Raamatud olid odavad aga sisu oli kaheldav(propaganda)aest kirjutas:Raamatuid olid odavad. Praegu tuleb raamatukaupluses ringi kõndides pisar silma aga aastat kolm-nelikümmend tagasi......ah, ei taha meenutadagi. Olid ajad! Vähemalt ses suhtes.
Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
No raamatud on nüüd Nõukogude aja headusest küll väga halb näide...Nõukogude ajal olid raamatud kallid (vrd praegu raamatu hinna suhet keskmisesse palka), kvaliteet oli kehv, sisuga...nojah, saadavusega...ka nojah. Üksikuid helgeid momente oli ka muidugi, nende puhul hinda ei vaadatud, saadavusega oli veel enam...
Praegune raamatumaailm on ikkagi ulme Nõukogude ajaga võrreldes, siin saab ikka väga selgelt aru, millisest urkast oleme roninud välja...jah, raamatupoes käies hoiad peast kinni - on väga kalleid raamatuid, aga vägagi odavaid on ka.
Ja eriti odavate puhul olen vähemalt enda juures täheldanud - hakkadki mõtlema, kas sul seda raamatut on ikka vaja...lähed raamatukokku, võtad selle, loed läbi...ja teed otsuse...mis vägagi tihti ei seisne raamatu äraostmises.
Ja kui palju inimesi on praegu hädas, et enda poolt (või vanemate jne poolt) Nõuka-ajal kokkukahmatud raamatulasust saada lahti - pole sel ei hinda ega sisulist väärtust. Ja paar tuttavat väiksemakaliibrilist bibliofiili on lihtsalt viinudki oma kogude Nõuka-aegse osa nt Hoiuraamatukokku...
			
			
									
						
							Praegune raamatumaailm on ikkagi ulme Nõukogude ajaga võrreldes, siin saab ikka väga selgelt aru, millisest urkast oleme roninud välja...jah, raamatupoes käies hoiad peast kinni - on väga kalleid raamatuid, aga vägagi odavaid on ka.
Ja eriti odavate puhul olen vähemalt enda juures täheldanud - hakkadki mõtlema, kas sul seda raamatut on ikka vaja...lähed raamatukokku, võtad selle, loed läbi...ja teed otsuse...mis vägagi tihti ei seisne raamatu äraostmises.
Ja kui palju inimesi on praegu hädas, et enda poolt (või vanemate jne poolt) Nõuka-ajal kokkukahmatud raamatulasust saada lahti - pole sel ei hinda ega sisulist väärtust. Ja paar tuttavat väiksemakaliibrilist bibliofiili on lihtsalt viinudki oma kogude Nõuka-aegse osa nt Hoiuraamatukokku...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
			
						- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44107
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ma polnud suurem ilukirjanduse lugeja (kui kooli kohustuslik kirjandus välja arvata), aga kui ma praegu sirvin nt käsiraamatuid ja võrdlen neid analoogsete lääne päritolu raamatutega (Eestis on käsiraamatuid tehnika alal vähevõitu loodud), näiteks käsiraamat "15 projektov sudov ljubitelskoi postroiki" ei häbista ka laevaehitusinseneri, kui tema lauanurgal asub. Mul on terve virn analoogseid raamatuid teliitud Krisostomusest, kõik läikivate kaante ja värviliste piltidega, aga mida pole, on sisu.
Kunagi tellisin neid suure virna endale - põhimõtteliselt sama essents sealt 2000 leheküljelt, mis maksis kokku mingi paarsada eurot, sai selle venekeelse raamatu netist 10 euroga, ainuke teadus on teisendada veneaegsed materjalide ja juppide margid tänapäeva keelde. Analoogset asja olen täheldanud varem ka metallitöö jne raamatutega.
Ehk siis - suur hulk lehti ja klantspaberit krõbeda hinnasildiga ei tähenda veel sisu.
Muide militaarfoorumi teemal: võrrelge omavahel sisukuselt tänast riigikaitseõpetuse õpikut ja venekeelset "Sõjalist algõpetust" (mingi 80ndate trükk).
			
			
									
						
							Kunagi tellisin neid suure virna endale - põhimõtteliselt sama essents sealt 2000 leheküljelt, mis maksis kokku mingi paarsada eurot, sai selle venekeelse raamatu netist 10 euroga, ainuke teadus on teisendada veneaegsed materjalide ja juppide margid tänapäeva keelde. Analoogset asja olen täheldanud varem ka metallitöö jne raamatutega.
Ehk siis - suur hulk lehti ja klantspaberit krõbeda hinnasildiga ei tähenda veel sisu.
Muide militaarfoorumi teemal: võrrelge omavahel sisukuselt tänast riigikaitseõpetuse õpikut ja venekeelset "Sõjalist algõpetust" (mingi 80ndate trükk).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Endal just tekkis üldse mingi huvi raamatute lugemise vastu kui võtsin ette just sellest nõuka ajast pärit ilukirjanduse seeria "Seiklusjutte maalt ja merelt". Üldiselt suht kiiresti jagas isegi mu teismelise mõistus ära, et need mis on puhtalt ilukirjanduslik ja tegevus toimub minevikus enne 20 saj (nt musketärid jne) on väärt lugemist. Kahjuks kohtas ka tolles seerias sellist vahtu, et pea hakkas kohe valutama. Üks nt oli võitmatust kommunismist mis otsustas Põhja mereteed avada ehitades selle jaoks jääst tammi põhjapooluse ette jms naljakas jama. Teine raamat mille rea pealt jätsin pooleli oli mingist NSVL allveelaevast mis mingi hetk sattus avariisse. Olukord tundus meeleheitlik kuni said telegrammi Moskvast: "Poliitbüroo loodab Teie peale". Kohe läks töö sellisel tuhinal lahti, et jõuti kohe plaanist 3h varem valmis parandustöödega. No tule taevas appi.   
 
Tänapäeval on paberkandjal teosed jah kallid sest nende hind kajastab nende tootmiskulu+ turunõudlust+kasumimarginaali millele sageli lisanduvad otsa ka veel vahendajate tasud. Kes aga teab ja viitsib uurida siis õnneks neti avarustest võib peaaegu igasugust pahna suurtes keeltes leida. Nt mulle pärandatud raamatukogu mis võtab lapsepõlve kodukohas terve ruumitäie riiuleid enda alla on mul siin samas arvutis paarikümne giga peal ilusti kompaktselt olemas. St need mida on väärt hoida. Enamus tasuta hangitud või väga sümboolse hinnaga.
			
			
									
						
							 
 Tänapäeval on paberkandjal teosed jah kallid sest nende hind kajastab nende tootmiskulu+ turunõudlust+kasumimarginaali millele sageli lisanduvad otsa ka veel vahendajate tasud. Kes aga teab ja viitsib uurida siis õnneks neti avarustest võib peaaegu igasugust pahna suurtes keeltes leida. Nt mulle pärandatud raamatukogu mis võtab lapsepõlve kodukohas terve ruumitäie riiuleid enda alla on mul siin samas arvutis paarikümne giga peal ilusti kompaktselt olemas. St need mida on väärt hoida. Enamus tasuta hangitud või väga sümboolse hinnaga.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Vaidleks isand Castellumile vasti...paska sõna otseses mõttes trükiti siis ja trükitakse ka praegu, kusjuures vaadates praegu ilmuva hulka, on mul kuri kahtlus, et praegu ilmub seda mõttetut jura kordades rohkem. Samas hinnad...midagi asist saab ikka kuskil 20-30 raha eest. S.t . et üle viie raamatu kuus ei saa endale ka suht hea sissetulekuga inimene lubada. Pole praegu küll võimalust raamaturiiuli manu minna, aga suht loetav ja silmaringi laiendanud "Sada aastat kriminalistikat" maksis aastal 81, kui mu palk oli tiba alla 200 rubla, 1.20. Nii et rahalises mõttes olid raamatud kindlasti kättesaadavamad.
			
			
									
						
							Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Vaata Lemet, siin on võrdlusel mitu nüanssi. 
Kahtlemata trükitakse ka praegu paska, kui mina käin raamatupoes, siis enamikku sealolevast ma ei vaja ja suure osa mittevajatavast võin enda jaoks nimetada pasana. Aga siin ongi üks konks - enda jaoks...Ehk siis, trükitakse tegelikult nii, et kogu elanikkonna vajadus on kaetud. Aga ühe indiviidi tasemel on suur osa trükitust mõttetu...
Ainult et tookord trükitigi oluliselt (kordades) vähem nimetusi, mis ei katnud mittemingisugust elanikkonna osa vajadusi. Ja kui sealt veel suur osa oli pask - vt nt suvalist bibliograafia-alast jätkväljaannet või nt Artiklite ja Retsensioonide Kroonikat - ja Sa võid endale teha arvutuse, palju sellest Sind jooksva aasta jooksul ilmunust Sind huvitaks...
Mis puutub ostuvõime võrdlusesse, siis ära unusta, et Sina oma ~200 rbl-ga said ikka üle keskmise. Sel aja oli see umbes 120...150 rbl (kui on kellegi selle kohta mingi hea allikas?). Ja võib karjakaupa tuua näiteid, kus raamatute hind ei ole nii eduline...
Ma arvan ka, et konkreetse praeguse raamatu hinnanumbri väljatoomine pole õigustatud. Ise vaatan hulka laiemat vahemikku, kusjuures alumises otsas on minu jaoks rohkem valikut. Praegu mõjutavad hindu oluliselt sesoonsus (jõuluaeg on Sullegi oma sajaliste luhvtitamiseks, mis Sa koisid ikka toidad), samuti väga aktiivne järelturg ja küllaltki kiired hinnalangused...
Nojah, sellega seoses tuli meelde, et Tõnismäe raamatukogus oli just suur jõulumüük...
Aga sõnaseadmise ja väljaütlemise näitena veel ühed mõtted ENSV kohta, millega üldiselt olen nõus (valitud puhtalt enda maitse järgi)...
http://maitvaik.blogspot.com/2014/03/en ... -tana.html
			
			
									
						
							Kahtlemata trükitakse ka praegu paska, kui mina käin raamatupoes, siis enamikku sealolevast ma ei vaja ja suure osa mittevajatavast võin enda jaoks nimetada pasana. Aga siin ongi üks konks - enda jaoks...Ehk siis, trükitakse tegelikult nii, et kogu elanikkonna vajadus on kaetud. Aga ühe indiviidi tasemel on suur osa trükitust mõttetu...
Ainult et tookord trükitigi oluliselt (kordades) vähem nimetusi, mis ei katnud mittemingisugust elanikkonna osa vajadusi. Ja kui sealt veel suur osa oli pask - vt nt suvalist bibliograafia-alast jätkväljaannet või nt Artiklite ja Retsensioonide Kroonikat - ja Sa võid endale teha arvutuse, palju sellest Sind jooksva aasta jooksul ilmunust Sind huvitaks...
Mis puutub ostuvõime võrdlusesse, siis ära unusta, et Sina oma ~200 rbl-ga said ikka üle keskmise. Sel aja oli see umbes 120...150 rbl (kui on kellegi selle kohta mingi hea allikas?). Ja võib karjakaupa tuua näiteid, kus raamatute hind ei ole nii eduline...
Ma arvan ka, et konkreetse praeguse raamatu hinnanumbri väljatoomine pole õigustatud. Ise vaatan hulka laiemat vahemikku, kusjuures alumises otsas on minu jaoks rohkem valikut. Praegu mõjutavad hindu oluliselt sesoonsus (jõuluaeg on Sullegi oma sajaliste luhvtitamiseks, mis Sa koisid ikka toidad), samuti väga aktiivne järelturg ja küllaltki kiired hinnalangused...
Nojah, sellega seoses tuli meelde, et Tõnismäe raamatukogus oli just suur jõulumüük...
Aga sõnaseadmise ja väljaütlemise näitena veel ühed mõtted ENSV kohta, millega üldiselt olen nõus (valitud puhtalt enda maitse järgi)...
http://maitvaik.blogspot.com/2014/03/en ... -tana.html
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Nõukaajal oli suur vahe ilu-ja populaarteaduslikul kirjandusel ning tehnilisel kirjandusel. 
Esimest trükiti mitte nii väga suures valikus, aga tänapäeva mõistes üüratutes tiraazides. Kui suvaline juturaamat riiulist välja tõmmata, siis tavaline tiraaz oli 48 000 ja sinnapoole. Kas Ranneti "Kivid ja leib" lausa mitte 200 000 eksemplaris ilmavalgust ei näinud? Mida trükkida, otsustasid omakorda helged pead ideoloogiaosakonnast. Selle tagajärjel jälle käis 1/6 planeeti ühte sammu. Ükskord minumeelest 70-ndatel otsustati ära tõlkida Benjamin Spocki raamat laste kasvatamisest ja sellest saigi kogu nõukogudemaa selle ala piibel. Raamat ise oli kuskil 1946 ilmunud ja lihtsalt ühe lastearsti arvamus maailma korrast.
Kui sekundaarse tooraine (vanapaberi) plaan ohus oli, tuli trükkida mõni roiskuva lääne sopakas. Ere näide oli Hailey "Lennujaam", mida vanapaberi vastu vahetati ja inimesed seisid poe ukse taga järjekorras. Vanad trammipiletid läksid ka loosi et nõutud kilod (oli vist 20 kg vanapaberit raamatu ostuloa eest) kokku saada. Tänase pilguga vaadates on see "Lennujaam " klišeedest kubisev täielik pask.
Tehniline kirjandus seevastu oli asjalik. Nüüdsel ajal on enamus sellest mis vanasti vähemalt viies trükis ilmus, mingiks arusaamatuks ärisaladuseks kuulutatud. Pole seal mingit saladust kui nõukaaegsed teatmikud välja õngitseda. Peab minema pööningule tuhnima - minumeelest oli 50-ndate nii 8-nda klassi keemiaõpikus üksikasjalikud juhendid kodustes tingimustes nitroglütseriini ja dünamiidi valmistamiseks juhuks kui imperialistlik madu korraga peaks leninliku partei vastu...
60-ndatel oli see juba välja roogitud ja 80-ndatel nenditi, et dünamiiti saab jah , ise teha.
Aga kuidas rauda kokku keevitada või säärased asjad - need teemad nii tundlikud ei olnud. Praeguses kapitalismis on seevastu üldjoontes leitud, et kõik elus vajaminev on õpetatav ainult mingitel litsenseeritud kursustel raske raha eest.
			
			
									
						
										
						Esimest trükiti mitte nii väga suures valikus, aga tänapäeva mõistes üüratutes tiraazides. Kui suvaline juturaamat riiulist välja tõmmata, siis tavaline tiraaz oli 48 000 ja sinnapoole. Kas Ranneti "Kivid ja leib" lausa mitte 200 000 eksemplaris ilmavalgust ei näinud? Mida trükkida, otsustasid omakorda helged pead ideoloogiaosakonnast. Selle tagajärjel jälle käis 1/6 planeeti ühte sammu. Ükskord minumeelest 70-ndatel otsustati ära tõlkida Benjamin Spocki raamat laste kasvatamisest ja sellest saigi kogu nõukogudemaa selle ala piibel. Raamat ise oli kuskil 1946 ilmunud ja lihtsalt ühe lastearsti arvamus maailma korrast.
Kui sekundaarse tooraine (vanapaberi) plaan ohus oli, tuli trükkida mõni roiskuva lääne sopakas. Ere näide oli Hailey "Lennujaam", mida vanapaberi vastu vahetati ja inimesed seisid poe ukse taga järjekorras. Vanad trammipiletid läksid ka loosi et nõutud kilod (oli vist 20 kg vanapaberit raamatu ostuloa eest) kokku saada. Tänase pilguga vaadates on see "Lennujaam " klišeedest kubisev täielik pask.
Tehniline kirjandus seevastu oli asjalik. Nüüdsel ajal on enamus sellest mis vanasti vähemalt viies trükis ilmus, mingiks arusaamatuks ärisaladuseks kuulutatud. Pole seal mingit saladust kui nõukaaegsed teatmikud välja õngitseda. Peab minema pööningule tuhnima - minumeelest oli 50-ndate nii 8-nda klassi keemiaõpikus üksikasjalikud juhendid kodustes tingimustes nitroglütseriini ja dünamiidi valmistamiseks juhuks kui imperialistlik madu korraga peaks leninliku partei vastu...
60-ndatel oli see juba välja roogitud ja 80-ndatel nenditi, et dünamiiti saab jah , ise teha.
Aga kuidas rauda kokku keevitada või säärased asjad - need teemad nii tundlikud ei olnud. Praeguses kapitalismis on seevastu üldjoontes leitud, et kõik elus vajaminev on õpetatav ainult mingitel litsenseeritud kursustel raske raha eest.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Osas olen loomulikult nõus, osas vaidleks kõvasti vastu, aga argumenteeritud  väitluse jaoks peaks koduse raamaturiiuli ja arvuti manu pääsrma, seega jääb järgmisse nädalasse... 
			
			
									
						
							
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mis ma kostan.... Raamatuid sai tollal raudselt rohkem ostetud (praegu nett võtab liialt aega?) ja sai loetud nii "Maailm ja mõnda", "Mirabilia", "Seiklusjutte maalt ja merelt", Strugatskeid, nõuka utoopiaid (väga armsad tegelikult)... Ja loen siiani.
			
			
									
						
										
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kuna nõukaaegsetel raamatutel olid ja on siiani hinnad peal, siis viskasin pilgu peale mõnele toona välja antud raamatutele, mis riiulist vastu vahivad. Mõned esimesed näited:Lemet kirjutas:Vaidleks isand Castellumile vasti...paska sõna otseses mõttes trükiti siis ja trükitakse ka praegu, kusjuures vaadates praegu ilmuva hulka, on mul kuri kahtlus, et praegu ilmub seda mõttetut jura kordades rohkem. Samas hinnad...midagi asist saab ikka kuskil 20-30 raha eest. S.t . et üle viie raamatu kuus ei saa endale ka suht hea sissetulekuga inimene lubada. Pole praegu küll võimalust raamaturiiuli manu minna, aga suht loetav ja silmaringi laiendanud "Sada aastat kriminalistikat" maksis aastal 81, kui mu palk oli tiba alla 200 rubla, 1.20. Nii et rahalises mõttes olid raamatud kindlasti kättesaadavamad.
Sapporo 72 (1973, 110 lk, kõvad kaaned) - 1 rbl, 9 kop.
ENE kaardid (1989, 223 jk, kõvad kaaned) - 10 rbl.
ENE 1 (1985, 704 lk, kõvad kaaned) - 7 rbl.
J. Fowles "Prantsuse leitnandi tüdruk" (1988, 414 lk, kõvad kaaned) - 3 rbl 50 kop.
H.Taidre "Mina ja Tänav" (1985, 190 lk, pehmed kaaned) 90 kop.
V.Truhhanovski "W.Churchill" (1982, 317 lk, kõvad kaaned) 1 rbl 50 kop.
Arvan, et odavad võisid need hinnad tunduda vaid võrreldes kõikvõimaliku illegaalse kaubaga nagu lääne bändide plaadid Plaadimäel (20-30 rubla plaat) ja mujal, kõikvõimalikud teksad, tossud jms. Pluss igasugune legaalne kaup nagu tehnika - makid, tsiklid, autod.
Kui lähtuda valemist, et kusagil krooniaja lõpul oli 10 000 eeku umbes sama mis 80-te keskel 100 rubla, siis olid raamatute hinnad pigem vist kõrgemad? Näiteks keskmine kuupalk on ca 120 aga toosama ENE maksab 7 rubla pluss veel öö otsa järjekorras seista?
Seda, et jura ilmub rohkem, saab seletada vaid sellega, et erinevaid raamatuid antakse võrreldamatult rohkem ka välja. Sitta ilmub rohkem aga häid asju samuti enam.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Sest valemist ei kannata väga lähtuda, pigem tuleks sel juhul lähtuda miinimumpalga eest soetatava hulgast. 80ndate keskel otsas oli miinimumpalk  60(??) rubla, 2-toalise kulud kokku 7 rubla. Praegu miinimum 355 raha,  2-toalise kulud 130. Raamatu keskmiseks hinnaks toona rubla(53 raamatut), täna 25 raha(10 raamatut).
			
			
									
						
							Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kuna nõukaaegsetel raamatutel olid ja on siiani hinnad peal, siis viskasin pilgu peale mõnele toona välja antud raamatutele, mis riiulist vastu vahivad. Mõned esimesed näited:Lemet kirjutas:Sest valemist ei kannata väga lähtuda, pigem tuleks sel juhul lähtuda miinimumpalga eest soetatava hulgast. 80ndate keskel otsas oli miinimumpalk 60(??) rubla, 2-toalise kulud kokku 7 rubla. Praegu miinimum 355 raha, 2-toalise kulud 130. Raamatu keskmiseks hinnaks toona rubla(53 raamatut), täna 25 raha(10 raamatut).
Sapporo 72 (1973, 110 lk, kõvad kaaned) - 1 rbl, 9 kop.
ENE kaardid (1989, 223 jk, kõvad kaaned) - 10 rbl.
ENE 1 (1985, 704 lk, kõvad kaaned) - 7 rbl.
J. Fowles "Prantsuse leitnandi tüdruk" (1988, 414 lk, kõvad kaaned) - 3 rbl 50 kop.
H.Taidre "Mina ja Tänav" (1985, 190 lk, pehmed kaaned) 90 kop.
V.Truhhanovski "W.Churchill" (1982, 317 lk, kõvad kaaned) 1 rbl 50 kop.
Siin oleva kuue raamatu keskmine hind on 4 rubla ja 13 kopikat.
Võtsin netist lahti Apollo nädala raamatute TOP 10 nende tavahind(Klientidele koheselt soodushind) keskmine 17.74
Kogu minu arvestus võttis aega alla 5 minuti!
Lemet palun ütle kust said keskmised hinnad? Oma soovidest?
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Oma viimasest Apollo külastamisest. Raamatutel, mis vähegi mingit huvi pakkusid, oli hinnanumber küljes pealt 20 raha. Samuti ei kannata suurt kriitikat toodud veneaegsete raamatute hinnad, sest ENEga võrreldavate teatmeteoste hinnad on tänasel päeval siiski pisut enam kui 20 raha ning samuti ei ole vast päris korrektne tuua sisse 88 aasta hindu, mil hinnaralli juba pöördeid kogus. Analoogsed köited olid 80 keskpaigani ikka rubla tuuris, kümnendi lõpus aga kordi rohkem
			
			
									
						
							Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mind huvitavad raamatud aastast 1968:Lemet kirjutas:Oma viimasest Apollo külastamisest. Raamatutel, mis vähegi mingit huvi pakkusid, oli hinnanumber küljes pealt 20 raha. Samuti ei kannata suurt kriitikat toodud veneaegsete raamatute hinnad, sest ENEga võrreldavate teatmeteoste hinnad on tänasel päeval siiski pisut enam kui 20 raha ning samuti ei ole vast päris korrektne tuua sisse 88 aasta hindu, mil hinnaralli juba pöördeid kogus. Analoogsed köited olid 80 keskpaigani ikka rubla tuuris, kümnendi lõpus aga kordi rohkem
MEK I 3,40 rbl
MEK II 4,70 rbl
Üsna kallid selle aja hindadega võrreldes
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Raamatupoed mulle vajalikud vaid selleks, et teha eelluuret teostele, mida raamatukogust tasuks laenutada. Põhimõte selles, et enamus teoseid üle korra-paari ei loe, mis neid siis koju riiulisse tolmu koguma osta tänapäevaste letihindade juures. 
			
			
									
						
							
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
			
						Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: maskeerimisvork ja 4 külalist


