251. leht 1283-st
Postitatud: 10 Juun, 2007 0:29
Postitas wudu
Millise Jaapani mõõga valmistaja mõõku peeti õnnetuse toojateks.
Eriti Tokugawa perekonnale?
Postitatud: 10 Juun, 2007 2:07
Postitas tere
vastus: Muramasa - see sell oli natukene ebastabiilne ja vägivaldne (usuti, et mõõga valmistaja iseloom kanduvat mõõka üle!), nagu enne kirjutatud tegid ta mõõgad kahju tokugawa suguseltsile, justkui eelistanuks mõõk neid.

Postitatud: 10 Juun, 2007 10:14
Postitas wudu
Jep.
Küsi.
Postitatud: 10 Juun, 2007 14:16
Postitas tere
Küsimus: mis tingis selliste relvade väljaarenduse, nagu tonfa, nunchaku, kama (gama) Jaapanis? Vastuseid võib olla mitut varianti!
Postitatud: 10 Juun, 2007 14:30
Postitas tere
Täpselt nii- see oli üks põhjustest, teine põhjus oli lihtrahva oli tungiv vajadus enesekaitseks relvastatud vastaste vastu: võeti kasutusele igapäevastest esemetest tehtud, (kuid efektiivseid) relvi. Õige vastus. küsi.
Postitatud: 10 Juun, 2007 15:56
Postitas Charlemagne
Tolleaegsed adid pidasid hästi vastu, jalg ei mädanenud sisse ära, nagu Vene saapa puhul see kuumaga olema kippus, adi tald ei libisenud kivipinnasel ega klibu peal niivõrd kui saabas, samuti muutus saapatald kuival rohul või kalgil pinnasel peagi vastikult libedaks. Ka soomukisse või tanki oli mugavam sisse volksatada, päkk leidis paremini tuge. Pealegi oli adi sealmail saadaval( või pagan teab, oli see piraatadi?)
Postitatud: 10 Juun, 2007 18:03
Postitas Charlemagne
seda muidugi ka, et adi ei kolise ega klobise nii palju klibupinnase peal, saab vaiksemalt astuda...
Postitatud: 10 Juun, 2007 19:32
Postitas kapralheinz
Ehk dušhmanite kasutatud-sätitud miinide tuimavõitu sütikud olid reguleeritud kirsatallale?
Postitatud: 10 Juun, 2007 20:30
Postitas mürakaru
Tallad pehmed astud miinile sütik pehmesse talda pauku ei käi???
Äkki
mürakaru
Postitatud: 10 Juun, 2007 21:13
Postitas Lars
Miskipärast prevaleeris arvamus et saapas jalg rebitakse ära põlvest, ketsidega ainult jalalaba.
Isiklik kogemus õnneks puudub.
Postitatud: 11 Juun, 2007 8:36
Postitas Lars
Veel kuni NL lagunemiseni (võimalik et praeguses Vene omaski) võis selle armees kohata suuri, robustseid lampidel töötavaid raadiojaamu, elektromehaanilisi telegraafiaparaate ja inimoperaatoritega telefonikommutaatoreid. Nende jätkuvale kasutamisele ja kaasaegsema, miniatuursema ja säästlikuma pooljuhtelektroonika vältimisele oli väidetavalt olemas põhjendus. Milline?
Postitatud: 11 Juun, 2007 9:49
Postitas Lemet
Meile väideti,et lampidega tehnika ja releed ei ole tuumaplahvatuse korral nii haavatavad kui pooljuhid?Pluss veel muidugi see,et vaenulikud imperialistid kuulavad igatsugu pooljuhttehnikat lõdva randmega pealt,a vot lampotški,vot eta daaa...
Postitatud: 11 Juun, 2007 10:08
Postitas Lars
Tõepoolest, esimene seisukoht - vanem tehnika ei kaota nii kergesti töövõimet tuumaplahvatuse elektromagnetlaine tagajärjel - oli üldlevinud. Pole ka võimatu, et sel moel püüti osaliselt vähemalt enese ja sõdurite ees välja vabandada masendavat tehnoloogilist mahajäämust :) Aga noh, asjad töötasid ja side toimis ...
Ole lahke, Lemet ja küsi.
Postitatud: 12 Juun, 2007 11:59
Postitas alax
--------------------------------------------------------------------------------
Veel kuni NL lagunemiseni (võimalik et praeguses Vene omaski) võis selle armees kohata suuri, robustseid lampidel töötavaid raadiojaamu, elektromehaanilisi telegraafiaparaate ja inimoperaatoritega telefonikommutaatoreid. Nende jätkuvale kasutamisele ja kaasaegsema, miniatuursema ja säästlikuma pooljuhtelektroonika vältimisele oli väidetavalt olemas põhjendus. Milline?
Vaesust ja suutmatust tuleb ikka kuidagi põhjendada. Tõesti lambid ja PNP-germaanium transistorid olid veidike radiatsiooni kindlamad. Materjalide käsiraamatu andmeil.
Postitatud: 12 Juun, 2007 22:42
Postitas Lemet
Teise Maailmasõja käigus jäi siiani kadunuks Rembrandti kuulus maal"Amsterdami rabi".Müncheni vallutamise päeval nähti seda viimast korda avalikkuse ees.Kus ja kuidas oli maal siis eksponeeritud?