www.militaar.net

http://digileht.epl.delfi.ee/valismaa/v ... d=73689683

Tekib küsimus kas midagi sellist on Eestis ka teoksil? Kui nad ikka panustavad juba oma raha sinna alla, siis ei jäägi midagi muud üle arvata kui et neil on juba plaan Soome suhtes.

PaganHorde kirjutas:http://digileht.epl.delfi.ee/valismaa/v ... d=73689683
Tekib küsimus kas midagi sellist on Eestis ka teoksil? Kui nad ikka panustavad juba oma raha sinna alla, siis ei jäägi midagi muud üle arvata kui et neil on juba plaan Soome suhtes.

Keskmine kaitseliitlane lööb selle platsi puhtaks kõigest, mis seal takistama peaks.

Selle 2% raames ei saa Eesti mitte kunagi täiskompleksset Kaitseväge, sest kui aastaks 2040 suudetakse kõik soovitavad võimekused välja arendada on perioodi alguses hangitud masinad juba uunikum.

Hea lause netisavarustest!

Eric Sibul pole rahul BALTEFCOL-iga

Keda ja mille jaoks õpetatakse on väga ebamäärane seal koolis

https://www.linkedin.com/pulse/critical ... eric-sibul

KL saab see asi küll keeruline olema . Kui juba täna tuleb veokaid LAKO õppuseks kokku korjata tervest malevast. Ja osa mehi liigub siis ka oma autodega ( kah varjant) . Siis mida teised teevad ? Tõukeratta kompaniid?

kuido20 kirjutas:Eric Sibul pole rahul BALTEDCOL-iga

Keda ja mille jaoks õpetatakse on väga ebamäärane seal koolis

https://www.linkedin.com/pulse/critical ... eric-sibul

Mnjahh - ikka väga sitasti öeldud seal..
Ja veel nii (üli)elegantses inglise keeles, et mul kohati raskusi ka täpse tõlkega..

Samas majas tegutsev foorumlane Martin Herem võiks seda posti tiba kommida meile kõigile (ehk evalueerida - nagu BDCol-is öeldakse )..

Foorumis kell 21.40 võetakse jutuks meie ja NATO seosed.

"Foorum" küsib seekord, kas meie regioonis on julgeoleku defitsiit ja mida tuleks teha, et Eesti oleks kindlamalt kaitstud? Stuudios arutavad Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross, Mart Helme ja Enn Eesmaa ning eksperdid Igor Kopõtin ja Kristjan Prikk. Kommenteerida saab Twitteris #etvfoorum.

Tulles vastu lugeja(te) soovile, proovin seda veidi evalueerida. Poleks Borja torkinud, poleks sõna võtnud.

Esiteks - no millise pildiga illustreeritakse BDCOLi? Haubitsaid maja ees pole, järelikult on ka tekst ja mõte aegunud No tõepoolest, kui ma midagi seal mäe otsas muutnud olen, siis haubitsad seal on minu teene ... osaliselt ikka Sellega siis võtan ma sisse solidaarsuspositsiooni BDCOLi juhtkonnaga, kes pidi ka mööblile liialt rõhku panema.

Teiseks - hr Sibul on avaldanud viimasel ajal sisuliselt teise (või lausa kolmanda) väga kriitilise kirjatüki BDCOLi kohta. Viimase toretsev inglise keel, ei vähenda anonüümsusega kaasnevat õlakehitust.

Kolmandaks - (vot see võiks nüüd paljudele parastajatele meeldida) BDCOL on oma kirutud kvaliteedis, valmistanud 3B-le ette sadu ohvitsere, kes täna ongi nende kaitsevägede juhtkonnad ja keskkonnad. Kui nüüd võiks keegi takka kiita, et selle pärast meil asjad kehvasti ongi, mida nad minu arvates ei ole, siis nende lõpetajate väärtust ei mõõdeta ainult 3B territooriumil. Mõned on jätkanud õpinguid US või UK koolides ja ei ole puuduliku hariduse pärast hädasse jäänud. Suur hulk ohvitsere on selle (just selle) haridusega teeninud rahvusvahelistes staapides, ja ma ei ole kuulnud, et see "vilets" ettevalmistus silma oleks jäänud.

Neljandaks - mina ei tegutse tegelikult BDCOLi tiivas, ega hinda nende tegevust igapäevaselt. Kooli ülemaga siiski vahel kohtun. Üks huvitav vestlus oli 2 aastat tagasi. Kindral Vaiksnoras rõhutas just nimelt 3B ja väikeriikide probleemide käsitlemise vajadust õppetöös. Kas ja kuidas seda arendatakse, ei ole minu asi hinnata. Kuid öelda, et suund on sihilikult vale, ei ole korrektne.

Täna hommikul kohtusin vanemstaabiallohvitseri kursuse kahe (eestlasest) õppuriga. Nad osalevad muuseas järgmistel nädalatel III taseme ehk Joint kursuse harjutusel BDCOLis. Kõnealuste artiklite valguses küsisin, kuidas tundub? Õppejõud ei pidavat olema mõttetud ... Et mida veebel sellest teab? No lihtsalt siis ei saa mõttetu ümmargune mula olla. Aga no paar nädalat on veel ees ...

Vot nii arvab selle "viletsa õppeasutuse" kaks korda lõpetanud mees.

Kes Foorumit vaatab, võiks sinna saata ekraanile järgnevat teksti. Mul endal ei ole accounti.

"bit.ly/riigikaitse #etvfoorum".

"Kaitsekulutused per elanik. Eesti370$ Soome702$ VF663$ #etvfoorum" Kui mahub siis ka Rootsi679$.


Teised enamvähem mõistlikud, Eesmaa politikaanlikult "paneb umbmäärase plaadi peale".


Keegi reageeris, saade lõppes küll ennem ära aga tänan!

Saatest kaks asja
a) üllatav üksmeel.
b) saate lõpu kommentaar: Eesti on paremini ....

Kuidagi nagu selline üksmeel valitses Foorumis, et polegi vahet, keda neist valida. Isegi Mart Helme oli psühholoogilise kaitse rindele asunud. Asjaomased suutsid kaitsekulude võimaliku tõstmise teemas jääda mõnusalt ebakonkreetseks. Kõige kurvem oli mõtteväljendus, et üks kõik, kui palju me raha ei paneks - ikka on vähe, näitab, et ega nad tegelikult meie iseseisvasse kaitsevõimesse ülearu palju ei usu. Järelikult pole ka vahet, kuidas seda 2% SKT-st kasutada.

Nõus Martin Peeter. Kui ütlesin, et "enamvähem mõistlikud", siis pidasin silmas et hakatakse aru saama. Naljaninasid ("kavatsevad päriselt sõdima hakata") ei paistnud enam olema.
Samas see "pole vahet palju paneme" jutt,
tahaks kohe väga pahasti öelda neile poliitikutele ja neile ohvitseridele kes neile nõu annavad. Aga sõnad teevad ju ka haiget.

Kasvõi need kaitsekulud elaniku kohta, kas me eeldame et meie sõdurid on 2 korda julgemad ja 2 korda osavamad kui meie vastane? Et me oma julguse ja väljaõppega(!) teeme tasa tehnoloogilised puudused ja vastase kvantitatiivse üleoleku? Ehk tõesti, aga see saab olema napikas mis makstakse kinni verega.
"Pole vahet palju paneme" jutul on ka verehind juures.

See "Eesti on ...." lause on psühholoogiline kaitse, aga mitte märguanne jalgade seinale löömiseks. Jalgade seinale löömisega on olukord pigem vastupidine.

Paar nädalat tagasi kirjutas Yana Toom nii....
Vaatan, et see pole siit läbi käinud.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/yana-t ... d=73592341

Yana Toom: Vajame ausat arutelu Eesti välispoliitika eesmärkidest

Kuidagi nagu selline üksmeel valitses Foorumis, et polegi vahet, keda neist valida. Isegi Mart Helme oli psühholoogilise kaitse rindele asunud. Asjaomased suutsid kaitsekulude võimaliku tõstmise teemas jääda mõnusalt ebakonkreetseks. Kõige kurvem oli mõtteväljendus, et üks kõik, kui palju me raha ei paneks - ikka on vähe, näitab, et ega nad tegelikult meie iseseisvasse kaitsevõimesse ülearu palju ei usu. Järelikult pole ka vahet, kuidas seda 2% SKT-st kasutada.

Mind ka pani pettuma see aetud hägu kaitsekulude teemal. Tegu on järjekordse poliitilise usundiga (analoogne "maksudega ei mängita") ja tõenäoliselt venitatakse viimase hetkeni, et kaitsekulude protsenti mitte tõsta.

Kuna sellel teemal käib kõva poliitreligioon, siis lubage ma ütlen välja selle ketserliku tõe, mida paljud võib-olla aimavad, aga ei taha/ei julge otse öelda.

Tänases (ja tulevikus ja ilmselt halvenevas) julgeolekuolukorras on tänane Eesti kaitsekulude tase (nii % kui summa) jäänud selgelt ajale jalgu. Kvalitatiivne mahajäämus* VF armeest kasvab iga aastaga (rääkimata kvantitatiivsest). Eestil ei teki tänaselt 2% tasemelt MITTE KUNAGI lõpuni väljaaarendatud võimekustega armeed (lihtsustatult maavägi tankidega, merevägi merelahingu võimega ja õhuvägi, mis suudab õhuruumis midagi teha), mis tähendab, et ei teki ka tõsist iseseisvat kaitsevõimet (nt nagu Soomel on). Rahapuudusel aastakümnete pikkuseks venivad elementaarsed võimearendused tähendavad, et kui see antud finantseerimise juures kunagi "valmis saab", on selle võimearenduse esimene ots juba ajale jalgu jäänud. Jumal ja liitlased aitavad neid, kes end ise aitavad. Selle asemel, et sellest ausalt rääkida, käib Eestis makaronide kõrvadele riputamine ja üldine ajupesu teemal "me oleme hästi kaitstud".

* - kvalitatiivne mahajäämus: see pole ainult nuti-tuti ja IT asjade või Harrise raadiote kasutamine või vähemkasutamine, vaid vaegvõimekus teha üht või teist tegevust, mida meie vastane teeb. Kvalitatiivne mahajäämus seisneb ka soomustehnika totaalses nappuses, luurevahendite puudulikkuses, üksuste valmisolekutasemes võrreldes vastasega jne.
Kvalitatiivset mahajäämust tekitab nii vastasele tugevasti alla jääv rahastamine (VF SKP % on vähemalt poole suurem) kui iga üldine mökutamine vajalike arendustega alustamisel.