Uued relvasüsteemid EKV-le

[Poti soldat]

See et meile pole isegi mitte väljaõppeks kusagilt käputäit T-72sid suudetud hankida on minu meelest küll ikka äärmiselt masendav. Võinuks arvata et peale seda RT-s näidatud lugu lätlaste tanki laenutamisest läheb kuskil kõrgemal mõni tuluke põlema aga ei. Sisuliselt näeb EKV võitlejate põhimass elus esimest korda tanki siis kui see konflikti korral tuld andes nende positsiooni suunas kihutab.

[Kapten Trumm]

Vaatame, kas õnnestub Türi osavnäppude kommenti saada, palju neil KV-st äravisatud BTR-80 käiku putitamine maksis ja palju töötunde kulus.
Võibolla kaovad siis ka need hambavalu jutud sadadest tuhandetest eurodest kui vältimatust kulust. Kütusekulu ei ole sel suurt rohkem kui 50 liitrit saja km kohta.
Ja kas maksid rehvid sadu tuhandeid eurosid.

[rbl]

200 000 krooni on kõigest u. 13 000 eurot. Kui see MRAP-ide hooldus ja käigus hoidmine nii lihtne olnuks, oleks USA need oma 1600-1700 maha jäetavat MRAP-i jätnud Afganistani armeele. Peamine põhjus miks seda ei tehtud oligi...

“But it is still not the most practical vehicle for the Afghans - it is maintenance heavy."

Tundub, et USA veab osa varustusest välja ka läbi Läti. Seega lätlastel on omale igati hea võimalus MRAP-e ja üht-teist muud paremat saada. Korralikke soomukeid nad nii või teisiti omale osta ei jõua.

[Viiskümmend]

Meie "pikk maa" oleks siis Riiga ja tagasi

[Taaniel Tina]

See et meile pole isegi mitte väljaõppeks kusagilt käputäit T-72sid suudetud hankida on minu meelest küll ikka äärmiselt masendav

+1

[Kapten Trumm]

“But it is still not the most practical vehicle for the Afghans - it is maintenance heavy."

6x6 MRAP, kust on eemaldatud kogu sensitiivne aparatuur (raadiojaam, igasugu jammerid ja asjad) on umbes võrreldavalt "hooldusraske" kui selle aluseks olev veoauto.
Ka meil Iraagis kasutuses olnud soomustatud Unimogide hooldus ja remont ei olnud märkimisväärselt mahukam tavalise plekist Unimogi omast.
See ju kogu selle masina loogika ongi, et veoauto põhisus võimaldab vältida kalleid APC sõlmesid ning nende nullist loomist (nt sõltumatut vedrustust) ja säästa hinnalt.
Täpselt sama põhimõte on ka Pasi aluseks (mis muudab sellise tootmise märksa odavamaks BTR-80 omast muudel samadel tingimustel).
BTR-i käiguosa on kui kosmoseteadus Pasiga võrreldes (BTR on nt sõltumatu vedrustuse ja keres peidetult asuva jõuülekandega).

Harimata kitsekarjustele, kelle tehnikaoskus piirdub Hiluxi kastis DshK vinnastamise ja päästikule vajutamisega, on see tehnika nagu meie kultuuris kosmosesüstik.

[Walter2]

See et meile pole isegi mitte väljaõppeks kusagilt käputäit T-72sid suudetud hankida on minu meelest küll ikka äärmiselt masendav. Võinuks arvata et peale seda RT-s näidatud lugu lätlaste tanki laenutamisest läheb kuskil kõrgemal mõni tuluke põlema aga ei. Sisuliselt näeb EKV võitlejate põhimass elus esimest korda tanki siis kui see konflikti korral tuld andes nende positsiooni suunas kihutab.

Ma ei soovi küll vandenõuteooriaid arendada aga tundub, et siin on mingid sügavamad tagamaad, miks ei suudeta (taheta?/ lubata?/julgeta?) sihipäraselt kaitseväge arendada. Meie kes me ei tea saame siin pikalt-laialt heietada ja unistada kuidas võiks, peaks, saaks ja kuidas teistel on. Need kes teavad kuidas asjalood tegelikult käivad peavad suud lukus hoidma. Kui enne vahiti kael kõveras ida poole, siis nüüd kõõritatakse samaaegselt ka lääne suunas, pea õlgade vahel ja iga liigutus oleks nagu kammitsetud ootusega mis poolt nüüd hakkab jälle kiunu ja vingu tulema, et me mingil juhul kedagi üles ei ärritaks sellega mis me Oma Riigis teeme. 700 a. orjaelu on eesti inimesesse ikka tugevalt oma jälje jätnud tekib vägisi mõte. Jumala eest et meil ei tekiks mõni arvestatav sõjaline jõud millega vajadusel äkki kavatsemegi agressorile vastu hakata?! Selle paraadivarustusega mida kaks korda aastas rahvale näidatakse ei tohiks ju midagi hullu ette saada võtta (pean silmas: Oma Riiki kaitsta)? Puudu on iseenese eest seismise võime, julgus öelda välja nagu asjad on ja usk endasse tänu millele me esivanemad panid aluse esimesele Eesti Vabariigile. Kui see nii jätkub siis saavad tulevased põlved uurijaid omale tööd selgitamaks, miks EV vol. 2 järjekordselt sai ajalooks.

[allatah]

Rääkides missiooni soomukitest, siis siuke loll küsimus, et kas meil ei oleks neid pigem mõtet rentida mingilt suuremalt missioonil olevalt riigilt?
Ma ei ole küll seda KAVi teemat lugenud ja ei ole asjaga kursis, aga kasvõi seal KAVis oleks ju mõistlik sõita samade masinatega, millega prantslased. Kasvõi maksame masinate kasutuse eest, aga teatud juhul võib see ju isegi odavam tulla. Kui me mingi rühma või kompaniiga kuskile suurema üksuse alluvusse läheme, oleks justkui loogiline tellida neilt masinate kasutuspakett. Kui me ikka tõesti teisi aitame, siis võiks eeldada, et saame normaalse hinna, mis katab kulud, mitte ei teeni prantslastele kasumit.

[rbl]

Kaitseväge ei varustata asjakohase relvastusega sest pole poliitilist tahet. Poliitilist tahet pole sellepärast, et pole iseseisvat Eesti Vabariiki. Miks me üleüldse seal kusagil Helmandis või KAV-is osalema peame? Sõdurite kasutamine väljaspool Eesti territooriumi tuleks põhiseadusega üleüldse ära keelata.

[smr]

Sõdurite kasutamine väljaspool Eesti territooriumi tuleks põhiseadusega üleüldse ära keelata.

Ehk siis Lätit me okupeerida ei tohiks?

[rbl]

Ehk siis Lätit me okupeerida ei tohiks?

Loomulikult mitte!

[Viiskümmend]

Kui me panustame lõpuks ka ainult AT relvastusse siis on meil ikkagi adekvaatseid sihtmärke vaja. Selleks tuleks Ukrainast mingi kümmekond T-72 osta, et neid väljaõppes staatiliste sihtmärkidena kasutada. Saaksime lõpuks teada milliseid kahjustusi .50 AP, 23mm AP, C90CR, CG, Milan, MAPATS ..... teevad.

[rbl]

Esiteks oleks vaja nii adekvaatset AT relvastust kui ka sihtmärke aga tõenäoliselt tassitakse need sihtmärgid jupp jupi kaupa öösiti Kuusakoskisse ära. Seega oleks sihtmärkide juurde vaja ka ööpäevaringset valvet. Lisaks statsionaarsetele sihtmärkidele võiks olla ka liikuvaid sihtmärke. Kaasaegset NATO standarditele vastavat tervet polügoni oleks vaja. Eile valasime miinijahtijatele uued kaid, sillutasime Ämarisse uue lennuraja, renoveerisime linnas paiknevate väeosade kasarmuid, ehitasime ümber Viru pataljoni ühe külje laskepesadega betoonaia, täna ehitame juba uusi kasarmuid Võrru Jõhvi, homme aga Jägalasse sest viimsed said rajatud Vene piirile liiga lähedale. Korralikult väljaehitatud polügone ja lasketiire meil veel ei ole aga see eest ehitame pidevalt. Uusi töökohti tekib juurde, tööhõive näitajad paranevad, majanduskasv on positiivne. Kindlasti kunagi kui enam midagi mõistlikku ehitada ei ole ehitatakse ka need lasketiirud ja AT jaoks mingi polügon valmis.

[Kapten Trumm]

Kaitseväge ei varustata asjakohase relvastusega sest pole poliitilist tahet. Poliitilist tahet pole sellepärast, et pole iseseisvat Eesti Vabariiki. Miks me üleüldse seal kusagil Helmandis või KAV-is osalema peame? Sõdurite kasutamine väljaspool Eesti territooriumi tuleks põhiseadusega üleüldse ära keelata.

Sellel on lihne põhjus - ei RK ega Stenbocki tasemel ei usu keegi, et Eesti enda kaitsmisega ise hakkama saaks. Sellest ongi ka tulnud minevikus ebaproportsionaalselt suur koostöö osakaal kuludes ja suurte kulude tegemine sinna prioriteetsena (nt miinijahtijate ost enne Mistral rakette). Sellest tarkusest on osa reaalsuse tajumine (raha vähe), kuid osa on vaid endale sisendatud mantra. Teine taoline sisendatud mantra on see, et 5. artikkel ja liikmelisus tagab Eestile universaalse, alati toimiva ja igikestva sõjalise kaitse, selle olemaolul aga polegi "mõttekas" mingeid relvamägesid kuhjata. SIPRI-t vaadates paneb lausa imestama, kui vähe on soetatud kasvõi neid ärapõlatud Milan rakette. Kuna mingit otsest ohtu ei tajuta ning mingeid eesmärke "kõik see mees sõjaks valmis 2025" ka pole, siis saab kulutada kõvasti raha+auru admintegevustele ja muudele kenadele asjadele, mis kahjuks meie võitlusvõimet sõjaväljal kopka eest ei mõjuta.

Kahjuks usuvad taolisi asju ka paljud inimesed, keda alban eespool professionaalideks nimetas. Ka siin paistab see välja.
Muide, professionaalil ja professionaalsusel on vahe, professionaal (st mingile alale spetsialiseerunud asjatundja) ei pruugi olla alati professionaalne (teha ametialaselt kõige õigemaid liigutusi).
Ei ole kuigi professionaalne panna alusdokumentidesse selliseid kontrollimata hüüatusi nagu "lahingukopterid on ülejõu käivad" jne.

[Jaanus2]

Et nagunii teemast on mindud kõrvale piisavalt, siis kas keegi teab täpsemalt, mida lätlased ja leedulased mõtlevad? Seal on see asi veel viletsam kaitsevõimega, nii tundub vähemalt. Loodavad meist veel rohkem automaatsele kaitsele? Mind paneb imestama see sümmeetria, mis Baltikumi arengutes valitseb, kuigi otsest koordineerimist ei ole ja igaüks areneks justkui omaette. Juba enne sõda läksid asjad kahtlaselt ühtmoodi, nagu oleks omavahel kokku rääkinud, aga ei olnud.