www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑04 Sept, 2022 21:43 Misasi on kerise kasutegur? Kui palju sooja läheb läbi korstna välja ja kui palju leiliruumi?

Sisuliselt jah, valem = (kogu kulutatud energia - korstnast lahkunud energia)/kogu kulutatud energia.

Eelpool viidatud Soome uurimuses oli erinevate kasutegurite määramisel põhiline erinevus väljuvate gaaside temp. mõõtmise kaugus kerisest väljuvas korstnas.
Muidugi saab vee soojenemise kasutegurit (kerisel) suurendada, aga see toimub saunaruumi soojenemise arvelt, ehk kui tekib soov rohkem/kauem leili võtta, siis kulub rohkem kütust ja kaasneb ülemäära palju liigselt kuumutatud vett.

Täiendav pliidi tüüpi kütteseade võtaks saunas palju ruumi ära ja selle ehitus ületaks ka võrdluseks olevate paneelide/kollektori maksumuse.

Ma sain aru, et jutt on igaõhtusest pesuveest, mitte igaõhtusest saunaskäigust. Ainult vee soojendamiseks on kerisest efektiivsemaid lahendusi nagu ülal mitmes postituses öeldud. Meil kipub jutt minema saunaskäigu efektiivsusele.

Kõigepealt ütlen, et päikesepaneelidega vee kütmine pole üldse halb lahendus. Aga pole ka ainus lahendus.
Näiteks vee soojendamiseks ei pea küttekollet ehitama.
Võtame näiteks eelmisel lehel oleva matkasamovari, kütame kuiva käbiga ja arvutame saadava vee hinna.
Sooja vett on võimalik teoreetiliselt ka termosega kaasa tuua, supitermos peaks igale militaariahuvilisele tuttav olema.
Paneelide lahendus pole ju ka "bolt on", näiteks kasutatud paneelid leida, mis ainult "ostmise rõõmu" ei paku ja elektriühendust ,mis maja maha ei põleta, päris igaüks ei tee. Mõni metallimees näeb hoopis rauahunnikus ahju detaile, praeb keevitusega kokku ja teeb samamoodi soodsalt sooja vett.

croman40 kirjutas: ↑04 Sept, 2022 22:18 ........
Täiendav pliidi tüüpi kütteseade võtaks saunas palju ruumi ära ja selle ehitus ületaks ka võrdluseks olevate paneelide/kollektori maksumuse.

Retooriline küsinus, palju on palju. Esitasin endale küsimuse, palju on mul saunas eesruumis ruumi vaja ja kui palju on mul vaja sooja vett. Algul olid muidugi mõisniku mõtted ja tehtud-mõeldud. Kuna teadsin enamvähem riietumiseks ja istumiseks vajaliku pinna suurust ehitasin algul 5-6 pangese katla. Aja edenedes sain aru, et tegelikult nii suurt katelt ei ole vaja. Mõttetu ruumi raisk. Siis läks paar kolm aastat, kuni leidsin kuskilt laadalt sobiva 2 pangese katla. Ehitasin uue katla ja vabanenud ruumi kasutasin kamina jaoks. Nüüd on naised talvel rahul ja mina saan sauna ust lahti hoida.
Mis puutub asja maksumusse, siis suvilas peab ju midagi tegema. Kas laod kive korrapäraselt hunnikusse või pead permanentset võitlust loodusega. Seega töö ei maksa midagi. Kõige suurem kulutus oli katla otsimine ja katla maksumus. Nende hinnad on üle mõistuse. Paljud on kateldele augud sisse puurinud ja kasutavad neid lillepottidena.

kunagi ammu võtsin kümne liitrise kanistriga, linna veevärgist tulevat sooja vett, objektile kaasa.
kann oli autos ja puhvaika peale visatud.
4-5-6 tundi hiljem oli hea lämm vesi pesemiseks olemas.

croman40 kirjutas: ↑04 Sept, 2022 20:47 Kas veepaagis vesi keema ei lähe kui sauna rohkem kui 1 h kütta?

Kui vett välja ei lase/külmaga ei asenda, siis läheb ikka On juhtunud kui kütjaks "rohelised" sattunud (uhavad kolde täis) või on õigel ajal sauna minek ununenud. Siis juhtub selline huvitav fenomen: lahtine paak otse kerise kohal vett ääreni täis -> automaatne leiliviskamine
Saunas käies lastakse tüüpiliselt sisse minnes osa vett välja (leili viskamiseks, viha leotamiseks) ja valatakse vajadusel külma peale (kui on rohkem rahvast ja mitu "vahetust"). Mitme vahetuse korral on kombeks vahetuse lõppedes paak ikka täis valada (asendada pesemiseks kulutatu) ja ühtlasi koldesse paar halgu visata. Sedasi on pikimad saunatamised käinud lõunast südaööni.

Kriku märkus on muidugi õige - lihtsalt vähese pesuvee tegemiseks on saunakerisega vee soojendamine liigne "luksus" ja toidab väga hästi ka "6 samott-tellist, nende vahel pilpad põlemas, vana auguraud peal ja sellel pott/pada". Ei maksa sisuliselt midagi. Kui tegemist pole just põllupealse uusarendusega, siis on tüüpiliselt peale kasvavat puud ka piisavalt.

Õue peale lõke, lõkke peale katel ja ongi soe vesi olemas.

Kõik need päikesega vee soojendamised jms - las see jääda lõunamaade lõbuks. Meie häda on see, et meil kütab päike kõige rohkem siis, kui me oleme suure tõenäosusega kodust ära puhkusel. Ja siis, kui seda kõige enam vaja oleks (südatalvel), on see päikesekollektor lihtsalt üks kole käkerdis maja katusel, millest pole mitte mingit kasu.

Kui saunaruumis ei plaanita just katlas pesu pesema hakata siis mõistlikum vahend kuuma vee saamiseks on suitsutoru veepaagid:
https://www.sansan.ee/veepaak-skamet-bo ... evaba.html
saab säilitada kerise ning korstnasse lenduva soojuse mõistlikult ära kasutada.

Esimene asi, mis maal saunas sai juurde ehitatud, oli normaalne dušš.

Eelistuse küsimus, aga kogu aeg käis pesu seal kastruli ja kausiga. Olgu see 20-50L sooja vett olemas, aga kui ta ei ole normaalse duši näol, on imho see arendus pool raisatud juba.

Ja veel sooja vee kohapealt - keegi mainis, et ruumi pead ju ka kütma. Kui nagunii sauna teed, siis jah, eriti talvel. Aga jutt käib suvilast. Seal iga kord vb sauna ei tee, aga peale toimetamist tahaks pesta. Mul on küll null probleemi ennast sooja dusi all pesta, kui ruum ümber vähemalt 5-10 krradi ainult on. Seega iga kord selle jaoks ruumi üles kütta ma isegi ei näe mõtet. Kausi ja kastruliga - vb jah. Sooja duši all ei saa arugi, et ruum jahe on. Pärast ainult jooksuga soojemasse ruumi kuivama.

Mis mu point on - sooja vee olemasolu ei pea hõlmama siiski ruumi kütmist koldega, minu arvates. Kui vesi soe on ja pähe voolab, kannatab 5 minutise pesu vabalt ära üldse kütmata. Seega päikesepaneelidel võiks sellises kohas oma funktsioon olla küll.

Auto teemal päevade kaupa sisutu jauramine ammendus ja see on siin nüüd asendus?

Ostsin täna 7kW-se geneka ära. Teab keegi head firmat, kes ühendaks peakaitsmega ära, äkki suudab ümberlülitusautomaatikagi lisada?

Täna Kaja Kallas arvas, et venemaa võib keset talve uuesti üritada.

Some kirjutas: ↑23 Sept, 2022 12:24 Ostsin täna 7kW-se geneka ära. Teab keegi head firmat, kes ühendaks peakaitsmega ära, äkki suudab ümberlülitusautomaatikagi lisada?

Kui on plaan generaatori abil majapidamises 1,5kW võimsusega 1 faasilist kaevupumpa (assünkroonmootor) käivitada, siis tasub teada, et sellise pumba mootori käivitusimpulss on võrdeline vähemalt 6kW tarbitava vooluga.

Kuna 3 faasilise generaatori ühte faasi võib koormata 1/3 max võimsusest, ehk 6kW generaatori ühte faasi võib koormata max 2kW koormusega, siis käivitades 1 faasilist 1,5kW kaevupumpa 6kW 3 faasilise generaatori taga koormatakse üks faas 3 korda üle, mis põhjustab generaatori elektroonilise pingeregulaatori (AVR) riknemist, sest see võrdub lühisega generaatori väljundis.
Lubatavad faaside max koormused peaks olema kirjas ka viisaka generaatoritootja kasutusjuhendis.

Ehk kui on vajadus käivitada generaatorilt, 1 faasilist 1,5kW assünkroonmootorit (kaevupump, kliimaseade, mootorsaag, jne.), siis on vajalik vähemalt 5kW ühefaasilist generaatorit.
(Tavalise kodukülmiku 160W võmsusega kompressori käivitusimpulss on suhteliselt suurem, ca 1400W sest külmikukompressoris kasutatakse lisaks käivitusmähist.)

Vesi tsentraalne (loodetavasti genekaga varustatud), küte gaasikatlaga (loodetavasti suudetakse rõhku torustikus hoida kuidagi), kõige suurem tarbija siis elektripliit. Kui selle ahju ei kasuta siis äkki veab välja?

Some kirjutas: ↑23 Sept, 2022 14:32 Vesi tsentraalne (loodetavasti genekaga varustatud), küte gaasikatlaga (loodetavasti suudetakse rõhku torustikus hoida kuidagi), kõige suurem tarbija siis elektripliit. Kui selle ahju ei kasuta siis äkki veab välja?

Kui kõike korraga pliidil sisse ei lülita, siis veab ilusti välja.

Võrdluseks: maakodus 5kw diiselgeneraator. Elektrikatkestuse puhul ühendub läbi 3 faasi majapidamisse. Veepump toimib edasi ja vajalikud majapidamise funktsioonid kui kõike korraga sisse ei lülita.

Konkreetses piirkonnas on katkestused olnud mingi periood võrdlemisi regulaarsed.

ot, vabandan.
täitsa huviga ootan, mida minul teha kästakse.
praegune maja ei vasta normidele.
seda nooblit energiaklassi ei oska määrata.
vundamenti pole, ainult kivid maa peal.
põrand paksud lauad, alt käib õhk läbi.
seinad paljas palk. voodrit, tuuletõket, villa pole.
seespool ka pole enamasti mitte midagi. paaris toas
papp ja tapeet.
aknad ühekordsed lehtklaasiga.
laes lauad ja nende peal paarkümmend senti liiva.
muud midagi pole.
lakk on külm ja tuulduv.
katus vana pilbas ja selle otsas veneaegne eterniit.
ahi ja pliita puuküttega, muud sisteemid puuduvad.
kümne ruumi puudega saan aastas hakkama. pinda umbes 150 ruutu.
tubades enamasti talvel 15-17, köögis 20 ja peale.
veidi liiga lämm on, aga elab üle. palaval suvel on hullem.