Lääne vs. idabloki lennukid

[Kapten Trumm]

Kõik õige.
Lihtsalt taktikaline olukord pole seal eriti UKR kasuks. Kuna venelastel on ülekaal õhus saab nende radarivõrk vabamalt töötada kui UKR oma (mis peab hoidma "nina maas"), samuti peab rinde piirkonnas F-16 hoidma madalat profiili, Su-35 saab tulla kõrgelt õige mehena jne, venel on A-50, UKR-l maapealsed NSVL aegsed radarid jne.

Radari nägemisulatus öeldakse tavaliselt nii 5 m2 suuruse märgi vastu, Su-27 ja co puhul võib tõesti samadel kõrgustel olla F-16 nägemisulatus suurem kui 80 km, samas praktiline taktika ilmselt piirab selle tarvitamist.

[Kapten Trumm]

SU-35 radar "näeb" tootja väidete kohaselt 400km kaugusele. Samas on Venemaa-Ukraina sõda pidevalt tõestanud, et Venemaa poolt välja reklaamitud relvade võimekused on kõvasti suuremad, kui tegelikkuses.

Seal tuleb välja võtta info kontekstis "kui suure märgi vastu".
B-52 vastu võib see tõesti 400 km olla, kui 5 m2 (hävitaja) vastu on see minu arvates umbes 200.
Lisaks omab tähtsust ka mis rakursist ja mis kõrgusel. Need broshüüris olevad kaugused peaks olema "5 m2 RCS-iga sihtmärgi vastu vastukursil samal kõrgusel".

F-16 sisaldab oma aja kohta enneolematuid vargsuse meetmeid, mis muudavad tema "jälje" väiksemaks kui taolise suurusega lennukil tavaliselt.
Näiteks õhukoguja on peidetud lennuki alla ja selle õhukanalist vaadates ventilaator ei paista - Su-del aga paistab - oluline peegelduse allikas. Lisaks on F-16 kabiiniklaas kaetud seespoolt õhukese kullakihiga, mis ei lase radari kiirgust kabiini - kus on aga peegelduspinda kõvasti.

[Lemet]

Lisaks on F-16 kabiiniklaas kaetud seespoolt õhukese kullakihiga

Tegelikult küll siiski indiumi-tinaoksiidi kihiga.

[klaasmees]

Põhiprobleem on selles, et kui F-16 kasutab keskmaaraketti (antud juhul maksimum AIM-120C), siis Su-35 kasutab ka kaugmaaraketti (R-37). See pole otseselt küll õhulahinguks mõeldud, kuid kui UKR piloot pole piisavalt tähelepanelik, siis on tappev. Rakett on kiire ja lõhkeaine kogus suur - kuid kohmakas. Antud rakett oli mõeldud algselt MiG-31 jaoks ja selle panek hävitajale oleks sama, kui ameeriklased paneks F-15 peale AIM-54 Phoenixid (mille ripoff R-37/R33 tegelikult on).

Põhimõtteliselt, kui Su-35 alustab lahingut kuni 200 km kauguselt, siis Ukrainale antavad F-16A MLU-d teevad sama umbes 80 km kauguselt. Piloodil tuleb hoida silmad lahti ja kabiinikate tuleb hoida piinlikult puhas. Kui sissetulevat R-37t õigel ajal märkad, on lootust vältida, kuna see on suhteliselt vähe manööverdav rakett, tema esiisa oli ju mõeldud NSVL pommitajate vastu ookeanil. Erinevalt AIM-120-st, mis manööverdab samahästi kui lähimaaraketid.
...

Siin väidetakse, et hävitaja vastu on praegused kaugmaa õhk-õhk raketid suht mõtetud, kuna lennu lõpufaasis lendavad nad n-ö jääkkiirusel ja manööverdamisvõime on niru, iga manöövriga kaotab lisaks kiirust. (klipi peasisu on küll USA uus rakett, kuid alguse poole on muud üldist juttu, et miks seda uut siis vaja on).
https://www.youtube.com/watch?v=m4AZoYwXwI8

[sg01]

SU-35 radar "näeb" tootja väidete kohaselt 400km kaugusele. Samas on Venemaa-Ukraina sõda pidevalt tõestanud, et Venemaa poolt välja reklaamitud relvade võimekused on kõvasti suuremad, kui tegelikkuses.

Egiptus väidetavalt katsetas seda Irbis-E -d SPECTRA -ga. SPECTRA tegi suht lõdvalt Irbis-E -le 1:0 ära. Mingid suvalised numbrid kusagil reklaam bülletäänis ei maksa midagi. Eks me peagi ukrainas näe kui tegija see Irbis saab ALQ-131 ja selliste asjade vastu praktikas olema.

"The attacking Su-35's radar was reportedly rendered useless by defensive jamming from the Rafale's F3R's SPECTRA electronic warfare suite ... The Rafale proceeded to acquire and mock shoot down the Su-35,"

[Kilo Tango]

...
Egiptus väidetavalt katsetas seda Irbis-E -d SPECTRA -ga. SPECTRA tegi suht lõdvalt Irbis-E -le 1:0 ära. Mingid suvalised numbrid kusagil reklaam bülletäänis ei maksa midagi. Eks me peagi ukrainas näe kui tegija see Irbis saab ALQ-131 ja selliste asjade vastu praktikas olema.

"The attacking Su-35's radar was reportedly rendered useless by defensive jamming from the Rafale's F3R's SPECTRA electronic warfare suite ... The Rafale proceeded to acquire and mock shoot down the Su-35,"

Rafale F3R SPECTRA ongi minu teada kõige võimekam ECM turul. USA lennukid (v.a. F-35/22) kasutavad ECM-i jaoks tavaliselt eraldi välist junni, mis spetsiaalselt kaasa võetakse. EA-18G puhul näiteks AN/ALQ-218 ja AN/ALQ-99.

[Kapten Trumm]

Siin väidetakse, et hävitaja vastu on praegused kaugmaa õhk-õhk raketid suht mõtetud, kuna lennu lõpufaasis lendavad nad n-ö jääkkiirusel ja manööverdamisvõime on niru, iga manöövriga kaotab lisaks kiirust. (klipi peasisu on küll USA uus rakett, kuid alguse poole on muud üldist juttu, et miks seda uut siis vaja on).
https://www.youtube.com/watch?v=m4AZoYwXwI8

Praktika seda ei kinnita.

Kui vaadata lääne hävitajate peetud õhusõdasid alates 1991 Lahesõjast, siis lähimaaraketi kasutamine on jällegi üsna erandlik juhtum - isegi niruvõitu AIM-7 Sparrow ajastul Lahesõjas (AIM-120 tuli 1991 lõpus), 44-st juhtumist kasutati AIM-9t ainult neljal (alla 10%) ja kahurit ainult ühel (2%). Piirkaugusel olid samad probleemid ka AIM-7'l (energiat vähevõitu). Allatulistatute hulgas on ka 4 kõrge manööverdusvõimega MiG-29t.
https://www.rjlee.org/air/ds-aakill/

Jugoslaavia sõjas 1999 olid kõik päris-hävitajate vastased võidud (6x MiG-29) saavutatud AIM-120ga.
https://www.afhra.af.mil/Portals/16/doc ... 131404-383
lk 12

USA enda lennuväelased ütlevad, et kui asi läheb AIM-9 ja dogfighti peale, on midagi valesti läinud. BTW, samad energia probleemid on ka AIM-9- (õigemini igal raketil) lennu lõppfaasis.

[Kapten Trumm]

SU-35 radar "näeb" tootja väidete kohaselt 400km kaugusele. Samas on Venemaa-Ukraina sõda pidevalt tõestanud, et Venemaa poolt välja reklaamitud relvade võimekused on kõvasti suuremad, kui tegelikkuses.

Egiptus väidetavalt katsetas seda Irbis-E -d SPECTRA -ga. SPECTRA tegi suht lõdvalt Irbis-E -le 1:0 ära. Mingid suvalised numbrid kusagil reklaam bülletäänis ei maksa midagi. Eks me peagi ukrainas näe kui tegija see Irbis saab ALQ-131 ja selliste asjade vastu praktikas olema.

"The attacking Su-35's radar was reportedly rendered useless by defensive jamming from the Rafale's F3R's SPECTRA electronic warfare suite ... The Rafale proceeded to acquire and mock shoot down the Su-35,"

Sellest teadmisest on kontekstis vähe abi, kui vastaspoolel seda pole - on vaid mingi 1980ndate algupoole APG-66, mida on vahepeal korra uuendatud.

AN/APG-66(V)2 is an upgrade of the basic radar which is matched to the US/NATO F-16A/B mid-life update programme. The enhanced radar is reported to offer greater detection range (increased from 65 to 83 km in the presence of heavy clutter and jamming); improved reliability (an MTBF figure of 210 hours); improved protection against electro-magnetic interference; enhanced operational performance (including an improved mapping capability and a reduced false alarm rate) and the ability to support a colour display. AN/APG-66(V)2 has the following operating modes:
Air-to-Air: Combined search and track; Track-While-Scan (TWS); air combat search and automatic tracking.
Air-to-Surface: Real beam mapping; 64:1 Doppler beam sharpening; scan freeze; ranging; beacon homing; sea search and combined ground-map and air target track.

https://www.radartutorial.eu/19.kartei/ ... 15.en.html

Mina arvestaks Su-35 radari ulatuseks samal kõrgusel vastulendava hävitaja vastu max 200 km.

[mart2]

...

... The enhanced radar is reported to offer greater detection range (increased from 65 to 83 km in the presence of heavy clutter and jamming); improved ...

...
Mina arvestaks Su-35 radari ulatuseks samal kõrgusel vastulendava hävitaja vastu max 200 km.

Enne kui arvestad, pane siia üles, milline on SU-35 radari ulatus tugeva segamisega keskkonnas!
Muidu on nagu õun ja apelsin ...

[sg01]

Mina arvestaks Su-35 radari ulatuseks samal kõrgusel vastulendava hävitaja vastu max 200 km.

Need numbrid võid kohe heaga ära unustada, ütle meile parem, palju sellest 200-st kilomeetrist ALQ-131 tõttu veel alles jääb?

[Kapten Trumm]

...

... The enhanced radar is reported to offer greater detection range (increased from 65 to 83 km in the presence of heavy clutter and jamming); improved ...

...
Mina arvestaks Su-35 radari ulatuseks samal kõrgusel vastulendava hävitaja vastu max 200 km.

Enne kui arvestad, pane siia üles, milline on SU-35 radari ulatus tugeva segamisega keskkonnas!
Muidu on nagu õun ja apelsin ...

See, et AN/APG-66, mis F-16 peale pandi, ulatus teise hävitaja vastu oli originaalis 50-60 km ilma segamata, on lennundushuviliste hulgas sama hästi teada, kui g=9.81. MLU moderniseerimise käigus (tootja valmistas selleks vasta ümberehituskompklekti), suurenes see umbes 25% (jällegi avalik info) ehk siis 70-80 kilomeetrini. See "jamming" on seal vist mingi tõlgendusviga.

Hästi segamise eest kaitstud radari kaugust segamine ei vähendagi. Radar valib automaatselt uue, segamisvaba sageduse ja kui segaja end kohandab, siis uue ja uue.

Sedavõrd pisikese, konventsioonaalse radari kaugus praktikas on ikka kahekohaline. Teiste taoliste pisiradarite näitajad on umbes samas augus. Näiteks Venemaa pakkus kunagi MiG-21 kasutajatele moderniseerimist, moodsa pisiradariga "Kopje" ehk "Oda" lubati sellele kaugust teise hävitaja vastu 57 km.

[Pärtel]

USA on jõudsalt arendanud tehisintellekti militaarvaldkonnas.

USA õhuvägi kinnitas: pidasime kahevõitluse tehisaru ja inimpiloodi juhitud lennukite vahel


Tehisaru pandi õhulahingus vastamisi tavalise piloodiga. Kes võitis?
Tehisaru pandi õhulahingus vastamisi tavalise piloodiga. Kes võitis?
USA kaitseministeeriumi kõrgtehnoloogiliste uurimisprojektide amet (Defense Advanced Research Projects Agency ehk DARPA) avaldas neljapäeval, et tehisintellekti juhitud hävituslennuk osales edukalt õhulahingus inimpiloodi vastu.

DARPA alustas tehisintellekti rakenduste katsetamisega juba 2022. aasta detsembris osana oma õhuvõitluse arengu (Air Combat Evolution ehk ACE) programmist.

Selle eesmärk oli välja töötada tehisaru süsteem, mis suudab täiesti iseseisvalt juhtida hävituslennukit, järgides samal ajal õhujõudude ohutusprotokolle ja juhiseid.

Pärast esimesi õhulahingu simulatsioone tehisaru piloodiga paigaldas DARPA süsteemi oma eksperimentaallennuki X-62A pardale. See lubas viia tehisaru juhitava lennuki California osariigis asuvas Edwardsi õhujõudude baasis päriselt õhku, kus tehti septembris 2023. aastal läbi esimene edukas õhulahingu test inimesega.

Kuigi inimpiloodid olid ka X-62A pardal ja neil oli võimalus tehisintellekti süsteem «punasest nupust» välja lülitada ning ise juhthoovad haarata, kinnitab DARPA, et ohutuslüliti kasutamise vajadust ei tekkinud «ühelgi hetkel».

X-62A asus õhus vastamisi inimese juhitud kerge hävituslennukiga F-16. Õhulahingus demonstreerisid mõlemad lennukid lähedalt kohtumisi ja jõudsid üksteisele kuni 610 meetri kaugusele kiirusel umbes 1931 km/h.

Katselennukis X-62A istusid igaks juhuks ka inimesed, kuid kunstmõistuse käest ei olnud vaja juhtimist üle võtta.
Katselennukis X-62A istusid igaks juhuks ka inimesed, kuid kunstmõistuse käest ei olnud vaja juhtimist üle võtta. Foto: DARPA
DARPA ei avaldanud, milline lennuk õhulahingus nii-öelda võitis.

«Õhulahingud olid probleem, mida lahendada, et alustada tehisintellekti süsteemide autonoomsete testidega õhus,» sõnas õhujõudude katsepilootide kooli peakatsepiloot William Gray, «iga õppetund, mille saame, annab meile teadmisi, milliseid ülesandeid võiks tehisintellekti süsteemidele anda.»

Agentuur on seni teinud kokku 21 katset ja testid jätkuvad aastani 2024. Tehisaru kiire areng on tekitanud muret selle üle, kuidas sõjavägi süsteeme kasutada võiks. Wall Street Journal kirjutas näiteks eelmisel aastal, et Pentagon soovib arendada tehisintellekti süsteeme kaitse eesmärgil ja oma droonide võimekuse suurendamiseks.

Vähem kui aasta jooksul alates tehisintellekti agentide esialgsest paigaldamisest X-62A lennukile kuni esimese tehisintellekti ja inimese vahelise nägemisulatuses toimunud õhulahinguni on arendusmeeskond teinud üle 100 000 koodirea lennukriitilisi tarkvarauuendusi kokku 21 katse jooksul.

X-62A kasutamine õhulahingutes näitas edukalt, et tehisaru ohutu kasutamine on võimalik ka lennunduses. Esimene masinõppepõhise autonoomia kasutamine lennukriitilistes süsteemides loob aluse tuleviku lennunduse kunstmõistuse lahenduste loomiseks, usuvad arendajad, need on turvalisemad ja usaldusväärsemad nii äri- kui ka militaarrakendustes.

Video tehisaru kandumisest lennundusvaldkonda
https://www.youtube.com/watch?v=C8yjtaZfNCw

[Taaniel Tina]

Rootsis toimunud Põhjamaade julgeoleku tippkohtumisel lubab Taani peaminister M. Frederiksen, et kuu aja jooksul ilmuvad Ukraina taevasse hävitajad F-16.
https://www.volyn.com.ua/news/268435-f- ... rederiksen

Kummastav on, et riik, kellel oleks neid hävitajaid kõige kergem anda ja kel on neid kõige rohkem, on selle koha pealt vait kui sukk.

Teine asi on nende lennukite üleandmise kuupäev. Käib üks hämamine ja keerutamine. Kui piloodid pole valmis, siis võiks ka nii otse välja öelda. Kui lennukid pole veel valmis, siis sama moodi võiks öelda. Kuigi kui lennukid pole valmis, siis selle peale sügaks ikka korralikult kukalt. Sest hetkel on lennukeid lubanud 4 riiki (minu teada), igaüks mingi 10+ lennukit. Ja kui 10+ lennuki valmis seadmine kestab ühele riigile mingi aasta, siis mul paneb see küll kulme kergitama.
Lihtsalt minu (täielik võhik lennunduse alal) mõtted

[TTT]

Taaniel, see on sõda ja sõjas on...ah, mis on sõjas?....õige, sa la du sed

[Taaniel Tina]

Siis võib ju ka lihtsalt öelda, et ei kommenteeri antud teemat, kuna ei ole vaja.
Muidugi võib see hämamine olla ka lihtsalt infoop.