www.militaar.net

Eurorahade kasutamisega saab tihti tööd päris arvestatav kontingent kohalikust tööjõust.
Enamasti tegemist ka n.ö. "suurprojektidega" või siis "suuremat sorti projektidega".
Korralikud (? ma eeldan, et korralikud) töötasud > maksude laekumine > midagi pudeneb KOV-idele ja midagi pudeneb ka sots.süsteemi.

Pärast EU papi juurdevoolu peab osa sellest armeest omale uue tegevuse otsima.
Kas siin või piiri taga ja kas samasuguste töötasude eest, või mitte. Sealt omakorda olenevad maksude suurused ja laekumised, võimalikud töötute hordid (abirahad jm toetused) jne. See osake süsteemist, mis enne oli sotsiaalsüsteemi reakese peal + märgiga, võib kiirelt muutuda - märgiks.

Naerame siin, et VF on bensujaam, mitte riik.
Meil endal on võimalus saada õigepea väheste loodusvarade jaamaks, sest see on kõik, mis meid veel toidab ja mis meil alles on. Praegu veel tundume olevat lihtsalt tööjõujaam.

Ega riigi kaitsevõime saab olla ikka täpselt nii tugev ja paks, kui nõrk või õhuke on riik, kui sul just rikast omakasupüüdmatut heategijat (meil arvatakse, et selleks on vajadusel EU ja NATO) kusagil välismaal ei ole. Eriti riigi kaitsevõime seisukohalt vaadates, kuhu ON VAJA lisarahastust ja põhimõttelisi OTSUSEID, toetan riigi maksusüsteemi muutmist ja riigi majanduse prioriteetide teatud ümbermängimist. Väikeettevõtjana toetan isegi ettevõtete tulumaksustamist . Olgu selle nimeks kasvõi "turvalisusemaks". Tahad siin turvaliselt ja pikemal ajal äri ajada, maksa selle eest, et riik panustab kaitsevõimesse ja riigi turvalisusesse, ning pakub "katust". Olenevalt punktist maakaardil ja regioonist, ongi see "turvalisuse maks" erinev, sest ohud ja nende esinemise tõenäosus on erinevad. No kusagilt on vaja leida täiendavaid ressursse. Eesti Õhku raha pumpamise asemel, oleks tulnud teha see rahasüst kasvõi riigi kaitsetööstuse arendamisse ja loomisse. Eks analoogseid näiteid ole mujaltki. Tehakse valikuid, keegi langetab otsuseid, liikumapanevaks jõuks on huvigrupid. Ühele ei meeldi üks, teisele teine. Mingi ühtne pikaajaline nägemus (pikem kui ühekordne tsükliline riigikaitse kava) ja raamistik (kuhu mahuvad lühiajalisemad strateegiad ja kavad) peaks RIIGIL endal vastukaaluks huvigruppide nägemustele olema. Ka riigikaitse valdkonnas. Et kõik saaksid päeva lõpuks ühtemoodi aru, miks ja milleks midagi vaja on, ning panustaks ja toetaks. Asjad, mis ei kuulu vaidlustamisele, tuleks paika panna. Ja olema peab TAHE, ning VISIOON. Ja natuke hullumeelsust nende teostamisel.

Edit: Ma ei taha väita, et tahet ja visiooni üldse pole. On küll. Aga kui need ei päde, või jäävad lahjaks, siis tuleb neid muuta.

alarm kirjutas:Jah, sihtotstarbelise laenu või siis pikaajalise maksekohustusega hanke tegemine oleks meie tingimustes mõistlik. Miks seda iga hinna eest välditakse ei ole arusaadav. Lihtsalt igaaastaste kaitsekulutste taseme tõstmine tänaselt 2% SKP-st ülespoole on keeruline.

Praegugi on meil vist hulk järelmakse, aga need on kõik 2% SKP-st sees. Põhimõtteliselt kui mõni suurem hange teha, siis hüppaks kohe ka kaitsekulud oluliselt üle praeguse 2,09% (või palju ta täpselt on). Ainus piirang on Maastrichti kriteeriumite kohane eelarvedefitsiit, mis ei tohi olla üle 3% SKT-st. Aga Prantsusmaa on juba öelnud, et praeguses julgeolekuolukorras ei saa küll seda kriteeriumi täita. Kumma julgeolek parem on, kas meil või Prantsusmaal, võime muidugi vaielda. Kui Eesti eelarve on praegu enam vähem ots-otsaga, siis kui kogu defitsiit kaitsekuludele panna, saaks ka 5% SKT-st. Nii, et tahtmiste ja valikute küsimus.

Riigieelarve saab korda kui jätta näiteks pensioni ealised ilma valimisõiguseta siis pole poliitikutel vaja enam riigieelarve suurimat kuluartiklit kasvatada pensionid.
Vananeva elanikonnaga riigis kui senine protsess jätkub siis 20 aasta pärast läheb enamik raha vanainimeste ravimiseks ja toetusteks.
Esialgu piisaks sellest kui öeldaks,et pensione me Eesti riigis enam ei tõsta, seda saab teha ainult siis kui valimisõigust piirata.
Ekstreemsem variant oleks anda valimisõigus ainult maksumaksjatele.
Arutluse koht kuidas edasi hetkel maksame pensioniteks 3,5 korda rohkem kui riigikaitseks.
Kaotades riikliku pensioni hakkavad inimesed mõtlema kas tasub lapsi teha...
Oht Eesti riigile on siit lahkuvad noored nemad on meie tulevik!
Hetke ühiskonna korraldus karistab neid kes kasvatavad meile uued maksumaksjad aga igat moodi rahaliselt plussis on aga lastetud.

Sorry OT.
Üheselt puuga siin lüüa ei saa. Lihtinimene peaks ikka oma mingisugusegi pensioni kätte saama, mis võimaldab normaalselt või hädapäraselt ära elada.
AGA
Kui pensionitest rääkida, siis meil on terve armee eripensionäre.
Igasugust masti ja valdkondadest.

2013 kulus ainuüksi Riigikogu eripensionäride peale ca 5 000 000 EUR. + endiste riigikontrolli töötajate peale 350 000 EUR + pensionil kohtunike peale 1 906 000 EUR + kaitseväelaste eripension 4 355 755 + politsei- ja piirivalveameti töötajate eripension 10 951 146 EUR. Kokku 22 562 900 EUR. Siin pole loetletud kõiki eripensionäre Eesti Vabariigis (linnapead, vallavanemad, maavanemad jms kontingent). Ma ei taha öelda, et eripensione ei peaks olema ja makstama, aga need peaks olema mõistlikuse piires ja võrreldavad tavainimeste pensionite ning riigi jõukusega üldisemas plaanis. Ja nende saajate ring peaks olema samuti kitsam. Need "eripensionärid" saaks "erilist pensioni" niisamagi, tulenevalt kõrgemast "erilisest" ametipalgast, võrreldes nn. "tavapensionitega".

2005
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=11813442
2007
http://www.postimees.ee/1730443/rammusa ... -rahakotti
2012
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=65022016
2014
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/02/2 ... eb-kalliks
2015
http://valdekseeder.blogspot.com.ee/201 ... amine.html

Nagu viimaselt lingilt lugeda saab, siis on tehtud alles hiljaaegu katset muuta eripension lausa päritavaks

***

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND
Riigi- ja haldusõiguse õppetool
Karmen Sander
AMETNIKE ERIPENSIONIDE ÄRAKAOTAMISE JA VÄHENDAMISE ÕIGUSLIKUD VALIKUD
Magistritöö. Tartu 2015
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... karmen.pdf

...ja neid valdkondi on veel, kus täislaristamine käib.

RAND-i sõjamängu analüüs Sam Gardineri, USAF erukoloneli poolt, saadab põhimõtteliselt analüüsi perse.

Analüüsimata on jäänud läbi Valgevene Poola kimbutamine ja olukord Läänemerel(mida ka mina tähele panin )
ja varem kaasfoorumlaste mainitud Ämari õhubaasi vahepealt tõusnud võimekus suuremaid lennukeid vastu võtta.
http://samgardiner.net/assets/RAND_Games_Analysis.pdf

See muidugi ei tähenda, et RAND-i märkustele tähelepanu ei peaks pöörama.

kuido20 kirjutas:RAND-i sõjamängu analüüs Sam Gardineri, USAF erukoloneli poolt, saadab põhimõtteliselt analüüsi perse.

Väga asjalik tüüp tundub olevat. Siin üks teine analüüs. Muuhulgas mainib siin seda, mida ka Trumm on rääkinud, et Balti lennuväljadel (Ämari näitel!) on USA lennuvägi täiesti kaitsetu, ülla ülla, kuna puuduvad varjendid:

We expect the Russians would begin with a major conventional strike with Iskander missiles on NATO air bases in the region. This is a particular concern for the United States because a majority of the air bases we are using, and would use, do not have protective aircraft shelters. In this opening shot, we would have major losses of aircraft on the ground, losses of the magnitude we have not experienced since the Pearl Harbor attack.
http://samgardiner.net/assets/Strategic_Reach_3.pdf

Meie vägede põhiliseks rappijaks saaks olema suurtükivägi (paljuski effektivsem tänu UAVdele) jne jne

Kas neid ei anna Ämaris ehk kiirendatud korras töökorda seada ?
https://www.google.ee/maps/place/%C3%84 ... cc4e525d98

kuido20 kirjutas: Kas neid ei anna Ämaris ehk kiirendatud korras töökorda seada ?
https://www.google.ee/maps/place/%C3%84 ... cc4e525d98

Väidetavalt liiga kiipakad paljude NATO lennukite ja vajaliku tavaari jaoks, mõeldud MIG-21 mastaabis lennukitele. Juba F-16 tiivalaius on 2,5m suurem, rääkimata F-15est. Ei usu, et uute ehitamine nii võimatu ülesanne oleks, kui ka USA rahad taha saada (ja nagu antud dokumendist näha on, on nad sellest probleemist vägagi teadlikud). Oleks vaja ka siiski natuke meiepoolset arusaama probleemi olemusest (pole ju võimalik!) ning seejärel teatavat initsiatiivi võtmist või vähemalt julgust küsidagi.

Veel mõningad tsitaadid, soovitan ikka muidugi algallikat lugeda
http://samgardiner.net/assets/Strategic_Reach_3.pdf

NATO has agreed to a very rapidly deploying force of with the Baltic situation in mind. It’s to be fully ready in 2017. Turkey has volunteered to provide a brigade. We would not be much better off now if that force were available. It would be too little too late.

The Baltic States have asked for the permanent deployment of a U.S. brigade there. Again, if that brigade were in place, I don’t think we would be any better off. The situation would even be more difficult for us. The brigade could not stop the Russians, and without lots of dominance of the air situation, it would be very vulnerable.

I’ve heard talk from the Europeans of a U.S. tripwire. That is an interesting term
to use. Tripwires are connected to something explosive. During the Cold War
that was a large reinforcement of Europe and mobilization of European divisions
combined with the threat of nuclear weapons. A tripwire for the Baltic States
would be unconnected.

When we come back together, we have some serious questions.

• Do we begin send forces now?
• Do we want our aircraft on the bases in the Baltic States without shelters?
• Do we threaten the use of nuclear weapons?
• How do we respond if NATO does not embrace the defense of the Baltic

States early?

Antud artikkel mainib ka simulatsiooni, milles katsetatakse mõjusalt, alla 1kT võimsusega, tuumarelva kasutusest Ämari pihta (mille radiatsioon ja muu mõju Eestile oleks praktiliselt olematu). Tegu siis relvaga mille analoogide kasutamist on Venelased kohalike õppuste raames kasutanud.

Mis viis mõtted lendlema hoopis teise suunda ...

Ehk, (ajakirjanduses tugevalt tooni saanud) infost meie enda kaitsestrateegia kohta. "Katsume ikka saada selle USA Brigaad Baltimaadesse ja oleme igavesti kaitsud!" Muus osas võime suurepäraselt jätkata sama plaaniga, mis ennem ukrainat. 2% on ja jääb igasugune plaanivälise finatseerimise kaalumine ei kuulu üldse arutellu, kuna raha pole ja nii on ...

Meie ametlik hoiak "oleme kaitsud" vajab ehk peenhäälestusi

Ausaltöeldes käib selline ametlik hoiak ikka juba väga närvidele. "Aga me oleme ju igavesti ja täielikult kaitsud". See väide surub maha väidetava paanika hirmus igasuguse võimaluse antud teemat üldse laiemas ringis arutada, viies kogu sisu kahtlase väärtusega tagatubadesse. Kas tõesti eesti rahvas on selline paanikaosakond et neile peab debiilselt ja kantseliitlikult näkku valetama? Või veel hullem, kasutama küsija argumentide suhtes hernehirmutise taktikat (et sisulisest küsimusest kõrvale hiilida)? Mis uurimusel selline arvamus põhineb?

Mõnigates riikides nagu näiteks UK ja USA on siiski lubatud arutada sõjaväe kitsaskohtade üle, seda paljuski just vähem tõenäoliste ohtude kontekstis, kus ollakse hetkel seisus "püksid maas". Kuidas kõik ei olegi vaid "peenhäälestuse" teema ning siin-seal teisiti tehas saaks asju oluliselt paremini teha. Meil on sellised arutelud täielik tabu tabu, sest need surutakse eos maha. Seda kergem on nii teha, kui küsija ka ise teemat ei valda ja küsib tegelikult väga õige küsimuse, aga võibolla veidi valesti.

Häbiväärne PR töö

Minumeelest on needsamad Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtide poolt loobitud jaburad PR laused üks suurimaid põhjuseid, miks intelligentsem sõjanduse-kaudne kogukond suhtub Kaitseväkke ja üldiselt Eesti kaitsemisse laiemalt ülima irooniaga. No ei ole tõsiseltvõetav see jutt meie õhuruumi läbimatusest, kui näidatakse käputäit Mistraleid, seda ka väga sõjanduskaugetele inimestele. Sarnast õudus võib aga uudistest võib iga uuema hanke järel oksendamiseni kuulda

Mõne patriootliku vanamehe võib ju ära lollitada vähe olulisema kontingendi, ehk noorte arukate teismeliste hulgas, teeb iga selline lause ikka korvamatu kahjutöö.

Mida võiks proovida muuta?

Tundub, et tegu on meie enda tegemata tööga, mille vilju võime edukalt näha ka antud diskussiooni tasemes isegi Riigikogus.
Palju on meil vaeva nähtud rahva harimisega, näiteks teemadel:

• Milleks on meil üldse sõjavägi ?
• Mida me hetkel suudame teha
• Mida veel hetkel ei suuda, aga iseenesest võiks
• Mida me ei suuda ega hakkagi kunagi suutma
• Milles on meil kasu liitlastest ja milles niiväga mitte.

Muidugi on siin-seal antud teemat puudutatud, Pakkudes vastu mantraid ühe kahe lausega (tulevad kohe meelde mõned Laaneotsa kõned), aga seda laskumata isegi elementaarsetesse detailidesse.

Hädavajalik oleks toota kasvõi üks 45 minutiline saade, mis oleks korralikult ette valmistatud sisutihe ning graafiliste näidetega. Sellega saaks ära seleta kõik põhilised teemad ka sõjanduskaugele inimesele. Kummutades ühtlasi ka enamiku laialtlevitatud Idanaabri müüte, mida hämmastavalt suur kogus inimesi tõsimeeli usub.

Väga Olulised oleks graafilised näited:
Mis ja milliste jõududega oleks saavutatav kui meid kaitseks ainult politsei? Mis oleks siis kui meil oleks üks professionaalse pataljon? Milline on olukord praeguse struktuuriga, kui see õnnestuks mobiliseerida? Mis oleks selle praegused suurimad ja ilmselgeimad puudused relvasüsteemide osas ...

Kasu ka ajateenijatele...

Isegi kui jätta kõrvale laiem publik oleks see väga vajalik ajateenijatele, et seletada neile miks neid üldse kokku aeti. Midagi sellist peaks nätiama kohustuslikus korras esimesel päeval. Enda teenistusest ja tekkinud aruteludest (alles kuski SBK lõpupoole ning ka hiljem korduvalt), jäi selge mulje, et enamik inimesi ei saa ka lahkudes vähematki aimu üldiselt pildist. Midagi väheusutavat kobisetakse ... kuid kelle ja miks seda üldse vaja on ning mis võimekust nende 8 kuud tegelikult annab?

Vaadates kui heal tasemel on vahest olnud mõningad meie uurivad saated nagu "Pealtnägija" siis miks mitte teha midagi sellist? Sellise tutvustuse tegemiseks naeruväärselt väike summa, vähemalt võrreldes kasuga, mida seetooks. Kui midagi sellist näidata avalikus televisioonis, Youtube'is ning kindlasti ka Riigikogule, jääks ikka väga palju debiilseid arutelusi ja müüdimantrate kordamisi ära ...

Kokkuvõte

Kui see PR teema koos tutvustava videolõiguga süsteemselt ette võtta, siis võibolla ei olekski kõik "intelligendinärakad" enam nii sõjaväevastased. Veelgi enam, võibolla oleks siis isegi võimalik alustada sisulist diskussiooni mõningate võimete plaanivälise finatseerimise osas. Kui ka siis rahvas otsustab, et ikka ei ole vaja, siis ei ole vaja ... demokraatia. Vähemalt jääksid ära arutelud nagu võis kuulata "Olukorrast Riigis" saates, kus IRLi kaitsekulutuste ajutisele tõstmisele reageeriti "Mis, ostavad veel printereid ?!"

Isegi kui see kõik ei annaks mittemingisugust effekti, siis mis oleksid kulud? Ühe Pealtvaataja või Maahommik tootmise hind? Tunduks nagu väärt katsetamist...

Vot sellised hüplevad ja segased hilisõhtused mõtted siis ....

Minumeelest on needsamad Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtide poolt loobitud jaburad PR laused üks suurimaid põhjuseid, miks intelligentsem sõjanduse-kaudne kogukond suhtub Kaitseväkke ja üldiselt Eesti kaitsemisse laiemalt ülima irooniaga. No ei ole tõsiseltvõetav see jutt meie õhuruumi läbimatusest, kui näidatakse käputäit Mistraleid, seda ka väga sõjanduskaugetele inimestele. Sarnast õudus võib aga uudistest võib iga uuema hanke järel oksendamiseni kuulda

Lubage mul, kui vähem intelligentsemal juhtida tähelepanu paarile asjaolule ...
Teatud puudusi KV ja VV kommunikatsioonis tuleb tunnistada, kuid ebameeldiv retoorika, eelkõige oma rõhuasetustelt, ei õigusta vastuargumentides demagoogiat. Näiteks ÕT hange ja "läbimatu" õhuruum. Kindlasti on öeldud, et üksuste "katus on oluliselt parem", kuid terve õhuruumi osas puhtalt Mistralidele viidates, pole seda vist küll ükski normaalne Kamin haldusala esindaja väitnud.

Meil on sellised arutelud täielik tabu tabu, sest need surutakse eos maha. Seda kergem on nii teha, kui küsija ka ise teemat ei valda ja küsib tegelikult väga õige küsimuse, aga võibolla veidi valesti.

- intelligentsem ... ?

Hädavajalik oleks toota kasvõi üks 45 minutiline saade, mis oleks korralikult ette valmistatud sisutihe ning graafiliste näidetega. Sellega saaks ära seleta kõik põhilised teemad ka sõjanduskaugele inimesele. Kummutades ühtlasi ka enamiku laialtlevitatud Idanaabri müüte, mida hämmastavalt suur kogus inimesi tõsimeeli usub.

Nõus. Aga ...
Paratamatult jäävad mõned faktid seadusega kaitstuks ehk salajaseks.
Kui kodanike informeeritus on peamine probleem (ma nii postituse rõhuasetusest aru saan), siis kui kaheldavad on tänased sisulised otsused ... mis intelligentsema sõjanduse-kaudae kogukonna ülimalt irooniliselt suhtuma paneb?
Veel kord - ma saan aru, et mingid sõnumid, tunduvad ajupesuna. Kuid üks mõistlik inimene näeb selle retoorika kõrval ka tegevusi, mis ei näita veendumust "Aga me oleme ju igavesti ja täielikult kaitsud" või "Katsume ikka saada selle USA Brigaad Baltimaadesse ja oleme igavesti kaitsud!" Hanked, RÕKid ja muud õppused. Nendes tehakse vigu ja mõni asi on hoopis "meeldivuse" küsimus, kuid kindlasti on need suunatud iseseisvale kaitsevõimele ja tulevad ohuhinnangust.
Lõpetuseks ajupestud kodanikest ja eelpool nimetatud intelligentsist ... http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... gikaitsest ... Kas meil on asjad ikkagi positiivsed või on häbiväärne PR töö vilja kandnud?

kuido20 kirjutas:RAND-i sõjamängu analüüs Sam Gardineri, USAF erukoloneli poolt, saadab põhimõtteliselt analüüsi perse.

Kahjuks ei lähe nendest hinnangutest pilt palju ilusamaks, pigem viletsamaks, sest ka meresõja jaoks pole Balti merel just ülearu NATO laevastikku ning õhusõja osas loeb ta olukorda pigem viletsamaks. Ja ei lähe ta otse RAND-i uuringus toodud meie jaoks valusamate hinnangute kallale. Võib-olla see muidugi ongi vaid ameeriklaste arusaamine, et kergelt varustatud jalavägi ei saa poolkinnisel maastikul pealetungiva mobiilse soomus- ja tulejõu vastu suurt midagi teha. Äkki soomlased oleksid sellise olukorra hindamisel pisut leebemad?
Jah, paljud Eesti asutused tegelevad mainekujundusega ja olukorda, kui kõrge maine ei ole kooskõlas sisuga, esineb mitmetes valdkondades. Eks me oleme ka siin foorumis paljuski seetõttu, et saada teada, mis siis tegelikult toimub. Näiteks on minu meelest reaalsest olukorrast kõrgema mainega pääste- ja politseivaldkond ning teenimatult madala mainega haridus, meditsiin ja hoolekanne. Vahe tuleneb suuresti sellest, et kaks esimest, kui üsna tsentraliseeritud valdkonnad, tegelevad üsna osavalt mainekujundusega.

Martin Herem kirjutas: Lõpetuseks ajupestud kodanikest ja eelpool nimetatud intelligentsist ... http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... gikaitsest ... Kas meil on asjad ikkagi positiivsed või on häbiväärne PR töö vilja kandnud?

Intelligendinärakatest
Kultuuriinimeste all pidasin silmas mõningaid arvamuslugusid Postimehes eelmisel aastal, kus üsna A ja O tasandil ei saadud aru riigikaitse vajadusest ja mõtekustest ja hädaldati kulunud raha pärast ... kahjuks pole hetkel väga aega neid otsima hakata, kui väga vaja siis võin seda teha õhtul.

Mistralite jutt tuli tõesti ilmselt paraadi kommentaatori väidetest, kes tõsimeeli rääkis neist kui mingist hirmsa tapalava tekitamisvahendist vaenalase õhusõidukitele. Võimalik et panin tõesti siin sõnu suhu.

Mida ma pean silmas noorte all .... siis oskan kohe tuua näiteks ühe anekdootliku fakti, kuid selle seeest isiklikust kogemusest. Tartu Miina Härma Gümnaasiumi mõningad lõpetajad 1994 - 2011. Kool mille õpitase, vähemalt neil aastatel, võiks millelegi viidata. Ei ole ise antud haridusasutusega seotud, kuid erinevaid radu pidi tean umbes viitekümmet inimest sealt teretuttavana ja lisaks veel tosinkonda üsna lähedaselt. Inimeste ampluaa on üsna kirju, ei ole tegu ühe seltskonna või huvigrupi liikmetega ning tõepoolest on tegu eri lendudelt inimestega 20 aasta vältel, kellest paljud ka üksteist ei tunne.

Erinevatel ajahetkedel on antud seltskonna eri-põlve alamhulkadega "õlle kõrval" ikka jutt läinud riigikaitsele. Seda tavaliselt mõne uudise või Venemaa jutu taustal ... ning mis välja tuleb? 90% neist on riigikaitse osas üliiroonilised, seda täiesti vene mantrate kordamise tasemel (Eesti võetakse ära päevaga, bla bla bla). Jah, praeguseks NATO appitulemist juba üldiselt usutakse, kuid meie puhul nähakse ainult 2% kindlustusmakse vajadust ning meie kaitsevõimekust või võimalust midagi ära teha hinnatakse ümmarguseks nulliks.

Enamasti ei ole antud subjektid käinud ajateenistuses, kuid on ka neid kes on ning ikka räägivad sedaviisi. Loomulikult leidub erandeid, paar väga tubli ja pikaajalist tegevväelast jning ka mõningad kaitseliitlased. Sellegipoolest on suhe nende osas julgelt kümme ühele ironiseerijate kasuks.

Olen nõus et ~50 inimest on ülitühine protsent antud kooli lõpetanutes samas vahemikust, statistilises mõttes on see valim täiesti irrelevantne. Samas võiks aru saada, et isiklikus mastaabis on see väga mõjus ja jätab üsna tõsise s*ta maitse suhu. Parim näide sellisest mõjust võiks olla seesama üksik tegelane siin foorumis, kes tegevväelaste tööaegade osas sõna võttis, mis jättis maigu kogu foorumile. Enda näidete puhul räägin ikkagi julgelt kümnetest inimestest mitmetel ja üritustel umbes kümne aasta jooksul. Seda enam mõjus on fakt, et tegu on tõesti erinevate erialade inimestega. Mõned arstid, IT-sektori töötajad ja ettevõtjad, kultuuri ning kunsti inimesed, osad isegi poliitika harrastajad. Palun, naeruvääristage kui tahate, aga selline kogemus on ja ma usun, et ma pole selles osas ainus

Tallinna eliitkoolide vilistlastega (Lütseum ja Kolledž) tundub asi olevat parem, kuid tean sealt liiga vähe, et mingeid paralleele tõmmata. Mis puudutab neid riigikaitse küsitlusi, siis kas on tehtud uurimust arvamusest riigikaitses võrrelduna haridustasemega ja positsiooniga ühiskonnas ? See asi on kindlasti paranenud viimaste aastate jooksul palju (eriti võrreldes 90ndatega) aga julgen mulle on jäänud mulje, et nupukamad on pigem kõrvalehiilijad ja negatiivselmalt meelestatud, tihti selle pärast et nad ei saa tegelikult aru, mida reservvägi endas täheldab ning mis mõju omab selline "mõttetu kahuriliha tänases hüper-super-küber konfliktis kus ühe nupuvajutusega nagunii meiega 1-0 tehakse".

Ajateenijatest
Siin võib keegi ehk paremini kommenteerida või väited ümber lükata. Oma kogemustest (ja hilisemate läbinutega vesteldes) on jäänud mulje, et ajateenijatega asutakse kohe väljaõppe detailide kallale ja sellest "miks" seda tegelikult vaja on, heietab heal juhul vaid Pataljoniülem rivistusel, paari patriotismist pahvatava lausega. Sisuliselt ja veenvalt neile reservväe eelistest ja võimeksusest ei räägita.

Seda aga tuleks teha ja lihtsustatud praktiliste näidete alusel. Ei tasu tulla väitma, nagu ei oleks võimalik teha abstraheeritud näiteid, mis ei jääks riigisaladuse alla. Sellised seletused peaksid, püändi korralikuks kojutoomiseks, olema graafilised ja numbritega (miinimaalselt slaididel, aga pigem hästi tehtud õppefilmil. 10 minutine rühmavanema suuline heietus kuskil õppeklassis (kellele see asi ise ka päris selge ei ole ja keda väga ei huvita ka), ei oma võrreldavat efekti. See jõuaks sama vähe kohale, kui seesama mammutpostitus, mida ei viitsi ilmselt enamik asjast huvitatud foorumlasigi lõpuni lugeda, rääkimata mõnest ajateenijast.

TL;DR
Parafraseerides Pascalit: Andestust pika postituse pärast, mul polnud aega, et seda lühidalt kirjutada

Karta on, et seni, kuni ajateenistuse läbib vaid kutseealiste vähemus, eriti midagi ei muutugi, ükskõik kuidas ponnistada. Enamus loob lihtsalt fooni. Ja mida aeg edasi, seda hullemaks. Praegu veel annab ühiskondlikku mentaalsusesse oma osa see põlvkond, kes kaks aastat SAs teenis, edasi läheb hullemaks. Lisame veel siia juurde mõtlematud ja otse öeldes padurumalad väljaütlemised(ja ei maksa arvata, et neid tähele ei panda), siis ei olegi imestada, et üldine suhtumine on nagu on.

Gideonic - mõistan sind.
Teeme mis suudame. Ma tahaks näha ühte ajateenijat, kes aastatel 2008-11 alustas Tapal teenistust ja ei ole saanud sellist (enam vähem) tutvustust nagu sina räägid.
Kuid vahel on nii, et poole aasta pärast poleks nagu kuulnudki Seda tõestavad siin foorumis inimesed pidevalt.

Novat.
Aitüma Gideonic.
Mina jõuan jälle kohe lause alguses sinna, et vaja on kohustuslikku riigikaitseõpetust koolides.
Lahendab paljud, või vähemalt osad hilisemad probleemid.

Riigikaitseteemalisest telesaatest jahun ma ka juba kaks? aastat vist?
Ei teeks sellele lisaks muidugi paha üksikud teematamised juba olemasolemavates telesaadetes.
Midagi ka on juba olnud. Nt. ETV "Ringvaates". Väga Bro! Aga need käsitlused jäävad tõesti liiga üldisteks ja pinnapealseteks, kuigi ka selliseid pinnapealseid kiireltseeditavaid asju peab olema, millest ka nt. Udubaari kasutajad aru saavad.

Seda aga tuleks teha ja lihtsustatud praktiliste näidete alusel. Ei tasu tulla väitma, nagu ei oleks võimalik teha abstraheeritud näiteid, mis ei jääks riigisaladuse alla. Sellised seletused peaksid, püändi korralikuks kojutoomiseks, olema graafilised ja numbritega (miinimaalselt slaididel, aga pigem hästi tehtud õppefilmil.

See tõi (mitte pahas mõttes!) silme ette kohe NA "Политзанятие", ehk kohustuslikud poliittunnid koos kaartide ja pädeva graafikaga.
Meil võiks nn "poliittunni" asemel olla jah ka "sisulise harimise" tunnid EKV ajateenijatele. Ega teenistuse ajagraafik on kindlasti sisutihe ja oleks raske leida sellist aega ma kardan, aga sellel oleks siiski jumet IMHO.

....See jõuaks sama vähe kohale, kui seesama mammutpostitus, mida ei viitsi ilmselt enamik asjast huvitatud foorumlasigi lõpuni lugeda, rääkimata mõnest ajateenijast.

Mina küll viitsin lugeda ka pikki poste
Ja see polnud tegelikult mingi "pikk" üldse.
Nüüd alles tuleb pikk post

****

Siin on üldisemas plaanis tegemist kahe erineva asjaga, mis on samas omavahel tihedates seostes.
Üks on riigi tegelik kaitsevõime ja teine on see, mida keegi arvab riigi kaitsevõimest.
Üks mõjutab teist ja vastupidi.

Riigi kaitsevõimega on nagu on ja üle oma varju ei hüppa. Elik tegelik kaitsevõime tehnilisel tasandil on defacto mingi kindel suurus, mida saab muuta tehniliste vahenditega. Moraalsel, mentaalsel ja vaimsel tasandil, mis on üks kaitsevõime osa, on aga lood suht kurvad, sest mentaalne tasand on tihti valgusaastate kaugusel tehnilisest tasandist. See mentaalne on tasand, mida saab muuta ja parandada, kasvatades üldist kaitsevõimet. Nimetagem seda siis motivatsiooniks. Motivatsioon on aga tihti kõvem relv, kui tankid, CV90 või selle kere. Samal ajal on tank ja CV ilma motivatsioonita ainult hunnik rauda.

Aga kust tuleb, või peaks tulema ühe eestimaalase pädev ja vähemalt tehnilise tasandiga korrelatsioonis olev motivatsioon, ning arusaam asjadest?

Kaiseväelane ja ajateenija saab oma motivatsiooni tõsta ning parandada, vahetult n.ö. "asja" ja teema sees olles. Ajateenija saab ilmselt oma motivatsiooni tõsta lisaks kogetule ka nende samade ülalmainitud "sisulise harimise tundidega" ja enne seda kohustuslike riigikaitse tundide raames (mida pole).

Teine seltskond on need, kel puudub nii riigikaitse tundide, Kaitseliidus ja selle allorganisatsioonides osalemise, kui ka ajateenistuse kogemus. Seltskond jaguneb lisaks rahvuslikule koosseisule omakorda vanemaealisteks (kes enam seda kogemust ei saa omandada ei riigikaitsetunnis ega ajateenistuses) ja nooremaealisteks (kellest osal on teoreetiline võimalus tulevikus see kogemus omandada). Selle seltskonna motivatsiooni ja arusaamade viimine vajalikule tasemele eeldab muid vahendeid, kui esimesel seltskonnal. Nendeni tuleb kuidagi jõuda, sest nemad ise ei jõua riigikaitseni ja riigikaitseteemadeni kuidagi. Ma hakkan ennast siin nüüd teemat edasi arendades kergelt kordama, sest selle teemaga haakuvalt sai juba ühes teises teemas asjade üle natuke mõtiskletud ja arutletud...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 25&t=35562

... kuid IMHO tuleb kaitsevägi teha selle teise seltskonna jaoks esmalt n.ö. nähtavaks ja mitte korra, või paar aastas (piiratud elanikkonnale kevadtormil ja laiale publikule paraadidel), mis tekitab osadele isikliku kogemuse ja osadele edasise huvi asju lähemalt uurida, ning teadmisi ja teavet iseseisvalt juurde hankida.

Selle esime osaga (nähtavaks tegemine) on meil asjalood täna igatahes paremad, kui veel paar aastat tagasi, kuid siiski veel IMHO ebapiisav. Minu baseerumise piirkonna baasil võtaks kiita siinkohal suurtükiväelaseid, kes on võtnud vaevaks viimastel aegadel oma torusid üles panna ja väikeseid õppuseid teha ka nt. Rakvere linnas ja Kadrina alevikus, või kasvõi korraldada see selle aastane pisike aastapäevarivistus ja marss läbi linna.

Ma võin oma kogemuse baasil väita, et kõige motivatsioonivaesemad ja kõike mahategevamad/riigi kaitsevõimesse mitteuskuvamad on olenemata oma east ja rahvusest isikud, kel pole mitte mingisugust kokkupuudet olnud meie kaitseväega viimased kakskümmend aastat. Nad pole neid näinud, pole neist midagi kuulnud ja ei oma absoluutselt mitte mingisugust teadmist ei süsteemist, väljaõppest, ega relvastusest.

Siin IMHO ongi meie suurim puudujääk just selles teises osas, ehk elanikkona harimises ja informeerimises, elik kui õigesti kirjutada, siis elanikkonna harimatuses ja informeerimatuses riigikaitse küsimustes.

Samal ajal on selle elanikkonna osa meie riigi ja ka seeläbi kaitseväe, kaitsetahte ja motivatsioonide kujundamisel ülisuur, sest nad käivad valimas (kohalikust tasandist riigi tasandini), teevad eelistusi (lähtuvalt informeerituse tasemest), kasvatavad lapsi (lastetoa tulevane mõju nii riigijuhtimises kui kaitseväes) ja võtavad seisukohti (kirjutavad artikleid, teevad telesaateid, avaldavad meedias oma arvamusi, veenavad teisi).

Kogu kompott kokku ongi meie kaitsevõime.

Edit:
Mõte liikus vahepeal surnud seisust veits edasi....

Meil on muidugi ka selliseid motivatsioonipuudega isikuid, kes on pettunud n.ö. oma riigis muudel tasanditel, mitte riigikaitse tasandil ja nende "usku pööramine" on kõige raskem tegevus. Seda siis eelmise jutu lõpu jätkuks.

Aga mis ma tegelikult pärast uut mõtete liikumahakkamist tahtsin lisada on see, et näiteks võiks väeosad käia oma vannet andmas n.ö. avalikus ruumis. Kord siin linnas, kord seal alevikus. Rotatsiooni korras, nagu EKL ja EKV paraadid. Tooge see TAPA välaõppekeskus, KUP, Virukad ja kilulinnamehed igal aastal septembris kusagile linna või alevikuväljakule ja las mehed annavad oma vande rahva ees. Kohustuslikus korras ohvkoos rivilauluga vandele ja sealt ära. Natuke vbl kulukas, aga väga mõjus motivaator.

Ja selliste ürituste toimumist tuleb reklaamida avalikus meedias ette!

Praegu nt. on ka vahel (tihti) nii, et kuulen oma ohvitserist pereliikme käest tagant järele, et käisime siin linnas ja tegime seal alevikus seda ja teist, aga mitte keegi pole sellest midagi kuulnud ja loomulikult pole ka keegi midagi näinud, välja arvatud juhuslikud pealesattujad. Eriti, kui see toimub sellisel ajal, kui enamus rahvast ei ole tööl ja saaks oma riigikaitsjaid vaatama tulla. Ma ei mõtle siin mingeid spetsiifilisi õppuseid metsas, kuhu seenelised vaatama kutsutakse