www.militaar.net

Nunuh. Ettevõtete kasumilt küll aga kas väljamakstavalt või jaotamata kasumilt ?

Ühel juhul viivad suurettevõtted ennetavalt raha riigist välja ja teisel juhul istutakse 10 aastat kohtus teemaga kas tagasiulatuvaid makse saab kehtestada.

Või siis on tegu väikse proletariaadilükkega - kuna ettevõtte tulumaksudest niikuinii midagi ei laeku siis "riigikaitse huvides" laiendatakse seda maksu üksikisikutele.

Ja nagu ikka sihtotstarbeliste maksudega, läheb raha ainult sihtotstarbeks, nagu nt kütuseaktsiis

Eks ta nii lähe, et riigikaitse eelarvesse saab “tavalisest potist” nüüd vähem panna, sest sisse seatakse spetsiaalne maks. Rahaliselt on tegelikult väikesel Eestil päris rasked ajad ja vähemalt minu läheduses (sõprade kodulaenud, kodukoha KOV-i laen kooli ja tervisekeskuse ehitamiseks) on elu raskeks teinud kõrge euribor, mis enamikes EL-i riikides üldse automaatselt laenumakset ei tõsta

.

Mis hakkab saama järgmine EL-i eelarveperiood (pärast 2027), kui me hakkame ülima tõenäosusega hoopis peale maksma, ei taha mõeldagi. Selles mõttes tasub riigikaitse suured ostud tõesti praegu ära teha.

Ma ei suutnud tabada selle ajutiselt lubatud riigikaitsemaksu ajalist piirangut. Olen ma pime või ei lugenud hoolega?
Siin tuleb olla ettevaatlik, et ei korduks kütuseaktsiisi saatus - sujuvalt muutub ajutine alaliseks, poliitikud teevad kala nägu ja siis hakkab peale vana hea "erakorraline pensionitõus" ja "õhuke riik ei kaitse", st jooksvate kulude tuim suurendamine.

KV mõistagi ühel hetkel sellest "riigikaitsemaksust" midagi ei saa, see puistatakse valimislubadusteks laiali.

Soomes läheb kogu kütuseaktsiis ja automaks teedele ja lisaks paneb riik veel juurde kah. Taolises kontekstis protestitaks vähem ka.

2026-2028: viewtopic.php?p=850913#p850913 .

Võib ,aga ei pea

Vastupidiselt seni levinud arusaamale ei tõsta tulevane valitsus tulumaksu 24%-le: 2% julgeolekumaksu hakatakse inimeste tuludelt arvestama esimesest eurost, kirjutab Äripäev.

Kui tuleval aastal 22%-ni tõusev tulumaks suuremat osa pensionäridest või väikest tulu saavatest leibkondadest ei puuduta – sest iga kuu on esimesed 654 eurot tulumaksust vabastatud –, siis uue valitsuse järgmise tuludelt võetava maksuga see enam nii ei ole. Nimelt hakatakse seda arvestama esimesest eurost, ka neilt, kes praegu võib-olla üldse tulumaksu maksma ei pea. „See on tõesti nii,“ kinnitas Äripäevale tulevane peaminister Kristen Michal, kelle sõnul on julgeolekumaksu mõte selline, et see puudutabki kõiki inimesi. See tähendab seda, et maksutõus lööb ka neid, kel sissetulekuid praktiliselt üldse ei ole. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles Äripäevale, et julgeolekumaksu kohta tuleks pigem küsida kommentaare rahandusministeeriumilt, aga möönis, et esimesest eurost maksustamine „vist sai tõesti kokku lepitud“.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12030 ... est-eurost

Koos planeeritavate maksutõusudega kaotab keskmist palka teeniv keskmine Eesti inimene 2026. aastaks võrreldes 2023. aasta algul kehtinud maksumääradega 2000 eurot ehk ligikaudu üle ühe kuu palga.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120309285 ... 2000-eurot

Veel lisatulumaksust: https://www.err.ee/1609404661/koalitsio ... itulumaksu .

Ausam oleks "maksuküür" kohendada klaariks astmeliseks tulumaksuks ja asi valmis. Küll järgmiste valimiste järgne võimuliit seda ka teeb.

Mind ikkagi vaevab see küsimus, et kuidas NATO tippkohtumisel see laskemoona soetamise kohustus riigile võeti? Ma iseenesest saan aru, et laskemoona on kriitilselt vaja ja peab mingiks ajaks soetatud olema? Aga ka rahanumbrid oleks pidanud juba siis silm eees jooksma? Miks nii kaua jokutati selle numbri väljaütlemisega?
Ma ei jälgi naaberriikide ajakirjandust, aga kas sama mure ei peaks olema ka Lätis ja Leedus? Kas neil käib samuti meeleheitlik lisa rahastuse otsimine vajaliku laskemoona koguse tagamiseks?

Ma olen ERR i uudisteportaalist kõik maksuteemad proovinud läbi lugeda ning sellest ka aru saada , mulje on : Rahal pole silti küljes , seega kulutame kuhu vajalikuks peame , raha kogume julgeolekumaksuna / riigikaitsemaksuna , vähendame toetusi ja tõstame makse , ikka kaitsekulutuste katmiseks nagu on soovinud hr. Herem .

Eesmärk on kahtlemata üllas kuid selline üleolev ja ülbe kommunikatsioon näiteks a. akkermann i poolt lõhestab ühiskonda , kahjuks .

Akkermann mõistab seda kriitikat. „Ma arvan, et igal Reformierakonna liikmel lööb piste külge. Ettevõtte klassikalise tulumaksu puudumine on olnud Eesti edu võti, mida on teised riigid kadestanud. Samas on ettevõtjad meie poole pöördunud, et koguge ometi see maks kokku ja ostke need relvad, et Eesti oleks kaitstud. Ma arvan, et ettevõtjad on valmis 2% tuludest maksma julgeolekukulude katteks,“ rääkis ta.

Huvitav oleks teada milline ettevõtja ja millal pöördus.

Sellel 1,6 miljardi projektil on veel üks muutuja. Kas on üldse võimalik sellises koguses nii spetsiifilist moona soetada nii lühikese aja jooksul?

Ma ootaks ka selguse mõttes üht sellist bülletääni või näiteks Postimehe-vahelist lisalehte, kus oleks kirjas:
1. kuidas see summa 1,6 miljardit on saadud (st mida selle eest osta kavatsetakse)
2. kuidas ja millise ajagraafikuga seda 1,6 miljardit kokku kogutakse, kui palju on planeeritud ühest/teisest/kolmandast pütist
3. kuidas ja millise ajagraafiku alusel seda realiseeritakse

Muidu, senist poliitilist praktikat arvestades, tükib vägisi tekkima kahtlus, et tegelikult lahmitakse piisava eeltööta mingeid otsuseid teha ja siis vaadatakse, mis lõpuks sellest kõigest välja tuleb. Ja selle asemel, et läbi mõelda, kuidas probleemi lahendada, kulutatakse oluline osa auru sellele, kuidas "lahendamise" käigus tekkinud jamasid klaarida. Meenutab idanaabri stiili ("tahtsime kõige paremat, aga välja kukkus, nagu alati").

Akf akseliga ja teistega selguse saamise osas päri.
Arvestama peab sellega, et 1,6 mld on uuendatud kaitseplaanide järgi miinimum.
Ajatada kindlasti saab, kuid vaatamata sellele tuleks (rahastamise) otsus teha kogu summale, ma arvan.
Kindlasti kõike ei saa avalikustada, kuigi maksumaksjana sooviks, kuid summa kujunemise loogika kohta on selgitusi antud.

Runkel kirjutas: ↑23 Juul, 2024 20:02 Kindlasti kõike ei saa avalikustada, kuigi maksumaksjana sooviks, kuid summa kujunemise loogika kohta on selgitusi antud.

Jah, kel ikka tõsine huvi, see on saanud teemat jälgida ja infot küll (aga siiski pigem lünklikult ja killustatult). Aga enamik inimesi sellist huvi tõenäoliselt ei evi, neil on sada muud isiklikus elus pakilisemat küsimust. Aga maksu võetakse neilt kõigilt. Lähtudes maksu kehtestamisega kaasas käinud retoorikast "see on meie kõigi ühine mure" - ja ma olen nõus, et ongi ja ma hea meelega tasun seda maksu ja ma usun, et enamik teeb seda - siis võiks seda osaduse- või peremehe tunnet teadlikult toetada nii, et inimene tunneks, et riik ei võta, vaid tema ise annab. Mis tähendab ikka ilusti ära seletamist (kasvõi mingi kuude kaupa graafik, et kui palju nüüd on juba vajaminevast summast kogutud), mis, kui palju ja millele. Loomulikult nii, et riigisaladusi avalikkuse ette ei laotaks.

Edit: ma muidugi mõistan, et siin peitub oht ka asja tsirkuseks muuta.

www.militaar.net

Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve

Re: Riigikaitse eelarve