www.militaar.net

Kahjuks lihtsalt on nii välja kukkunud, et osa meist on "manipuleeritavad" ja on margiesinduste propaganda möju all! Ka tänapäeva auto mehaaniliste kuluvosade vahetus pole mingi raketiteadus, kahjuks on tänapäeva auto vörreldav sellesama Felixiga ja see n.n. nutitelefon on lihtsalt abivahendiks, mis aitab sellel Felixil täpsemini/ paremini toimida! Enamus remont/hooldetöid jääb ikkagi Felixi poolele!

Mingit laiatarbe-puberteedividinat (mingi ultima super-seade!) vörrelda autoelektroonikaga! Jaa-jebuu!

Alles ilmus Helsingin sanomates artikkel, kus autoala helged pead soovitusi jagasid! Peasönum oli, et ärge seda kodus tehke! Auto tunk on kehv, auto on raske jne-jne!

Kapten Trumm kirjutas:

Valges ilmas koostavad taolisi raamatuid tihtipeale kirjatsurad, mitte mehhaanikud/insenerid ja raamatu koostamise alusmaterjal on tuttuus auto, mis võetakse lihtsalt raamatu kulude raames pulkadeks lahti, mõistagi taolisel meetodil saadud tööde optimaalne järjekord ja töövõtted ei oma suuremat seost tegelikkusega. Uuel autol avanevad ju kõik poldid esimesel katsel - mis praktikas võib töömeetodeid vägagi mõjutada. Samamoodi taolisel tasemel mingit tõsiseltvõetavat materjali veaotsinguteks ka ei õnnestu saada (eriti aktuaalne on see IT-sisaldaval tehnikal, mis ilmus 2000ndate alguses).

Nii hull see asi metsikus läänes ka pole, saksa keelset seeriat "So wird's gemacht" kirjutanud Rüdiger Etzold'il on doktori kraad. Ma mõtlesin, et veits overkill, kui mingi Corilla hooldusraamatu peab kraadiga vend kirjutama.

See Etzold on ka minul oleva Ducato käsiraamatu kirjutanud. Pole paha. Ega see doktorikraad töötegemist ei sega, see kraad on rohkem nagu mehaaniku kvalifikatsioon vöi niimodi!
Kahjuks köik mingit teaduslikku kraadi omavat tegelased ei ole vanad, tudesevad-eluvöörad hallipäised papikesed!

quote="Tegelane5"]
Nii hull see asi metsikus läänes ka pole, saksa keelset seeriat "So wird's gemacht" kirjutanud Rüdiger Etzold'il on doktori kraad. Ma mõtlesin, et veits overkill, kui mingi Corilla hooldusraamatu peab kraadiga vend kirjutama.[/quote]

Saksamaal on doktorikraad meie mõistes vähe devalveerunud. Kui Eestis hakatakse doktoritööd kirjutama siis kui on tõsine plaan teadust teha, siis Saksamaal on see rohkem enesestmõistetav. Kirjutatakse valmis , aga inimene võib vabalt autopoes müügipealik olla või raamatupidaja või midaiganes. Ei ole mingit plaanigi teadustööga tegeleda. Minuteada lasevad Saksa ülikoolid igal aastal ca 25 000 uut doktorit välja. Nagu meil magistrid, kellest mõni hoopis kuskil laos koormakujundusinsener on.

Ma mõtlesin, et veits overkill, kui mingi Corilla hooldusraamatu peab kraadiga vend kirjutama.

Üldiselt on iga tehnilise projektiga nii, et toote võivad isegi töölised välja mõelda, aga allkirja annab ikkagi (vastutav) insener.

Kalleb,
mil moel see pilt käesoleva teemaga haakub?
Vene ajal ei müüdud plastpudelis pea midagi. Seetõttu ei olnud selline reostus lihtsalt võimalik. Paneme juurde (klaas)taara röögatu hinna (taara maksis enamasti sisust rohkem) ja saame põhjuse, miks taaskasutus toimis.

2korda2 kirjutas:Paneme juurde (klaas)taara röögatu hinna (taara maksis enamasti sisust rohkem) ja saame põhjuse, miks taaskasutus toimis.

Kas väidad, et täna taaskasutus ei toimi? Õllepudelitest tuleb tehasesse tagasi üle 95%. Kõikidest turule lastud klaaspudelitest tuleb tagasi 89%, plastpudelitest 87% ja plekkpurkidest 64%. Tahaks näha nõukogude statistikat.

2korda2 kirjutas:Kalleb,
mil moel see pilt käesoleva teemaga haakub?
Vene ajal ei müüdud plastpudelis pea midagi. Seetõttu ei olnud selline reostus lihtsalt võimalik. Paneme juurde (klaas)taara röögatu hinna (taara maksis enamasti sisust rohkem) ja saame põhjuse, miks taaskasutus toimis.

Ilmselt viitab Kalleb selle pildiga seda, et Nliidus sellist pilti ei olnud võimalik kuskil näha.

sellist pilti jah oli näha ainult organiseeritud prügiladustusplatsidel mitte avalikus kohas (vahet pole mis rämps see on kas plastpudelid või nõuka aegsed parafiinipaberist püramiidi kujulised)

Aga meil on ju nii "hooliv" ühiskond, et "tehakse ära" ja prügi enam pole! Ei jää isegi prügiviskajal süda vaevama, et palju sai, vöi kole on! Risustaja on tänapäeval ikkagi "kannataja" rollis.(Raske lapsepölv, väoke palk, paljulapseline jne-jne.)

alban kirjutas:

2korda2 kirjutas:Paneme juurde (klaas)taara röögatu hinna (taara maksis enamasti sisust rohkem) ja saame põhjuse, miks taaskasutus toimis.

Kas väidad, et täna taaskasutus ei toimi? Õllepudelitest tuleb tehasesse tagasi üle 95%. Kõikidest turule lastud klaaspudelitest tuleb tagasi 89%, plastpudelitest 87% ja plekkpurkidest 64%. Tahaks näha nõukogude statistikat.

Ma tahaks ka nõukaaegset statistikat näha. Süda aimab, et tagastatava(!) taara osas võis olukord isegi parem olla. On suur vahe:
1. Õlu maksab 32kop, sellest 20kop on taara
2. Õlu maksab 80 senti, sellest 8 senti on taara
Stiimul taaskasutuseks oli tollal oluliselt suurem.

2korda2 kirjutas:Õlu maksab 32kop, sellest 20kop on taara

See asi oli ikka nii:
harilik õlu maksis 21 kop 0,5 l-pudelitäis. Kui taara oli 12 kop, siis kokku oli ühik 33 kop. Rubla eest sai mugavalt kolm, kui oli vaja laste kellelgi vanemal osta ära...

Kui taara hind tõusis 20 kop-ni, siis ühik maksis 41 kop. Kast seega 8.20 jne

Harilik õlu Saku tehase levialas oli Žiguli, Kuldne Oder jms. Eriõlled maksid ka rohkem. Teiste tehaste levialade kohta ütlevad ehk teised inimesed oma sõna...

80ndate keskpaigas:
32 kopkat maksis 0,5 liitrine (suur) limonaad, 20 kopkat pudel ja 12 kopkat sisu.
Väike limonaad (0,33 liitrit) maksis 18 kopkat, 10 kopkat pudel ja 8 sisu.
Eriti räige hinnaga oli Pepsi, 45 kopkat, millist 10 kopkat pudel (villiti samasse 0,33 pudelisse, mis väike limonaad) ja 35 kopkat sisu.
Sai küllalt pudeleid korjatud

Poeõlut rubla ajal kodus ei pruugitud, lihtsalt see poeõlu oli päris räige "maitseomadusega" võrreldes maal aetud koduse kadakase koduõllega.
Meil tiksus keldris terve rivi roostevaba ankruid sedasi. Vanaisa oli EW kooliga põllumees, kes teadis, kuidas kesvamärga teha (samakat kah)
Samakat ise ei joodud ja eriti palju ei tehtud (vahelejäämise oht), seda kasutati rohkem natuuramajanduses maksevahendina.

Minu mäletamist mööda oli 1988 aastal tuletis kastist õllest (saku hele) 32, st ostsid kasti õlut, jõid ära, viisid taara tagasi, ostsid uued õlled, jõid ära, viisid taara tagasi.... Niimodi oli võimalik ära tarbida 32 õlut, enne kui pidid raha juurde panema, et saada uut õlut.