www.militaar.net

Võrdluseks, mis Leedu teeb:

Alates 10. oktoobrist saavad Leedu elanikud osta spetsiaalseid võlakirju, mille tulu suunatakse eranditult riigikaitse projektide rahastamiseks.

Erinevalt Eestis hiljuti välja antud võlakirjadest, mille abil võib katta riigi kulusid laiemalt, on Leedu kaitsevõlakirjad sihtotstarbelised, st neid saab kasutada vaid riigi kaitsevõime suurendamiseks.

Erinevalt Eesti kaitsevõlakirjadest ei saa Leedu kaitsevõlakirjadega kaubelda järelturul ehk börsil. Küll aga on võlakirja omanikul võimalus väärtpaber enneaegselt riigile tagasi müüa.

Leedukate ettevõtmine mõjub meie omast märksa arusaadavamalt ja positiivsemalt IMHO

Lemet kirjutas: ↑07 Okt, 2024 18:02 Leedukate ettevõtmine mõjub meie omast märksa arusaadavamalt ja positiivsemalt IMHO

Selles, et järelturul kaubelda ei saa ma küll midagi positiivset ei näe.

Või ka ütelust, mujal on alati parem.
2% on tõesti patriootlik raha laenuks anda. Mis hinnaga vajadusel tagasi ostetakse? Nominaaliga ilmselt? Meil sai märkida 3,3% (võrrelduna Swedi 2a depo hinnaga hetkel 2,5%), mahamüümisel börsil saad nominaalist kõrgemat hinda. Vastu rinda tagumine, vaid kaitseks olen rohkem nõus, on silmakirjalik. Ligi oma tare ehitus on ausam põhjendus, miks mitte osaleda.
Leedu eeskuju kiidavad ka Eesti ettevõtjad, kuid nad ei soovi millegipärast Leedu ettevõtte tulumaksu.

manjabes kirjutas: ↑07 Okt, 2024 17:54 Võrdluseks, mis Leedu teeb:

Alates 10. oktoobrist saavad Leedu elanikud osta spetsiaalseid võlakirju, mille tulu suunatakse eranditult riigikaitse projektide rahastamiseks.

Erinevalt Eestis hiljuti välja antud võlakirjadest, mille abil võib katta riigi kulusid laiemalt, on Leedu kaitsevõlakirjad sihtotstarbelised, st neid saab kasutada vaid riigi kaitsevõime suurendamiseks.

Erinevalt Eesti kaitsevõlakirjadest ei saa Leedu kaitsevõlakirjadega kaubelda järelturul ehk börsil. Küll aga on võlakirja omanikul võimalus väärtpaber enneaegselt riigile tagasi müüa.

Hala Eesti rehepapluse üle kaitsekulude suhtes on mulle arusaamatu ja mõnitab nii meie maksumaksja panust kui ka poliitilise eliidi pingutust. Viimased aastad on püksid jalast punnitatud, et majanduslanguse tingimustes (laiapindseid) kaitsekulusid prioritiseerida. Oluliselt lihtsam ja populaarsem oleks olnud raha jagada streikivatele õpetajatele, selmet osta mürske lattu...
Tänaseks on suhtena SKPsse EV kaitsekulud NATOs II kohal, kohe Poola järel.

Aga ikka paljudele tundub, et Leedus ikka muru rohelisem...
2024a prognoosime meie kuludeks ca 3,43%, leedukad 2,85% SKPst. Seda ENNE igasugu riigikaitsemakse jne. Leedu on Eestist ca 3x suurem riik, kaitseelarve on vaid 1,5x suurem...
Ei tea kas leedukatel on kuidagi teistsugune ohuhinnang või miks nad meist ikkagi oluliselt vähem kaitsesse panustavad / on panustanud.

% on üks paganama ilus asi. Pane sinna protsendi asemel reaaalset rahanumbrid asemele.

Aga ikka paljudele tundub, et Leedus ikka muru rohelisem...
2024a prognoosime meie kuludeks ca 3,43%, leedukad 2,85% SKPst. Seda ENNE igasugu riigikaitsemakse jne. Leedu on Eestist ca 3x suurem riik, kaitseelarve on vaid 1,5x suurem...
Ei tea kas leedukatel on kuidagi teistsugune ohuhinnang või miks nad meist ikkagi oluliselt vähem kaitsesse panustavad / on panustanud.

Seal tuleb arvestada veel ja nende pompöösset-suurriiklikku palgaarmee projekti, tegelik tulejõud on kindlasti vähem kui see 1,5 kordne eelarve vahe.
Eks asi on ka selles, et peale Gediminase kompleksi on siin küsimus ka rolli eeskujus. Meil on eeskujuks Soome ja see on vältinud taolisi väikeriigile sobimatuid rumalusi nagu leedukad teinud on. Leedu eeskujud asuvad aga arusaadavalt Euroopa suurriikide hulgast, eks sellest ka valikud.

Üks asi veel, peale Soome ja Rootsi natostumist on venelastel kindlasti raskuspunkt Baltikumis muutunud. Selleks on nüüd kahtlemata maismaaühenduse loomine Kaliningradi enklaaviga ja sama liigutusega Suwalki läbilõikamine ehk leedukad võivad enesele tahtmata kohe raskuspunkti sattuda. Õnneks on seal ka Poola.

Ehk nagu Herem kord ütles - tänu Soomele on meile teatud teadmised, mille kogumiseks kulub aastaid ja miljoneid - Soomest suht-koht tasuta saadaval. Sest Soomes saadakse hästi aru, et sarnaselt 1939-1940 venelaste kontrollitav Eesti ala vaid raskendab Soome kaitsmist.

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Okt, 2024 15:39 ...
Seal tuleb arvestada veel ja nende pompöösset-suurriiklikku palgaarmee projekti, ...

Nüüd siin väie täpsustus - Leedu võtab igal aastal kaitseväkke pisut rohkem noori, kui Eesti (Eesti ~3200, Leedu ~3500-4000).
Tõsi, neil on märksa lühem ajalugu ajateenistusega, aga täisprofi armee eg on seal möödas. Mida ei saa lätlaste kohta öelda. Ma ei tea, mis kompleks neil on.

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Okt, 2024 15:39 Meil on eeskujuks Soome ja see on vältinud taolisi väikeriigile sobimatuid rumalusi nagu leedukad teinud on. Leedu eeskujud asuvad aga arusaadavalt Euroopa suurriikide hulgast, eks sellest ka valikud.

Et kellegile mingit vale arusaam ei tekiks siis võiks ka nimetada neid väikeriigile sobimatuid rumalusi?

Näiteks palgaarmee kui peamine riigikaitse alustala. Selge lollus ja väikeriigile ülejõu käiv.
Aga miks mitte ka mitmed varustushanked, nt Saksa haubitsad, mis hiljem Ukrainas ei läbinud elu katseid, mingid ülikallid Boxer soomukid jne.
Seda kõike saanuks lihtsamalt ja odavamalt. Nt Soome taolisi liigutusi ei teinud.

Ja alati tuleb silmas pidada, et kutselise armee korral on ka nõudmised varustusele teisest liigast ja see koos pideva palgatõusu survega on nagu vähkkasvaja, mis närib iga aasta eelarvest järjest kasvavaid summasid.

Eesti mudel on parem ja jätkusuutlikum - kutseline on ainult väike "odaots", mis on tõesti hädavajalik (välismissid jne), kuid põhiosa tuleb ikkag reservist ja varustus on pigem keskmine.

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Okt, 2024 15:57 Näiteks palgaarmee kui peamine riigikaitse alustala. Selge lollus ja väikeriigile ülejõu käiv.
Aga miks mitte ka mitmed varustushanked, nt Saksa haubitsad, mis hiljem Ukrainas ei läbinud elu katseid, mingid ülikallid Boxer soomukid jne.
Seda kõike saanuks lihtsamalt ja odavamalt. Nt Soome taolisi liigutusi ei teinud.

Ja alati tuleb silmas pidada, et kutselise armee korral on ka nõudmised varustusele teisest liigast ja see koos pideva palgatõusu survega on nagu vähkkasvaja, mis närib iga aasta eelarvest järjest kasvavaid summasid.

Eesti mudel on parem ja jätkusuutlikum - kutseline on ainult väike "odaots", mis on tõesti hädavajalik (välismissid jne), kuid põhiosa tuleb ikkag reservist ja varustus on pigem keskmine.

Minu andmetel on Leedus ajateenistus. Mis puutub palgaarmeesse siis ilmselt on Leedukad nende ülevalpidamisega aastatega hakkama saanud. Ei näe ühtegi märki, et raha on neil otsa saanud. Mitu elukutseliste üksust Leedus rohkem on võrreldes Eestiga?
Nimeta ükski asi, mille mõju Leedu armeele võrdub totaalse kokkku kukkumisena?

Neil pole saari

2024. aasta kaitsekulud:
- Leedu 2,13 miljardit
- Eesti 1,33 miljardit

2024. aasta kulud personalile
- Leedu 719 miljonit
- Eesti 289 miljonit

2024. aasta kulud põhivarustusele
- Leedu 452 miljonit
- Eesti 473 miljonit

Üpris erinevad valikud kahe riigi vahel. Üks paneb rohkem rõhku raskele rauale ja teine lihale ja luule. Leedu kaitse-eelarve on küll ligi miljardi võrra suurem, kuid relvade ostmise vaates paneb Eesti jätkuvalt rohkem raha. Isegi kui Leedu seda päevapealt muudaks, kulub aastaid enne kui suurenenud relvatarned jõuaksid põllule.

Personali osatähtsust alahinnata pole mõte, kuid tuumiku baasil inimeste arvu suurendamine häda korral on kiirem. Pataljoni väljaõppe tsükkel kestab aasta. Vajadusel saaks oluliselt kiirendada. Relvade hankimine kestab aastaid, vahel lausa kümme aastat. Vahe on kordades. Mulle tundub see Eesti valik mõistlikuma.

https://kam.lt/en/lithuanian-defence-bu ... rnization/
Siin mingi ülevaade Leedu kaitsekulude jagunemisest. Piltlikult siis järgmine: Ma ei näe suurt vahet meie ja leedukate vahel. Liiguvad hangetega suht samas tempos meiega.
Ma pean siiski väga oluliseks ka isikkooseisu panustamist. Ma loodan, et elukutseliste üksusi vähendama ei hakataks.
Kui järgmiseks aastaks tahavad tõsta kaitsekulutsui 4% SKPst siis võib 2024 eelarvele ca 1 miljardi otsa liita.

Krikule - mille jaoks siis julgeolekumaksu kogutakse? Tsitaat riigikaitsekomisjoni protokollist

Hanno Pevkur vastas, et julgeolekumaks katab ära 2%-lt 3%-le tõusu pluss täiendava julgeolekupaketi, milles ca 80% moodustab laskemoon ja 20% laiapindne julgeolek ehk see, mida teevad Siseministeerium ja teised ministeeriumid.

Selge pilt? Seega KOGU raha, mis on lisaks 2% riigikaitsesse kulutatav JA lisaks raha teistele ministeeriumitele.

Lihtsalt taustaks, et 2% taseme ületas meie kaitse-eelarve aastal 2015 (https://www.kaitseministeerium.ee/et/ee ... se-eelarve ja ka see https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... 023-en.pdf), seega oleks maksu pidanud koguma juba aastast 2016. Või siis loogika hoopis selles, et aastatel 2015-2024 "võeti" sõjalise kaitse eelarve jaoks "teistelt" rohkem raha ära ja nüüd järgnevatel aastatel antakse see raha "tagasi"?