Õhutõrje

[Juhani Putkinen]

Siis vast ei tohiks olla raske tekitada olukord, kus on välistatud, et meie mehed metsas valimatult kõiki NATO lennukeid vaenlase pähe alla ei kõmmuta.

See on kunstlikult tekitatud pseudoprobleem.

[malt laal]

lugesin siin "professionaalide" arvamusi.. ja ajab natsa muigama
kas tõesti pole oma peaga mõtlemist ega analüüsi!!!

teame et II ms-s molotovikokteil ( palju maksab) tegi vene tanki vagaks
samuti faustpatrone- tankirusikas või suutykimürsk (88mm)

ja mingid poliitikud-lauatagused strateegid jamavad rakettide labasusest ( raketid on kaitseks, mitte ründeks väga odavad ja tõhusad) ,!!

kas lastakse alla nato või sõrmuste isanda oma on raadioside teema

seda et EL aspiriinitablett maksab 4 kt/tk ja vene aspiriin 0,2 kr/tk on puhas bisnes, sellest ka mingid jubedad hinnad- olen veendumusel, et eestlased on võimelised kõike tegema odavamalt kui raha selleks eraldatakse ( pean silmas raadiosidet ja käsirelvi)

rakett "5ja23" maksis 90 000 rbl 1986a-l

ja saates 3 raketti ühekorraga sihtmärgile- ei pääsenud me käest ükski SU ega MIG immitaatori ees (eestis vist nim . simulaatoriks neid asjandusi)

[Juhani Putkinen]

olen veendumusel, et eestlased on võimelised kõike tegema odavamalt kui raha selleks eraldatakse ( pean silmas raadiosidet ja käsirelvi)

Sellest raadiosidest tasub tõesti teha suur osa "ise", mitte hankida väga, väga, kalleid "harriseid" suurt kogust. Mingil määral neid "harriseid" on loomulikult vaja, aga mitte suures ulatuses.

Kommertsraadiojaam, minilaptop, 12V aku mõlemate jaoks, akulaadija, "seljakott" varustuse jaoks, sissiantenn, harpuunpüss antenni paigaldamiseks. On juba midagi - ja odava hinnaga.

Käsirelvi minu arust pole otstarbekas hakata ise tegema, neid on saada küll ja küll - suhteliselt odava hinnaga.

Aga külgmiine, suundkildmiine ja distantslõhkeseadmeid raadio teel õhkimiseks - neid tasuks küll valmistada Eestis masstoodanguna.

Kui teemaks on õhutõrje, nii mina lisan siia veel, et Eesti peaks ostma (võileiva hinna eest) vanaks läinud Igla õlalt lastavaid õt-rakette ja moderniseerida need. Nähtavas tulevikus Soome hävitab neid ja Strelasid suures ulatuses - kahju küll.

[UR]

Juhani, minu arust on sinu valemist puudu:
a. Akude laadija lapparile ja käsijaamale, muu ku iauto sigarisyytaja
b. Iga kommertslaptop ei sobi niiskesse metsa. Vöib olla täitsa komerts , aga niiskuskindel, asja ehk ajab ära business klassi läptop (IBM T40, T50 T60), aga ka nendele paneks ma mpispisikese odava SSD solid state drive - ilma liikuvate osadetta kövaketta siise, sest niiskusega päris tavaline läppar viskab kergelt pildi mustaks.

Juhani, sinu systeemi olen näind tomimas ja see on imehea, aga komponendid peaks olema nati "tummisemad".

Sellest vöiks teha lausa oma Teema, milline agregaat (vaikne, kompaktne) millised laptopid (ibm-ist oma kogemus, julgeks soovitada) millised käsijaamad, kes kus myyb.

Et kui oleks retsept, vöiks ju sellise komplekti pisitsa endale igaks juhuks pagasnikusse soetada, maamehel läheb köike tarvis

Loomulikult, kuipalju tasub sellest avalikus foorumis kirjutada, aga tegemist ei ole ju tuumafyysikaga ja kui asi ei ole ametlikult kasutuses, ehk siis ei kuulu miskite "saladuste" hulka, siis vastavate normdokumentidega tutvumise järel vöivad ju inimesed igasugu asju harrastada?

Et kuipalju sa oled nöus seda asja detailsemalt kirjeldama, kogemusi jagama, on sinu otsus, aga no ma loeks huviga.

Peale selle ma saan Helsingist Beestingust aegajalt neid IBM kasutatud business läpakaid paarisaja euroga. Akud ja SSD-d maksavad aga pea teist samapalju juurde. Aga no vöimalus on kui huvi on.

[Juhani Putkinen]

Iga kommertslaptop ei sobi niiskesse metsa. Vöib olla täitsa komerts , aga niiskuskindel, asja ehk ajab ära business klassi läptop (IBM T40, T50 T60), aga ka nendele paneks ma mpispisikese odava SSD solid state drive - ilma liikuvate osadetta kövaketta siise, sest niiskusega päris tavaline läppar viskab kergelt pildi mustaks.

Mul on endal Asus Eee PC 901 minilaptop. Selles on juba alualgselt SSD (üks põhjus miks ma selle valisin). Ma olen seda lahti teinud ja vaadanud, et sellest saa lihtsalt teha ruggedized versiooni. Lihtsalt kõik trükiplaadid spreiada spetsiaalse trükiplaadide kaitseks mõeldud lakkvärviga. Kui kuivab, nii uuesti kokku. Mõni Eesti arvutifirma teeks seda kui saaks riikliku tellimuse. Ma olen ise teinud militaarelektroonikat ja värvinud trükiplaate küll ja küll.

See Asus töötab otse 12V aku pealt, pole vaja tõsta muunduriga pinget nagu paljud lapakad tahavad (lisaks muidugi sellel on oma aku, mille pealt ta töötab umbes 8 tundi). Mõõtmet on umbes 17 x 23 cm - seega korralik ekraan ja klaviatuur.

[Larry]

Nii, natuke uut infot õhutõrje teemasse küsimuses, miks meil ei ole portatiivseid õhutõrje raketikomplekse. Asjal pidavat olema kaks poolt. Üks on tõesti see, et riigid, kellelt me sooviks osta (a´la USA-lt Stingereid) ei taha meile terrorismivastase sõja tõttu neid rakette müüa (kõlab küll absurdselt ühe NATO liikmesriigi kohta öelduna, aga nii on). Ollakse valmis müüma vaid mitteportatiivseid versioone. Asja teine pool on see, et otsustajad meie riigikaitses on limiteerinud need riigid, kes sobivad tehingupartneriks ehk teisisõnu kelleltki teiselt, kui need selekteeritud riigid me rakette ei osta (a´la Hiina käest me miskit ida päritolu kräppi ei osta). Vbla käib ka poolakate Grom ja selle mitteostmine siia kategooriasse. Niiet nokk kinni, saba lahti: Stingereid ei saa, kuigi tahaks ja Grom´e ei taha, kuigi saaks... Seega jätkame vanaviisi ilma oma õhukaitseta pataljonidega, väiksematest üksustest rääkimata.

[rax6]

http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=otd

Loe MISTRAL-i kohta

[nokkloom]

Mistral ei ole portatiivne (MANPAD siis).

[Kapten Trumm]

Ei saa salata, et eelhoiatus suurendab õhukaitse tõhusust. Lennuk lendab päris kiiresti ja on risk, et vend ei suuda toru õlale tõsta kui lennuk juba kadunud on.

Samas suurendab (radareid kasutav) eelhoiatus ka vastase võimalusi, radarite ilmumine eetrisse on kindel märk, et võitmatu ÕT pataljon on maastikul ning edasine tegevus on hästi prognoositav.

Laskevalmis seadmine transpordiasendist on alla 2 minuti

See on muidugi nali. Sellistel seadmetel peab see olema nii 30 sekundit.

Tegelikult muutub Giraffedel süsteem jätkusuutlikuks alles siis, kui sinna on integreeritud raketisüsteemid, mille laskekaugus on mõnikümmend kilomeetrit (keskmaa ÕT -st mis suudavad radareid kaitsta). Mistralid neid ei kaitse ja incoming ülehelikiirusega ARM-ide vastu pole manpadsist suuremat kasu.

Mistralite, Sergeide ja Giraffede kooslus on vastase ARM-ide rünnaku vastu vähekaitstud, sest neid ARMe saab lasta kaugelt eemalt ja suurest kõrgusest - ÕT on sellisel juhul supressitav 2-4 ARM-idega relvastatud pommitaja patrullimisel lahingutegevuse piirkonnas kõrgemal Mistralite laskekaugusest.

Näiteid vene ARM otstarbeliste rakettide arsenalist:
X-15, laskekaugs 300 km, kiirus Mach 5
X-25, laskekaugus kuni 40 km, kiirus Mach 1.5
X-28, laskekaugus 110 km, kiirus Mach 3.0
X-58, laskekaugus 160+ m, kiirus Mach 3.6
(uusi nagu X-29, X-31 siia ei pannud).

[Juhani Putkinen]

Mistral on hea asi, aga see pole tegelikult portatiivne.

Peale Mistralite on hädasti vaja KA õlalt lastavaid õt-rakette - kas või Iglasid.

[Kapten Trumm]

Tuleb arvestada seda, et manpadside areng on teinud nad tänapäeval juba nii suureks ja raskeks, et nende seljas tassimine on tinglik.

Viimased õiged manpadsid on vene Strela ja Igla, kuid selle väiksuse hind on väiksem laskekaugus ning väike lõhkepea (3 korda väiksem Mistrali omast). 15 kilo, natuke üle 1 kg lõhkepea. Sellised raketid ei tee nt Su-25-le suurt midagi, natuke tossab ja lendab ühe mootoriga koju remonti.

Kui sul laskeseadme pikkus läheneb kahele meetrile, siis sellega metsas enam nagunii ei jookse.

Seepärast ongi taburetid, et relv on nii raske ja kohmakas, et AT4 kombel seda õlga ei viska enam ja lihtsam on ta tabureti külge panna. Mistrali puhul on laetud laskeseadme kaal ca 20 kilo ning seadme pikkus pea 1.9 meetrit, ma tahaks seda jalaväelast näha, kes sellega ringi silkab.

Ka vene kergemaid manpad'se ei tassita seljas, vaid pataljoni ÕT rühm veab neid BTRis kaasas ning vajadusel võtab sealt. Küse on muidugi sellise kasutuse kasuteguris, sest helile läheneva kiiruse korral pole incoming lennukit eriti kuulda (helilaine liigub enamvähem lennukiga koos) ja tegevus on väga kiire. Seepärast ongi taburett, et laskurid võivad seal kasvõi vahetustega istuda ja nende valmisolek lasta on kaugelt parem kui hakata raketti õlga tõstma või soomukist koukima, eriti kui on olemas eelhoiatus (kas venelasel on?).

[Juhani Putkinen]

Sissidele on minu arust Su-25:st hullemad vastased helikopterid.

Iglasid saaks suurepäraselt kasutada kopteride vastu - need peavad suurt lärmi ja liikuvad suhteliselt aeglaselt. Jäävad ka vahepeal paigale ootama, et keegi nende pihta laseks.

[Tiam]

Tuleb arvestada seda, et manpadside areng on teinud nad tänapäeval juba nii suureks ja raskeks, et nende seljas tassimine on tinglik.

Viimased õiged manpadsid on vene Strela ja Igla, kuid selle väiksuse hind on väiksem laskekaugus ning väike lõhkepea (3 korda väiksem Mistrali omast). 15 kilo, natuke üle 1 kg lõhkepea. Sellised raketid ei tee nt Su-25-le suurt midagi, natuke tossab ja lendab ühe mootoriga koju remonti.

Kui sul laskeseadme pikkus läheneb kahele meetrile, siis sellega metsas enam nagunii ei jookse.

Seepärast ongi taburetid, et relv on nii raske ja kohmakas, et AT4 kombel seda õlga ei viska enam ja lihtsam on ta tabureti külge panna. Mistrali puhul on laetud laskeseadme kaal ca 20 kilo ning seadme pikkus pea 1.9 meetrit, ma tahaks seda jalaväelast näha, kes sellega ringi silkab.

Ka vene kergemaid manpad'se ei tassita seljas, vaid pataljoni ÕT rühm veab neid BTRis kaasas ning vajadusel võtab sealt. Küse on muidugi sellise kasutuse kasuteguris, sest helile läheneva kiiruse korral pole incoming lennukit eriti kuulda (helilaine liigub enamvähem lennukiga koos) ja tegevus on väga kiire. Seepärast ongi taburet, et laskurid võivad seal kasvõi vahetustega istuda ja nende valmisolek lasta on kaugelt parem kui hakata raketti õlga tõstma või soomukist koukima, eriti kui on olemas eelhoiatus (kas venelasel on?).

1. Juhani märkus sellel teemal, et need MANPAD-sid on igati kasulikud just helikopterite vastu on 100% tõsi. Nimelt isegi ameeriklased ütlevad, et Mach 2.0 kihutav lennuk ei ole võimeline A) maamärke väga kiiresti ja edukalt avastama ning B) neid veel vähem tabama. Ka parimad AESA radarid vajavad ikka 2-5s aega, et mingi maamärk klassifitseerida. Kui see tõesti nii oleks, siis oleks see ammu tähendanud surma spetsiaalsetele ründelennukitele (A-10 TB, Su-34, F-35C) ning helikopteritele. Aga et maamärke kiirelt ja täpselt hävitab on vaja ikka helikopterit ning selle vastu on MANPADs igal juhul tegija. Rääkida võib ju eriti kallist tarkmoonast aga isegi Iraagi sõjas kasutati seda vaid üksikute kirurgiliste operatsioonide tarvis, et tasa lülitada iraaklaste õhutõrje ja side ning kriitilistes punktides vaenlast halvata. Aga mitte ei kasutatud seda moona läbivalt rindeüksuste teotuseks. Seega vaevalt on ka meil positsioonidele asunud EKV üksustel oodata mingit tarkmoona massilist pähe sadamist. Küll aga võib seda tarkmoona täpselt pähe sadada meie mittehajutatud mobilisatsiooniladudele ja sõjaväeosadele konflikti esimeste tundide jooksul. Seepärast vajame me korralikku keskmaa ÕT-d ennekõige ja seda on võimalik ka nende Giraffe 3D radarite peale üles ehitada – kasvõi kombineerides seda radarit IRIS SLS aktiivrakettidega (500 000€ per tükk).

2. MANPADsi rolli tavalennukite vastu on üle võtmas mobiilsed ise radarit omavad ja/või korralikult automatiseeritult üldisesse ÕT andmevõrku lülitatud mobiilsed seadmed. Heaks näiteks on siin see uus üles ehitatav Saksamaa ÕT süsteem, kus kõik tasemed alates MEADs rakettidest kuni Wiesel 2 seljas sõitva SysFla rindetoetuse üksusteni on ühes võrgus integreeritud. Mis tähendab, et tihti ei pea laskev platvorm absoluutselt teadma ega ise avastama rünnatavat sihtmärki, vaid lihtsalt keskjuhtimise tasemelt vastu võtma data signaali, selle edasi andma raketile ja raketi välja laskma- sellise süsteemi näiteks on Boxer APC peale paigaldatud LFK NG tüüpi raketid. Heaks näiteks on siin veel ka soomlaste ostetud UNIMOGI või Wieseli seljas sõitvad oma radariga ASRAD-R seadeldised või brittide Thalese Thor Launcher, kus mõlema puhul on võtmesõnaks reageerimisaeg. Raketid, mida kasutatakse on pea 100% mis MANPADi puhul – RBS 70 Bolide / Igla / Stinger raketid ASRAD-R puhul või Starstreak Thalese süsteemis - aga kogu lasketoiming on sisult 100% automatiseeritud.

Teine punkt, kuhu muidugi rõhku pandud on erinevad passiivsensorid- näiteks Thalese THOR peaks suutma helikopteri IR signatuuri järgi avastama oma 10km kauguselt ning peaks suutma reageerida alla 1s jooksul. Eriti meeldib mulle sellejuures, et sama platvorm suudab lisaks Starstreak rakettidele väljastada ka AT rakette, näiteks Hellfire, lubades nii kui nii rinde läheduses olevat korralikku sensorsüsteemi kasutada ka maamärkide edukamaks kustutamiseks. Ka ASRAD-R peaks suutma maamärke passiivsensoritega avastada ja kustutada. Seega näiteks Wiesel 2 seljas kämpav Thalese THOR laskeseadeldis on kordades targem investeering nii oma ÕT potentsiaalilt kui neid kalleid uusi taburette juurde osata andes boonusena juurde ka ARVESTATAVA kaugmaa AT võimekuse- THORist lasta võiv 8km tegevusraadiusega Hellfire rakett maksab ca 65 000 USD.

Ja see MMC (multi missioon capability) ei ole siin minu haige vaimusünnitus- KÕIK uued lühimaa ÕT süsteemid on loodud nii raketi tasemel hävitama soomussihtmärke ka maapeal (LFK NG õt rakett sakslastel , Starstreak rakett brittidel) kui ka laskeseadeldise tasemel suutma välja laskma AT rakette (THOR, ASRAD-R).


Minu unistus oleks, et EKV ostaks või arendaks ise Wiesel 2 sarnaste näitajatega platvormi. Kasutades moodsaid soomuslahendusi saab sellise platvormi kogu ulatuses 30mm kindlaks muuta ning viia sellise masina IR ja radarijälje miinimumini. Iga selline autonoomselt tegutseda suutev masin peaks kandma siis midagi THORi või SysFla laskeseadeldise sarnast tagades seega igale pataljonile väga MOBIILSE ja korraliku AT ja ÕT lahenduse. Teiseks on selline masin just tänu oma paindlikusele võimeline edukalt koos töötama ka väikeste üksustega, kasvõi sissidega. Ehk kui laguneb sellise lahenduse ümbert struktuur, siis ometi suur osa esialgsest AT ja ÕT võimekusest säilib. Mis mind selle Kaur3 esitatud prantsuse maakaitsepatide idee juures kõige enam võlus oligi see, et seal oldi aru saadud, et isegi SISS kui ta tahab olla efektiivne ja mitte istuv part peab olema mobiilne ja vajab seega transporti + vajadus AT ja min ÕT võimekuse järele. Just sellise mõttelaadi põhjal on tekkinud ka minu välja pakutud Wiesel 2 + THOR lahendus.

[hummel]

Õlaltlastavad peaksid kindlasti olemas olema!
Samahästi võiks öelda, et anname jalaväelastele välja ainult kuulipildujaid ja korjame ära automaadid või siis kasutame tuletoetuseks ainult haubitsaid ning eemaldame miinipildujad.
Iga selline relv on omal tasemel omal kohal.

Küll need kiiruga laskevalmis seatakse, kui vaja. Eks õhuluureinfo ka pisut liigub läbi juhtimisvõrkude ja kui esimese kompanii juures ei jõuta õlaltlastavat õigeks ajaks välja sihtida, siis 3. kompanii alast üle lennates saadetakse kindlasti raketid järele. Kui lennuk või kopter aga sama kompaniid uue ringiga pommitama tuleb, on ka vastus valmis. Juba puhtalt teadmine, et igal 2. kompaniil/patareil on kaasas paar õlaltlastavat, võib hirmutada vastase ründelennukid ja kopterid märksa kõrgemale või sundida neid lendama ebaefektiivselt kiiresti.

[Tiam]

Äkki hummel või keegi teine asjadega kursis olev inimene seletaks, mis tingimustel need RBS-70 vanemat tüüpi raketid ja vanemat mudelit Giraffe 40 radarid tasuta Leedule Norrast jõudsid- 21 RBS 70 laskeseadeldist 210 raketiga ja 5 radarit vist. Kas see soodne diil oli nende enda initsiatiivi tulemus või oli see pakkumine üldiselt lauas ka eestlastele ning me lihtsalt ei võtnud seda vastu????