Eile, peale Riigiprokuratuuri otsust alustada menetlus ja enne MTÜ teadet erakorralisest koosolekust, avaldas Postimees juhtkirja. Peale koosolekut loomulikult täiendati juhtkirja. Ka see juhtkiri vajab siin teemas käsitlemist. Et oleks praeguse hetke aspektid teemas ajaloo jaoks vajadusel siin käsitletud. Mulle tundub, et siia selle juhtkirja ette pean tegema ühe lugejate jaoks mõtteid selgitava kirjatüki:
Kahjuks on olukord nüüd juba selline, et nagu artikliski kirjutatakse võib MTÜ SU tegevus olla andnud tagasipöördumatu löögi usaldusele annetada Ukraina toetamiseks. Selgitan: üldsust ei rahulda praegu enam uurimise tõenäoline tulem, a´la
* JML-il ei rikkunud ühtegi seadust, kui ta sõlmis lepingu ükskõik millise, k.a. Ukraina firmaga (kaasa arvatud ka see IC Constructions (edaspidi ICC) vmt).
*JML-il oli nii õigus, kui ka kohustus tasuda MTÜ-le lepingu alusel osutatud kaupade ja teenuste eest esitatud arveid (kehtib kõigile lepingutele ja ICC pole erand), st saata oma allkirjaga suuri summasid mingitele kontodele mis talle lepingupartneri poolt oli edastatud
*ICC (vmt ettevõte) kui kasumit taotlev äriühing võis ja ka edaspidi võib esitada arveid just selliste hindade ja tingimustega, mis on omavahel kokku lepitud ja sellega aktsepteeritud mõlema osapoole poolt. (Loomulikult juhtumil, kui leping ei ole vastuolus mingi muu seadusandliku aktiga). (NB! Hea tava, loogiline hinnastamine, või vastupidi ebaloogiline hinnastamine ei ole seadustega reguleeritud)
*ICC võis saadud ärikasumiga, järgides kehtivat seadusandlust, teha mida ise tahab (maksta palkadeks, anda jumaltebkuhu laene, soetada lukskaupu või hoida ka lihtsalt kasumina arvel vedelemas, või ka lihtsalt rahapakkidena vastutava isiku või omaniku kodus öökapis jne jne)
* ... (siia võib küllalt genereerida õigustusi)
* välditakse igati teemat
otkat,
kickback, st uurimise sidumist Ukraina jurisdiktsioonis toimunuga
*jõutakse järeldusele, et kuigi üldpilt
pole teabmis ilus, pole (vähemalt Eestis) küll alust kellelegi mingit kahtlustustki esitada .... sest Eestis on JOKK.
Kahjuks üldsuse jaoks sellest enam usalduse taastumiseks ei piisa. Kõiki, kes tormavad JML-i ja selle MTÜ tegemisi õigustama (kaasa arvatud alates E200-st kuni Madis Reivikuteni) võib üldsus hakata pidama
Ukraina aitamise maine diskrediteerijateks.
Ma ise pakun, et vb hakkab otkati-juttulõng veerema alles siis, kui üks lääne-Ukrainast pärit mees peaks leidma, et "Ukraina riigi reetmises süüdistatuna mind üksi te küll ei uputa. Sel juhul võtan kedagi kaasa."
Nüüd juhtkiri:
https://arvamus.postimees.ee/7770991/ju ... ahaasjades
* Riigiprokuratuur alustas MTÜ Slava Ukraini suhtes kriminaalmenetlust. Asja uurib ka Ukraina pool.
* MTÜ Slava Ukraini käitumine võib olla andnud tagasipöördumatu löögi usaldusele annetada Ukrainale.
* Juhtum heidab varju ka erakonnale Eesti 200, kelle ridades Johanna-Maria Lehtme riigikokku valiti.
MTÜ Slava Ukraini suhtes alustatud kriminaalmenetlus näitab ajakirjanduse tugevust, pannes samas löögi alla ukrainlaste abistamise ja sellega ka Ukraina enda.
Teisipäeval teatas riigiprokuratuur, et alustas MTÜ Slava Ukraini suhtes kriminaalmenetlust, et uurida Ukraina heaks kogutud raha kasutamist. Süüdistusi uurib ka Ukraina pool. Siin tuleb kohe öelda, et kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda kellegi süüdi olemist. Eestis kehtib süütuse presumptsioon.
Ent samas pole Slava Ukraini ja selle juht Johanna-Maria Lehtme just hiilanud parima suhtlusega. Ajakirjandus on korduvalt viidanud segasele asjaajamisele, suletusele ja vastuolulistele sõnumitele Slava Ukraini poolt. Suurt osa kriminaalmenetluse alustamisel mängib ka ajakirjanduse paljastatu – ajakirjanduse rollile on viidanud nii prokuratuur ise kui ka näiteks Slava Ukraini nõukogu esimees Kristo Tohver. Nii ongi prokuratuur peale esialgset teadet, et Slava Ukraini vastu kriminaalmenetlust ei alustata, nüüd selleni jõudnud.
Oluline on mõista, et tegemist ei ole mingisuguse kommunikatsiooniharjutusega, vaid jutt käib rahast, mida Eesti inimesed on oma teenitud sissetulekust andnud Ukrainale heas usus. Siin on MTÜ Slava Ukraini käitumine andnud võib-olla tagasipöördumatu löögi usaldusele annetada oma raha Ukraina heaks. Ei kannata mitte üksnes Slava Ukraini, vaid ka teised Ukrainat abistavad organisatsioonid, kelle asjaajamine on korras olnud ja kes suudavad seega täpselt kindlaks teha, kellele nende kogutud raha on läinud.
Kriminaalmenetlus Slava Ukraini suhtes vaid tugevdab stereotüüpe Ukrainas levivast korruptsioonist.
Läbipaistvus ongi siin võtmesõna. On selge, et nii Eesti kui ka Ukraina pool peavad uurimist teostama põhjalikult, andmaks inimestele vastuseid, kuhu nende raha on läinud. Usalduse
kaotamine on lihtne, aga selle taastamine väga raske. Johanna-Maria Lehtme peaks aga tõsiselt kaaluma uurimise ajaks Slava Ukraini juhtimisest eemaldumist.
Pole ka kahtlust, et kogu juhtum heidab varju erakonnale Eesti 200, kelle ridades Lehtme riigikokku valiti. Erakond on enda distantseerumist Slava Ukraini juhtumist seni naeruväärselt põhjendanud, kuid kardetavasti enam nii jätkata ei saa. Kõik saavad ju aru, et Lehtme valiti riigikokku just oma abistamistöö tõttu.
Prokuratuuri ja ajakirjanduse uurimistööd Slava Ukraini suhtes ei tohi võtta pahatahtlikkusena, sest tegelikult võidavad avalikust asjaajamisest nii annetajad, Ukraina kui ka Eesti avalikkus. Seega tuleb Slava Ukraini segaduste uurimist vaid toetada ja julgustada.