm haubitsaid, kui täpset tuld tellida.
Tagalas olevate "suvaliste KL üksuste" puhul jääb ilmselt hetkel TT rakett ja suurtüki tuli ära.
Seega jah, kui mulle näidatakse põllul seisvat tanki ja öeldakse, et jookse nüüd hästi kiiresti selle tankini ning kuskil 100m peal proovi lasta, siis ma vaataks tõesti sellele ütlejale väga arusaamatu näoga otsa. Aga sellist pulli ei tehta. Tehakse seda, et üksus paigutatakse positsioonile, ning võimalik soomuse rünnaksuund võetakse erinevate TT relvade koondtule alasse. Muidugi võib alati midagi perse minna ja tulevad need tankid hoopis mujalt, aga kui siiski kõik mehed on valmis oma relvaga omale määratud positsioonile minema, võiks ju suurema üksuse kaitseplaan enamvähem toimida.

Ehk Trummid/Lemetid hakkavad oma pideva vingumisega teatavaid tulemusi saavutama..??

Kui otse öelda, siis suurema osa vahendite suunamine üheainsa suurüksuse iga hinnaga arendamiseks on samuti....teatud riikide huvides....nii öelda "teatud tulemus"?

Minu mäletamist mööda panid hollandlased oma PASId müüki ju peale seda kui nad Afgaanis nendega õhku hakkasid lendama ning nende kasutamisest seal loobusid (läksid üle MRAPidele) ehk meie "Hollandi XA-188 hange" ongi üks Afganistani ülejääk ning need masinad on enne meid juba piisavalt tolmu söönud. Eestlastele pakutigi neid äraostmiseks ju läbi meie Afgaani kontingendi.

Varustuse transport liinil Afganistan-UK on Eestile täiesti tasuta ning liinil UK-Eesti teevad KV-le vedusid ainult erafirmad.

Keegi eespool ütles ju ilusti tegelikkuse välja - et kuna alla 10 a vana lahingutehnikat ei saa "külma sõja vanarauaks" lugeda, siis tuleb rõhuda "mõrvarlikule transpordile" ja "Afganistani rasketele oludele". Mõistagi need Pasid, mida edas-tagasi veetakse, lendavad/lendasid siia havi käsul ega sõitnud samasugustes tingimustes.

See, et masinaid on mitmel eri alusel, tähendab ka seda, et eestlastele pakutakse "fortuuna korvi", kus masinaid võetakse juhuvaliku alusel.

Siin ennist teemaks olnud transpordihinne- huvitav, kas Eesti kontingendi Paside äratoomise eest makstakse samuti 40 000 dollarit tükist...

Ma ei tea kas meile neid USA MRAPe vaja on või on need Eestis kasutamiseks overkill aga hädaladamine "ei ole võimalik, mõttetu, raiskamine... jne" on kummaline sest meie Hollandi PASId on väga sarnase skeemiga hangitud (jäid Hollandi Afganistani kontingendile lahjaks ja pakuti meile) ning neid on korduvalt edasi-tagasi veetud.

Seda kui kasulikud MRAPid meil kodumaal oleks kommenteerida ei oska aga kas kasvõi tulevaste välismissioonide jaoks väikest kogust ei tasuks võtta? Kuskil KAVi taolistes kohtades ringi sõitmiseks peaks olema ju suht ideaalne ning kui ka saab miiniga laksu ära ja läheb mahakandmisele, siis sellest vähem kahju kui Pasist.

Ma ei tea kas meile neid USA MRAPe vaja on või on need Eestis kasutamiseks overkill aga hädaladamine "ei ole võimalik, mõttetu, raiskamine... jne" on kummaline sest meie Hollandi PASId on väga sarnase skeemiga hangitud (jäid Hollandi Afganistani kontingendile lahjaks ja pakuti meile) ning neid on korduvalt edasi-tagasi veetud.

Kõik saavad ju neist tõsiasjadest aru...vähemalt need, kes on viitsinud end asjadega kursis hoida. Nenedest Pasidest suurem osa on ju analoogselt Afganistanis ära kotitud ja nende koju toomiseks tuleb plekkida analoogseid summasid. Aga kohe algab automaatne hädaldamine ja kes sellele viitab, kuulutatakse kohe vaenlaseks "kelle jutt hakkab teatud eesmärke saavutama" ja kes "teenib teatud huve".

Kapten Trumm kirjutas:Kõik saavad ju neist tõsiasjadest aru...vähemalt need, kes on viitsinud end asjadega kursis hoida. Nenedest Pasidest suurem osa on ju analoogselt Afganistanis ära kotitud ja nende koju toomiseks tuleb plekkida analoogseid summasid.

No kui siin kõvasti kursis ollakse, siis ütle ka välja, kui suur osa nendest Hollandi Pasidest Afgaanis "ära kotitud" on..??
Kui palju on "suurem osa"..

Nii tore, et britid olid nõus osa meie varustusest oma kulul UK-sse tooma.
Ehk, seda varustust, mis kuulub meie üksusele, mida see seal kasutas.
Kas nad meile ka kaubanduskoridori etendaksid.....

Ja minu mäletamist mööda, võeti Hollandis Paside loobumise otsus vastu siis, kui langetati otsus hankida Boxereid.
Aga tolmu üles keerutada ikka võib ju...

Holland asendas oma Afganistani missiooniüksuste PASId kiirkorras juurde hangitud Bushmaster MRAPide vastu, nii need XA-d laokile jäid.

Viiskümmend kirjutas:Holland asendas oma Afganistani missiooniüksuste PASId kiirkorras juurde hangitud Bushmaster MRAPide vastu, nii need XA-d laokile jäid.

Küsimus oli ju, et palju nendest hangitavatest soomukitest Afgaanis kasutusel oli?

Hollandlastel oli Afgaanis ligi 2000 meest. Pataljoni jagu võis neid pasisid seal olla küll.

Kuna tegemist oli ainult missiooniüksuste töövahendiga siis arvata võib 2/3, ehk need mis ei olnud väljaõppes nägid maailma. Tulpide kodumaal endal neid vaja ju ei olnud, Holland oli Boxerite hankega liitunud juba 2001 aastal.