vanahalb kirjutas:hjl85 kirjutas:
Sellist jama on suht raske kommenteerida. Äkki laiendame seda kõigele? On selline asi nagu riigi kohustus tõendada süüd.Isik ei pea tõendama, et on süütu.
Eelnõu küsimus ei ole see ammugi, sest sinu pakutu läheb niipaljude õiguse printsiipide ja PõhiseaDUSE §-GA vastuollu, et neid kõiki siia tuua raske.
Aga äkki laiendamine sinu ideed: kellegi relvaga tapetakse keegi-omanik tappis kui ei tõenda vastupidist. Kõik õnnelikud-peaasi, et keegi istuks.
Ehk viime kogu tõendamise kohustuse isikule-riik peab vaid näpuga näitama ja ongi kõik? Sedasi?
Lisaksin veel juurde ARK registri andmed ei näita auto omaniku vaid on informatiivse tähendusega.
Sedasi jah. Põhiseadusest rääkides jätab akf hjl85 taotluslikult või teadmatusest rõhutamata, et keegi ei ole KRIMINAALMENETLUSES kohustatud oma süütust tõendama (PS §22). Kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus on erinevad asjad ja viimase puhul ei pea riik end tõendamisega eriti vaevama.
Kriminaalmenetluses võib põhimõtteliselt kurt-tumma mängida ja kui prokuröril tõendeid pole ning kohtupidamine õiglane on, siis mõistetakse õigeks. Väärteomenetluses nii lihtsalt ei saa. Protokolli servale kritseldatakse, et "rikkuja ei kommentaari" ja kui talt ei tulegi mingeid kommentaare, siis ongi nii nagu politsei arvas nägevat.
Maksuõiguses (pole sama kui karistusõigus kuid ka seal rakendab riik oma sunnimehhanismi ja see hakkab samuti rahakoti peale) on vist kogu maailmas tõendamiskohustus maksumaksjal, Riigi maksuametnik arvab midagi ja kodanik peab vajadusel asja oma kasuks tõendama. Näiteks on pangaautomaadist raha välja võetud, mingeid kuludokumente pole ja elementaarne, et ettevõtlusega mitteseotud kulu ning maksukirves selga. Ei hakka maksumaet kuskil uurima,et mis selle rahaga ikkagi tehti ja kas joodi kõik maha või osteti ka mutrivõti ettevõtte tarbeks.
Konfiskeerimises pole samuti midagi üleloomulikku. Seda rakendatakse ka praegu ja väärtegude puhul samuti. Karistusseadustikus on ta Muude mõjutusvahendite peatükis.
Samuti pole täiesti tundmatu sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale tehtav (hoiatus)trahv. Üks ja levinum variant on kiiruskaamera puhul ja teine siis kui "teo avastanud järelvalvet teostaval ametnikul polnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti" Minumeelest on see enamasti parkimistrahv (mitte segi ajada viivistasuga tasulisel parkimisalal, mis JOKK-skeemiga kohalikuks maksuks vormistati)
Ennemuiste pidi põhimõtteliselt auto kõrval passima kuni juht välja suvatses ilmuda, tänapäeval saadetakse arve omanikule ja ei huvitagi, et kes selle auto sinna tegelikult parkis.
(ei saanud küll täpselt aru hjl85 mõttekäigust, kes soovitas autot kasutanud isiku andmeid mitte avaldada ja 400 EUR trahvi saada. Alternatiiv oleks kasvõi süü enda peale võtta ja hoiatustrahvi maksimum 190 EUR välja käia)
Peatumismärguande eirajate suhtes võib neid konstruktsioone julgelt laiendada ja trahvisummad pole kivisse raiutud. Piir võib ette tulla siis kuskil Euroopas avastatakse, et puruvaeses Eestis on trahvid väärteo eest nii karmid et üldist olukorda arvestades peaks need juba kriminaalkaristused olema. Selle vastu aitab jälle laiema kaarega teostatav konfiskeerimine, riik saab teisaldamiskulud tagasi ja kui hästi läheb, siis osta.ee oksjonilt ka 200 EUR puhtalt kätte.
Selliste asjade kuriteoks muutmine pole minumeelest hea mõte, sest siis peab riik tõesti hakkama igat sammu tõendama ja kriminaalmenetlus on ikka jupp maad kallim kui asi väärteona ära lahendada. Tavainimeste puhul pole erilist vahet - on ta krimka või mitte. Võib-olla mõnele riigitööle ei saa ja Usa-ssehea meelega ei lubata kuid kõik muu on suuresti psühholoogiline efekt. Formaalselt on nagunii igaüks kurjategija, kes koduõues raadio liiga kõvasti mängima keerab või linnatänaval autost tümakat laseb. Vihjan siis 90-ndate teisele poolele kui USA eeskujul intellektuaalse omandi kaitsmisest vaimustusse satuti ja autorikaitsjad külast külasse käisid ning maapoodides kuulatasid, et kas müüjal raadio tagaruumis mängib. Kui müügisaali ära kostis, lajatati kohapeal paragrahviga otsaette. Minumeelest on need paragrahvid seniajani Karistusseadustikus alles ja karmuselt võrreldavad riigireetmisega.
Auto omanik niisugustest omanikutrahvidest või konfiskeerimistest muidugi erilises vaimustus s, aga pole siis vaja nn. "oma tilli igasse auku toppida" ja "seiklusi otsida". Ma mõtlen küll üsna hoolikalt kui oma auto üldse kellegile kasutada annan ja võtmeid üritan vedelema mitte jätta. Iseenesest pole muidugi kasutajate fikseerimine eriti keeruline - see on sarnane sõidupäeviku pidamisega millega enamik ettevõtjaisd kokku on puutunud. Mingid GPS-põhised karbid olla ka saadaval olnud kui see sõidupäeviku teema veel aktuaalne oli.
Autorendifirmadele see samuti mingit kabelimatsu ei pane. Soliidsemates (mõtlen Sixt, Avis, Hertz jne) on nagunii lepingus kirjas, et igasugused liiklustrahvid jms lähevad rendilevõtja krediitkaartilt. Mida seal uurida või menetleda? Uugametsa-Kolla autorent võib samasuguse lepingu teha kuid võidunud kümneeurosed deposiiti nõuda kui klientuuril krediitkaarte pole.
Kui akf klemmikas kirjeldatud õudsed stsenaariumis tõesti teoks saavad - kõik rullnokad hakkavad nagu üks mees kihutama ja nende püüdmiseks Audi RS mudeleid ei ostetagi, siis kriisikoosolekul ilmselt otsustatakse, et selliseid politsei-Audisid ikka vaja pole. Lihtsam Id-kaarti või sõrmejälje lugeja koos käivitusblokeeringuga autos kohustuslikuks teha ja enamvähem teada, kes, kus ja millal sõitis. Sõrmejäljed on nagunii kõigilt võetud, kes biomeetrilise passi on saanud, Mingeid muid passe Eestis hea meelega enam ei jagatagi. Muidugi võib teoretiseerida, et nagunii meelitatakse tagaistme-tibit kiire sõiduga ja palutaks oma pöidlajälg ekraanile vajutada kuid mis seal ikka: kui keegi nii vastutulelik on siis seal kus metsa raiutakse, laastud ka lendavad. Absoluutset tõde ja õiglust polegi olemas ja selle otsimie on taaskord asjatu ressursside raiskamine.
Tükk maad paranoilisemas USA-s on ka autode distantsilt väljasuretamise või võimsuse piiramise peale mõeldud. Seda saaks siis teha politsei oma autost ning eeldab jälle üht elektroonilist lisajublakat, mis hulgihinnaga võttes suurt midagi ei maksa. Ei ole kuulnud, et kuskil kasutataks, sest pole sealgi eest ärasõitjad nii akuutne probleem ja inimõiguslastele sellised asjad eriti ei meeldi.
P.S: ARK andmed ei näita tõesti , kes on auto omanik. Samas aga eeldatakse, et nad on õiged, sest uus omanik peab auto (vist) 5 päeva jopoksul ümber registreerima. Kui seda tehtud pole, saab kogu pasa kaela eelmine omanik, kes peab hakkama kõigile selgitama , et ammu müüdud jne. Milleks talle seda vaja? Lihtsam on ostjale öelda, et käi müügilepinguga ARK-s ära ja siis tule autovõtmete järele.
Akf Vanahalb
Väärtoe üldmenetlus ja krim asja menetlus ei ole kodaniku õiguste osas mitte väga palju erinev. Mõlemal juhul on riigil tõendmise kohustrus, õigus kaitsjale, keelduda ütluste andmisest nii end akui lähedaste vastu jne. Väärteomenetluses on küll riigil vähem õigusi antud. Juba § 2 sätestab kriminaalmenetluse sätete kehtivuse väärteomenetluses ja see hõlmab õigust ütluste keeldumise, kahtluste tõlgendamise jne jne
Sellest vastuse lõpus. Eriti kahtluste tõlgendamise osas.
Väärteomenetluses on mitmeid like ja nende erisuste ning rakendamise alustega on igaühel võimalik ise tutvuda
kaameratrahvid nimetati hoiatustrahvideks just sellepärast, et riigil ei oleks kohustust midagi tõendada. Parkmistasu maksmata jätmine-kuulutati viivistasu otsusteks, et ei oleks vaja süüdlast leida ja seda kõike eespool nimetatud tõendamiskohustuse pärast.
Parkimistasu maksmata jätmine on maksu maksmata jätmine ja sellepärast nimetati (et oleks JOKK) trahvi selle eest viivistasuks.. Nagu ettevõtte puhul-kui ettevõtte, kes jätab maksud maksmata siis esitatakse maksunõue ettevõtte vastu. Kui ettevõttelt maksu ei saa siis emta esitab teatud juhtudel vastutusotsuse juhatuse liikmele
Samas ei saa politseinik LS-SE ALUSEL teha valesti parkimise eest trahvi ISIKULISELT SÕIDUKI OMANIKULE JA PEAB SELLEKS IKKA KÕRVAL PASSIMA. Ehk isik peab olema tuvastatud. Lihtne näide: kui patrull mõõdab kiirust siis peab ta sõiduki peatama ja tuvastama isiku, et vormistada talle trahv.
Ka MUPO ei saa seda teha. Nimelt MUPO tehtavad trahvid (ka vales kohas parkimine) ei kanta karistusregistrisse ehk teevad ka vales kohas parkimise eest HOIATUSTRAHVE Jne jne. Need on kõik tehtud kindlal juriidilisel põhjusel. Nimelt hoiatustrahv ei kanta karistusregistrisse.
Sõitnud isiku mitte avaldamine ja 400€ trahvi saamine on õigustatud siis kui kihutad politsei eest ära ja sind kätte ei saada. Hiljem on kasulikum võtta vastu 400 € kui saada suurem trahv ja juhtimisõiguse äravõtmine-politsei peatumismärguandele mitte peatumise eest.
Väärteoprotokolli mitte millegi kirjutamine ei tähenda midagi. Politseinik võib, mis iganes otsuse kohapeal teha aga kohtus see ei pea. Sest politseinik peab esitama TÕENDID.
Siin osade loogika kohaselt peaks ja võiks siis iga teo puhul panna vastutama omaniku. Sinu telefoniga teeb peol keegi pommiähvarduse-omanik vangi (mis ta rsk hoiab siis oma telefoni laual), isiku noaga tema juures peol lööb keegi X selle noaga isikut Y-noa omanik vangi (mis ta siis hoiab nuga lohakalt!!) jne jne.
Ehk asi ei ole nii nagu sa väidad ja teatud karistusõigus, maksuõigus, haldusmenetlus ja tsiviilmenetlus on sul kõik segamini. Neis igaühes on erinev tõendamise kohustus ja isikute õigused. Väärtegu kuulub oma olemuselt karistusõiguse alla.
Asjad ei ole nii lihtsalt nagu tundub ))
Ka väärteomementluses void rahulikult hoida oma suu kinni ja kirjutad-ei anna infot,kes oli roolis ja ongi kõik. Võõrteomenetluses on samuti rikkumise tõendamise kohustus RIIGIL. Seda on kinnitanud mitmed Riigikohtu lahendid.
Maksumenetlust siin näiteks tuua on kohatu, sest tegemist ei ole kriminaalõigusliku vaidlusega vaid haldusõigusliku vaidlusega kus tõendamise koormused/kohustused on vähe teised.
Või saan sinu jutust aru, et soovid hoopis politsei eest põgenemise eest tehtava trahvi nimetada umber hoiatustrahviks? Ehk sellega annaks riik märku, et tegemist ei ole raske rikkumisega? Kui tegemist ei ole raske rikkumisega siis ei saa ka sõüidukit konfiskeerida ega muud teha.
Riigikohus on korduvalt (nii piirkiiruse ületamisel jms juhtudel) tõdenud, et riigil on tõendamiskohustus. Miks motoratta politseinikud ei vormista trahve piirkiiruse ületamise eest (v.a. juhul kui see neil videos ei ole)? Sest POLITSEINIK PEAB SEDA TÕENDAMA. Sellepärast on ka alati piirkiiruse vormistamise protokollis( kui ei ole videot) teise politseiniku ütlused antud rikkumise kohta. Tuleneb see tõendamise koormus Riigikohtu otsusest.
Nüüd siis konfiskeerimisest: selge-et püüda mõned üksikut rikkujat lõpetame igasugu autorendi äri, liisimise jne ära.
Laiendades sinu loogikat: annad korteri rendile ja kui seal keegi tapetakse ning seda isikut ei tabata-omanikult maja ära-mis ta rsk siis annab kellegile ja "topib auku" kuhu ei ole vaja
Selline argument meenutab Delfi peldikuseina kus selliseid küündimatuid avaldusi tehakse
Ja muidugi veel GPS jälgimine jms. No tule taevas appi :dont_kno Trahvid saab praegu ka kätte aga ma kirjutan isiku tuvastamisest, kes eest ära sõitis. Isik X rendib sõiduki ja annab selle isikule Y, kes eest ära sõidab. Y ei tabata ja X oli sellel hetkel kindla alibiga kuskil mujal. mis siis teha?sinu loogika järgi tuleb sõiduk rendifrimalt konfiskeerida jne.
Kokkuvõtvalt ei kannata Sinu jutt juriidiliselt mitte mingit kriitikat. Ehk karistusõiguslikult ei saa panna a isikut vastutama teo eest mida ta ei ole sooritanud. Sa vaatad asja ainult ühejuhtumi valguses aga seaduse muutmine toob kaasa tagajärjed mitmetes valdkondades jne.
Sõrmejäljed käivitused jms on midagi nii lolli, et seda isegi raske kommenteerida aga sellest mõttest kumab läbi, et inimõigused jms on jama ja peaasi, et saaks kõiki kontrollida kuna paar tola kihutab. Ehk oleks siis lihtsam kohe komandanditund koos mahalaskmisega kehtestada-oleks pea kõik probleemid lahendatud.
Uus omanik ei saa kaela mingit p...a vaid esitab müügilepingu ongi kõik.
Mõned tsitaadid mõtlemiseks:
Riigikohtu kriminaalkolleegium.48 Väärteoasja menetleja peab välja selgitama, kas väärtegu on toime pandud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik. Samuti peab menetleja kontrollima ka isikut õigustavate või tema olukorda kergendavate asjaolude esinemist. Sisuliselt on tegemist uurimise igakülgsuse põhimõttega.
Ja nüüd kõige olulisem ehk kahtluse tõlgendamine kahtlustatava kasuks (see on üks karistusõiguse alus printsiipe)
Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekkivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab kohus tuvastama, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada.
Kahtluse kõrvaldamiseks ei loeta oletust, tõüendite mitte esitamiset(antud juhul siis keeldumist avaldamast, kes oli roolis vms) Ehk isik on lihtsalt vait ja politsei peab tõendama, et tema oli just siis roolis.
Vatupidiseid juhtumeid on olnud küllalt ja Riigikohus on kõigis asjades langetanud ühesugused otsused
Või kas soovid nüüd hakkata Põhiseaduse ja karistusõiguse aluseid muutme, et peetida paari peatumismärguandele mitte reageerijaid ning tuues sellega kaasa totaalse segaduse ja riigipoolse vägivalla kelle iganes suhtes. Need kaitsemehanismid on tehtud kodanike kaitseks riigi vägivalla eest, sest riigil alati rohkem võimalusi ja vahendeid kui isikutel.
Jah, neile tuginedes pääsevad ka mõned kurjategijad jne aga see käib asjaga kaasas, sest vastasel juhul poleks kohtuid vajagi ja piisaks troikadest ning uurija arvamusest nagu õndsal stalini ajal või venemaal isegi praegu.
Seega palun-vaadakem probleemi lahendust vähe laiemalt kui kitsalt ühe teo raames ja mõelgem ikka väga mida soovime.
