www.militaar.net

Lemet kirjutas:Nojah, aga samuti puuduvad isand Reservil ju vähimadki alused väideteks, nagu ei vastaks see analüüs reaalsusele. IMHO on RAND siiski isand Reservist märksa tõsiseltvõetavam oma väidetes.

Tõepoolest ei ole. Aga siiski tõin teises teemas välja mõningad minu jaoks kummalised apsakad. Kui nii elementaarsetes asjadesse lohakalt suhtutakse, siis see paneb mõtlema iga artikli tõsiseltvõetavuse üle. Lõppude lõpuks on iga analüüsi tulemus väga sõltuv andmetest, mis sinna sisse lähevad.

Kogu selle pläkutamisega tahan ma öelda, et ei ole mõtet liiga kinni jääda sellesse uurimusse. Kas meie regioonis on jõudude tasakaal ohtlikult VF kasuks ja oleks vaja NATO üksuseid ja varustust juurde? Loomulikult, see ei ole ilmselt kellelegi uudis. Kas selline uurimus on võimeline realistlikult prognoosima aega tundides või päevades, mis kulub VF üksustel kuhugi jõudmiseks? Pigem mitte.

Samas on uuringus huvitavaid momente liitlaste õhuvägede paigutuses (lk 5)

1) Stockholm
2) Ämarit ei ole.

Ma kahtlustan, et ei ole tegemist ebakompetentsusega: eeldus on, et Rootsi lööb kaasa NATO poolel ning õhukaitseta Ämarist viiakse kõik minema selle 7 päeva jooksul.

Loomulikult on netti üles riputatu nende mõttemängu väga suur üldistus ja kõike ei tohigi avaldada.

Võib-olla mängib selles uuringus meie võimete hindamisel siiski rolli ka teatav ameeriklaste eneste mitte just väike sõjakogemus. Iraagi sõdadest jm on nad viletsamini varustatud vastastest üsna lihtsalt üle sõitnud ja sellepärast hindavadki nad üksusi ja nende võitlusvõimet peamiselt varustuse järgi. See, et kergrelvastatud üksused ei ole ette nähtud soomusjõu rünnaku peatamiseks, on nende postulaat, millele tegelikult ei ole ka väga kerge vastu vaielda, sest tõesti puudub õnneks vastav kogemus. Ja suisa puudulikult relvastatud üksusi nagu KL ei pea nad antud kontekstis üldse mainimisväärseks. Suurriigi värk.
Võib-olla üks põhjendus, et neid meie pataljone ainult 5-ga loetakse, on lisaks meie puudulikule varustusele selles, et Eesti mingid üksused (üsna kergelt relvastatud II brigaad) on rakendatud võimaliku kõrvallöögi suunal, mida nad ei pea samuti püstitatud uurimisülesande seisukohalt oluliseks. Siiski tähendab 5 pataljoni, et mobilisatsioon on mingis ulatuses läbi viidud ja nad teavad küll, et meil on reservarmee. Läti puhul number on 2 ja Leedu puhul 4. Kuidas nad seda moppi läbi mängisid, seda me ei tea.

Rand on varemgi meie suunas kõvasti puusse pannud, aga see selleks. Ma ei saa aru meie strateegidest, kes koondavad kogu jõu kirde suunas, ehkki isegi minutaolisele sõjaliselt mitte eriti haritud inimesele on selge, et peamine maismaa löök tuleb kagust. Teiseks, teine löögisuund on tõenäoliselt lõunast läbi Läti ja alles kolmandale kohale paneks kirde.

Kagust ega läbi Läti ei tule midagi, konflikti puhul on kõige tõenäolisem, et vastane ei valluta mitte tervet Eestit ära vaid võtab tükikese Narva jõe äärest koos Partsi uute elektrijaamade, õlitehastega ja NATO ei saa sõjaliselt mitte kui midagi teha vaid laiutada käsi ning leppida uue olukorraga...

Ämari lennuväli on strateegiline objekt ja tehakse Luugas asuvate Iskander-tüüpi rakettidega juba konflikti algfaasis maatasa...

madiss kirjutas:
Ämari lennuväli on strateegiline objekt ja tehakse Luugas asuvate Iskander-tüüpi rakettidega juba konflikti algfaasis maatasa...

Aga Leedu (Zokniai) on arvestustes sees. Kaliningradi Iskandri jaoks pole vahet. Mulle lihtsalt kangastub pisut kiuslikult meie PM valimisreklaam.

Venediktov Daugavpilsi perspektiive arendamas ja rahvaküsitlus samal teemal

http://echo.msk.ru/sounds/1707308.html

RANDi kirjutise aluseks on tõenäoliselt mõne aasta tagused andmed. Siis on Ämari lennuvälja nulliks lugemine täiesti asjakohane. Pole püsivat lennuväekomponenti, pole õhukaitset, pole lennukivarjendeid, pole 24/7 tegevusvalmidust. Samahästi võinuks lennuväebaasiks ju lugeda ka Tartu Ülenurme või Tallinna lennujaama.

Nende pataljonide teemal olid aluseks vast Siili eelsed andmed (brigaad polnud kordagi koos käinud ja seda ei loetud võitlusüksuseks - seepärast pataljone loetigi).

Maakaitsepataljone ei saaks nad pataljonideks lugeda, sest "uue aja" MKP hindamine toimub millal....?

Kui me vaatame peale Siili tulemuste ka ajakulu, mis selle kõige ettevalmistamiseks kulus+hulgaliselt ad hoc hankeid-siis väike ime, et pre-Siil olukorda nt USA standardite järgi brigaadiks ei peeta.

Taolise kontorid lähtuvad tihtipeale mingitest Jane's tüüpi andmetest, kus on miskipärast üle loetud Rootsi tankitõrje kahurid, aga mitte TT raketid. Sellest rääkimata, et venelastel on 22 000 tanki. Sealt on lihtne jõuda järelduseni, et soomusvägedele adekvaatset vastupanu osutada ei suudeta.

Lk 12 on tõesti öeldud, et kirjutis põhineb sõjamängudel, mis viidi läbi 2014 suve ja 2015 varakevade vahel. Ilmselt ka mingis parajas paanikas U olukorra tõttu ja enne "Siili". Aga osalejate nimistu ei tohiks olla just ebakompetentne. Küsigem, kui palju on Ämaris selle ajaga muutunud, mis puudutab õhukaitset ja lennukivarjendeid? 2015 sügisest on Ämari ööpäevases valmisolekus ja veel ka neid A-10d kohal. Samas pole ÕT puudumist meile raportis eriti ette heidetud. Siit tekkis mul mõte, et võimalik, et NATO eriti ei tahagi, et eestlastel oleks õhutõrje, millele oleks vaja paigutada oma-võõras süsteem?
Ja rootslastega nii kaugele jõudmine, et Stockholmi kasutamist üldse kaalutakse, on pigem üsna selgelt 2015 kevad ja üks uuringu nõrk koht, sest rootslased võivad ka alt ära hüpata.

Pataljonide lugemise koha pealt tundub, et on püütud tekitada mingit võrdlusmomenti Vene pataljoni-taktikaliste gruppidega. Seda, et venelastel on just viimaseid mõeldud, on nad lk 13 p 3 välja öelnud. Kui me meie kaht mitte lõpuni valmis brigaadi püüaksime võrdlusmomendi tekkimiseks kirjeldada pataljoni-taktikaliste gruppidena, siis ega me just palju rohkem kui 5 kokku ei saa.
Aga põhilist etteheidet meie kaitsevõimele võime lugeda näiteks lk 13 p 13. Vabas tõlkes:

"Püüdes kasutada neid kergeid, jalgsi-mobiilseid jõude Venemaa palju raskemate, kiiremini liikuvamate üksuste vastu, jäid nad kaitseta konkreetselt ümberpiiramise (või liikumisvõimaluse minetamise), möödumise, mahasurumise või hävitamise eest. Iga kord suutsid nad vaid vähe aeglustada vaenlase edasi tungimist. Nad osutusid võimetuteks isegi taganema, sest nad sõna otseses mõttes ei suutnud jälitajate eest ära joosta."

Mingi TT-võime analüüsini raportis ei jõuta. Eks ameeriklaste kogemus ikka nii ütlebki, et võib-olla suudetakse mõned tankid hävitada, aga suurt pilti see ei muuda.

Ma arvan, et see on liitlaste aus hinnang, mida meile nüüd viisakusest igapäevaselt rõhutamas ei käida, aga nad arvavadki nii. Muidu nad ei hakkaks siia nii olulisi lisajõude tooma.
Ja kui me ikka ka oma teadmise kokku võtame - ega manööversõjaks me just väga hästi ette valmistatud ei ole.

Austatud Härraskiht

Vaatamata RAND-i üritusele, meid moraalselt hävitada, oleme meie siin seisukohal, et MOTT-i tuleb jätkuvalt hoida. Ja seda kõrgemal, kui ennemuiste.

Ei murra meie tahet RAND,
ei BAE, ei Riigihanke-BAND!
Ei loe, et soomus Second-hand,
meil kaitset vajab Fatherland!


https://www.youtube.com/watch?v=OrrTXY0H5ZA

Muidugi raport on meie "kaheprotsendi poliitilisele eliidile" väga ebamugav. Selle asemel, et teha õiged järeldused ja KV vajalikul kombel ära varustada, on vaja sõnumitoojat mutta trampida. Seda ka mõningate siinsete suuvoodrite nagu reserv 2006 kaudu.

Siin on üks otsene viide välisajakirjandusest, et sellises olukorras peab ka ise rohkem tegema. Iisraeli kaitsekulutustele viide ja see ei ole mitte 1,2% ega 2%, vaid 6,5%.

http://www.bloombergview.com/articles/2 ... o.headline

Arvuta see 6,5% rahas välja ja siis võta ette Eesti riigieelarve (see on Exceli failna täiesti saadav) ja näita ära need kohad, kust ja kellelt sa see lisa 4,5% raha maha võtad.

No hea küll, kui kohe 6% ei saa, siis teeme 3%. See on väga lihtsasti saavutatav - järgmistel valimistel ei luba mitte ükski erakond uusi asju. Kõik, raha olemas.

alarm kirjutas:Arvuta see 6,5% rahas välja ja siis võta ette Eesti riigieelarve (see on Exceli failna täiesti saadav) ja näita ära need kohad, kust ja kellelt sa see lisa 4,5% raha maha võtad.

Olen varem kirjutanud, kirjutan veel kord.

Eesti laenukoormus on alla 10% SKT-st. Meie arengutasemel riikide puhul on täiesti normaalne ca 40%, arenenud riikidel ca 80%. Intress on praegu olematu. Pealegi on ka meie varasemad suuremad hanked alates Iisraeli relvaostust kõik seotud kohustuste võtmisega. Väga hea võimalus teha ära asjad, mis on plaanis teha nagunii. Ainus piirang on inimressurss ja see on tõesti tõsine piirang, kuid praegu on raha suurem piirang kui inimesed. Ja see on kivi meie poliitikute kapsaaeda.
10 aasta pärast, kui me oma praeguse kiirusega nii kaugele jõuame, ei ole Venemaal enam Putinit ja see praegune pingeolukord on tõenäoliselt saanud mingi lahenduse. Loodame parimat, aga oleks ikka ise ka võimalik rohkem teha.

Jah, sihtotstarbelise laenu või siis pikaajalise maksekohustusega hanke tegemine oleks meie tingimustes mõistlik. Miks seda iga hinna eest välditakse ei ole arusaadav. Lihtsalt igaaastaste kaitsekulutste taseme tõstmine tänaselt 2% SKP-st ülespoole on keeruline.

Eks meil kardetakse tuleviku pärast mitte sõjalises valdkonnas, vaid sotsiaalses, ning riigi jätkusuutlikuse valdkonnas ja hoitakse neid "laenuvõtmisi" varuks edaspidiseks. Siis, kui pole enam millest pensione maksta ja riiki üleval pidada. Koole, haiglaid, politseid, kaitsejõudusid, ministeeriume, ametkondi jm staffi.

Aluseks ilmselt kellegi poolt kusagil koostatud ohuhinnangud, kus sõjalist ohtu peetakse vähetõenäoliseks.
Loodetakse kuidagi hakkama saada ("oleme EU ja NATO liikmed" jms mantrad) ja arvatakse, et sõjalise konflikti tõenäosus on väike. Samal ajal riigi sotsiaalsüsteemi kokkuvarisemine vbl juba lähitulevikus on suht reaalne, kui midagi kardinaalselt ette ei võeta. Igasuguste loodusvarade kaevandamisideed, ning pagulaste ja võõrtööjõu sisse importimine, põrkub pidevalt avalikkuse vastuseisudele, põhjustab süsteemitajatele täiendavat peavalu ja süsteemihaldurid on hädas süsteemi manageerimisega nagu mustlased mädas. Mingit helget valgust, mis probleemid automaagiliselt iseenesest lahendaks, ei paista kuskilt otsast.

Sellises olukorras otsitakse paaniliselt keskteed, kus lambad oleks terved ja hundid söönud, aga huntidele pole miskit varsti enam muud peale lammaste ette anda. Praeguse seisuga tundub, et meil surevad perspektiivis mõlemad välja, nii lambad kui hundid ka ilma lambaid huntidele ette andmata.

...ma ei tea, kuidas ma pidevalt zoloogiasse oma jutuga jälle jõuan