www.militaar.net

Need mõned lennukid on Baltikumis õhuturbeks (õhuvalveks) ja ainult, sõja teemat ei maksa arutada. Üks maailma rahumeelsemaid piirkondi tõenäoliselt, mõned lennukid 3 riigi peale, mis kokku on päris suur maatükk. Lennukid peaksid asuma Lätis minimaalselt, et Eestisse õigel ajal jõuda.

TaanielTina, ideaalis see tõesti nii on, et Eesti rünnak peaks võrduma nt USA rünnakuga, kuid kas see tegelikult nii on? Kui aga lastakse nt USA'le kuuluvad lennukid alla, on tegu konkreetselt USA pilootide (loe kodanike) tapmisega.

Eestis teostavad õhuturvet ka teised riigid peale USA.
Olgu, USA lennukit ei tohi alla lasta, aga kas siis näiteks Ungari või Bulgaaria oma tohib või? Eesti omast rääkimata?
Või on kuskil tabel, et USA, Prantsuse ja Suurbritannia lennukeid ei puutu, ülejäänud võib alla lasta?
Selline arutelu hakkab kohe natuke kiiva kiskuma ja kogu NATO olemusest eemalduma.

Kui loed uueti, siis leiad, et USA oli näide ( "...nt USA rünnakuga..."). Samuti ei jäta reageerimata sellisel juhul Bulgaaria või Ungari. Mõte on siiski selles, et rünnak toimub mitte ainult ühe NATO-liikmesriigi vastu, vaid juba mitme.
Kuna olen teatud NATO tegevuste osas skeptiline (tõenäoliselt võtab abi saatmine reaalse konflikti puhkemise korral siiski kuu või enam), siis on mitme liikmesriigi rünnak suuremaks ajendiks A5 rakendamiseks.

Need mõned lennukid on Baltikumis õhuturbeks (õhuvalveks) ja ainult, sõja teemat ei maksa arutada. Üks maailma rahumeelsemaid piirkondi tõenäoliselt, mõned lennukid 3 riigi peale, mis kokku on päris suur maatükk. Lennukid peaksid asuma Lätis minimaalselt, et Eestisse õigel ajal jõuda.

Kõik, mis me rääkisime, oligi rahuaegne jutt.
850 km kiirusel lendav reisilennuk, kus kangide taga asub kaaperdaja, läbib iga minutiga 14 km.
Eesti keskosas tekkis reisilennukis "olukord", Tallinnani on 120 km, selle lennuki maanduma sundimiseks või alla tulistamiseks on aega alla 9 minuti.....
Alla Ämari välja ei venita ja sealgi võib ajast puudu tulla.

Seega kui eesmärk on rahuajal lennukitega usaldusväärselt reageerida, siis Eesti õhuturbeks peavad olema lennukid Eestis, Läti jaoks Lätis ja Leedu jaoks Leedus.

Trumm, vaidleme siiski erinevates dimensioonides. Mina ei väida seda, et NATO lennukid ei võiks Eestis baseeruda, vastupidi- see on väga tervitatav ja olen väga postiivselt meelestatud, kuid mina väidan, et 4 NATO muude liikmesriikide lennukit on poliitiliselt (tõenäoliselt ka majanduslikult) suurema mõjuga kui 4 võimalikku lennukit, mida opereeriksid eestlased ise.
Kõiksugu tehnilise jutuga olen nõus ja Eesti on Baltikumi mõistes vaeslapse ossa jäetud, kuigi panustab Baltikumi kaitsesse enim.
Loodame, et ühel heal päeval hakkaks 4 NATO liikmesriigi lennukid baseeruma alaliselt nii Leedus kui ka Eestis. Hetkel tundub, et Eesti diplomaadid ei soovi leedukatega sellel teemal maid jagada, kuna poliitiline lõhestatus Baltikumis on kehvem kui "vihmavarju" puudumine Maarjamaal...

"Tänu" leedulaste vürstiriigi mängudele Rail Baltica ümber (mis on kujunenud tänase Eesti koalitsiooni "do or die" projektiks) ei tõuse see õhuturbe rotatsiooni teema päevakorda enne kui raudtee ehitusel on kopp maha löödud. Eesti poolt oleks ilmselt vähe rumal praegu seda õhuturvet lauale tõsta ning välisministeeriumis on piisavalt haritud inimesi, kes saavad aru, et 1+1=2. Lihtsalt minu prognoos asjade edasisele käigule.

HeiniR kirjutas:Loodame, et ühel heal päeval hakkaks 4 NATO liikmesriigi lennukid baseeruma alaliselt nii Leedus kui ka Eestis. Hetkel tundub, et Eesti diplomaadid ei soovi leedukatega sellel teemal maid jagada, kuna poliitiline lõhestatus Baltikumis on kehvem kui "vihmavarju" puudumine Maarjamaal...

Ämari õhubaas saab 24/7 tegutsemisvalmis olema 2015 aastal. Mis on ka avalikult välja hõigatud.
Enne ei toimu midagi.
Ja leedukatega pole siin midagi maid jagada, see pole nende otsustada...

HeiniR, ehk siis Eestil võiks olla 4 lennukit, kes siis siin teevad õhuturvet ja neid ei lastagi siis kohe alla

Ja leedukatega pole siin midagi maid jagada, see pole nende otsustada...

Huvitav, siiani on NATO kõvahäälselt tähendanud, et tegu on asjaga, milles Balti riigid peavad ise kokkuleppele jõudma...

Rasmusseni sõnul on õhuturbemissiooni kohapealne praktiline korraldus Balti riikide otsustada. «Meie sellesse ei sekku,» ütles peasekretär.

http://www.postimees.ee/2590182/rasmuss ... ele-joudma

Viiamti loeti ka Leedut Balti riikide hulka ja nüüd siis pole korraga enam nende otsustada...

Kui lätlased ka oma baasi valmis saavad ja lennukid külakorda hakkavad käima, ei ole asi palju parem - kui on Eestis, jäävad Leedusse hiljaks ja vastupidi. Seni vist on roteerumisest räägitud - või eraldab NATO siis "limiiti ja fondi" juurde?

Huvitav, siiani on NATO kõvahäälselt tähendanud, et tegu on asjaga, milles Balti riigid peavad ise kokkuleppele jõudma...

Mind ka pani öeldu imestama.
See õhuturbemissioon hoidis oma lennukeid sisuliselt telkides ja lõhkus rattakumme mööda auklikku betooni - sama jama saanuks "pakkuda" ka Ämaris.
Teiseks, Leedus ei asu mitte ainult 4 lennukit, vaid ka Karmelavas asuv regionaalne õhukontrolli keskus.
Leedu on praegu kogu potile sujuvalt käpa peale pannud.

Alles see oli kui süürlased lasid türklaste ehk NATO lennuki alla, millegipärast ei mäleta, et NATO liikmesriikid oleks "kõik ühe eest" automaatselt mobiliseerunud ja Süüria agressorile koha kätte näidanud
Samamoodi Gruusia sõja aegu ei näinud euroopa riikide silmis hirmu, et Putini sõjamasin võib Atlandini välja põrutada ja võiks midagi ette võtta.
NATO loodi siiski konkreetselt kommunismi laienemise hirmus, kus nõukogude tankid võivad euroopast tõepoolest Atlandini rullida. Täna siiski Saksamaa, Prantsusmaa ja teised sama muret ei tunne ega tunneta - tõenäoliselt ei ole ka Venemaa sõjalistes plaanides ja arengukavades plaani Atlandini üle euroopa rullida. Ka USA ei pea Venemaad oma vaenlaseks vaid natuke tülikaks veidrikuks ja pigem strateegiliseks ja muidu partneriks uutele terroristlikele ohtudele. Ka euroopa riikide hala USA väljatõmbumisele euroopast ei ole niivõrd mure oma reaalse julgeoleku pärast kuivõrd aastakümnete jooksul õpitud abituse tunne, seda vaatamata sellele, et ka mitme euroopa riigi relvatööstus ja relvajõud ei ole oma potentsiaalilt nii haavatavad ja abitud miskit.
NATO riikide väidetavalt käivituv appitormamine ei ole praktikas kunagi testitud ja mina olen nii aru saanud, et see on iga liikmesriigi poliitikute poliitiline otsus, mitte mingi automaatne kohustus. Ja iga riigi poliitikud siis otsustavad, kas Eesti pärast tuumariik Venemaaga sõtta tormamine on nende rahvuslikes huvides või mitte.
Ka senised kõrbesõdade koalitsioonid võivad luua petlikku mulje ühisest huvist ja julgeolekutagamisest. USA mahitatud agressioonid on väga hoolikalt valitud sihtmärgid, kõik ohvrid on olnud piisavalt nõrgad, kus nende malakad ei ulatu USA-ni ja tihti ei ulatu ohvri piiridestki välja. Paraku Venemaa puhul peab iga riik arvestama reaalse võimalusega, et saada oma territooriumile vähemalt raketilöök - kahtlen, kas selline sõtta sekkumise avavaade on ühegi NATO liikemesriigi huvides.
Seni kuni Venemaa reaalselt NATO tuumikriikidele ohtu ei kujuta ei torma ka ükski neist uisapäisa meile appi.
Ja kirsiks tordil on teadmine, et Venemaa rünnaku peamine motiiv meile ongi just see meie NATO liikmelisus

Kapten Trumm kirjutas: 850 km kiirusel lendav reisilennuk, kus kangide taga asub kaaperdaja, läbib iga minutiga 14 km.
Eesti keskosas tekkis reisilennukis "olukord", Tallinnani on 120 km, selle lennuki maanduma sundimiseks või alla tulistamiseks on aega alla 9 minuti.....
Alla Ämari välja ei venita ja sealgi võib ajast puudu tulla.

Arvan, et ajaliselt ei vea nagunii välja. Ega siis piloot olgu ungarlane või jänki omavoliliselt ei hakka allatulistamist otsustama, vaid selleks on omad protseduurid, kus "kriiskomisjonid tuleb kokku kutsuda" ja otsustajaid ninasid voodist välja ajada. Ei usu mina, et see otsustusprotsess koos ninade väljaajamise, partneritega kooskõlastamise, info täpsustamise jne paari minuti sisse mahub. Samuti arvan, et allatulistamist hoitakse siiski viimaseks võimaluseks. Ega allatulistamist otsustavatel ka kerge ei ole, lennukil võivad ju olla meie omad kodanikud, ametiisikud või isegi poliitikud - vaevalt, et isegi tahaksid et rakett otsustavalt teele pandaks, et teoreetiliselt päästa stenboc või masuuditünnid, kui seal lennukis oleks näiteks su lähedasi või sõpru Kuipalju neid kaaperdatud lennukeid ikka alla on tulistatud, enamikku üritatakse ikkagi kuskile maanduma saada ja siis edasi "läbirääkida" Ei saa ju kunagi teada, kas kaaperdaja laseb lennukil maanduda või viimasel kilomeetril suunab linna peale.
Ma väga kahtlen kas õhuturbehävitajatel üldse palju õiguseid on, kindlasti võivad enesekaitseks ühteteist teha aga ülejäänu käib nagunii läbi maapealse juhtimisahela, "kriisi" korral tuleb tähtsaid ninasid tülitada, ja need otsused ei juhtu minuti-paari sees. Isiklikult kahtlen, kas tänased õhuturbehävitajad üldse otse meie väejuhatustele alluvad, või on mingi ühine balti värk ja lisaks kuskil suures NATO riigis ka ohvitserid ja onud jälgivad, ning iga kohaliku pärdiku käsu peale ei hakka õhulahingud veel käima.
Pealegi kui maailmapraktikat vaadata, siis vaenulike riikide vahel lennuki paari allatulistamine ei võrdu veel sõda. Tavaliselt tehakse terav protestiv noot, võimalusel sama suurusjärgu kättemaksuaktsioon ja sellega asi piirdub.

Ma arvan, et me võiks minna vaatama mõnda valmisolekus olevasse Iisraeli lennuväebaasi, kuidas seal see valmisolek lahendatud on.
Arvestades sealse territooriumi kitsust peab seal tegevus ikka väga kiiresti käima.

Kapten Trumm kirjutas:Ma arvan, et me võiks minna vaatama mõnda valmisolekus olevasse Iisraeli lennuväebaasi, kuidas seal see valmisolek lahendatud on.
Arvestades sealse territooriumi kitsust peab seal tegevus ikka väga kiiresti käima.

Iisrael ei päde, sest ei ela päris rahumeelses rütmis, vaid on sunnitud olema kõrgendatud valmisolekus. Teoreetiliselt on võimalik korraldada ka nii, et 24/7 on vähemalt üks hävitajatepaar õhus ning seeläbi minimiseerida reageerimisaega veelgi. Aga kas rahuaja riigil see mõistlik on, see on iseküsimus.
Pealegi kui on kange valu Stenbocki varemeks teha, siis ei pea seda tegema lennukitega vaid võib ka raketiga eemalt maapealt, lennukilt, laevalt, allveelaevalt ja kartmatud turbehävitajad jäävad ikka hiljaks

Actual kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Ma arvan, et me võiks minna vaatama mõnda valmisolekus olevasse Iisraeli lennuväebaasi, kuidas seal see valmisolek lahendatud on.
Arvestades sealse territooriumi kitsust peab seal tegevus ikka väga kiiresti käima.

Iisrael ei päde, sest ei ela päris rahumeelses rütmis, vaid on sunnitud olema kõrgendatud valmisolekus. Teoreetiliselt on võimalik korraldada ka nii, et 24/7 on vähemalt üks hävitajatepaar õhus ning seeläbi minimiseerida reageerimisaega veelgi. Aga kas rahuaja riigil see mõistlik on, see on iseküsimus.
Pealegi kui on kange valu Stenbocki varemeks teha, siis ei pea seda tegema lennukitega vaid võib ka raketiga eemalt maapealt, lennukilt, laevalt, allveelaevalt ja kartmatud turbehävitajad jäävad ikka hiljaks

Arvestades Iisraeli pilootide hulka ja nende joonelhoidmiseks vajalikku lennutundide arvu, peaks seal olema igal ajahetkel rohkem kui kaks paari õhus. Sama kehtib ka teiste riikide kohta.

Edit- võtame näiteks soomlased- 50 lennukit, iga masina kohta kolm pilooti, piloodi kohta aastas 160 lennutundi- saame 24 000 tundi. Aastas on teatavasti 8760 tundi...

Näen, et on meelest läinud see lugu ühe Leedus alla sadanud punatähelise Su-27ga.

Aga kas rahuaja riigil see mõistlik on, see on iseküsimus.

Iisraeli õhujõudude arvukust ja kõrget treeningu taset arvestades (lennutunnid ühed suurimad maailmas) on võimalik 24/7/365 õhus olek tagada puhtalt treeninglendudega.
Soome 60 hävituslennukiga, kus igaüks lendab 160 tundi aastas, tuleb lennutunde kokku aastas 9600 (näitena - illustreeriv). Kärbetega on langenud ja langeb veelgi.
Astronoomilisi tunde aastas on aga 8760. Ka sellisel juhul on võimalik teatud valmisolek õhus tagada.