
Riigikaitse eelarve
Re: Riigikaitse eelarve
Seda ma kartsingi
.

Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Hanked EKV
1,6 miljardit ju KV ei saa. Vähemalt selles ajaraamis nagu teie ütlesite seda vaja olevat. Kui ma ei eksi siis mingis interviuus ütlesite teie, et 2027 on juba enamvähem too late? Ma ei näe, et te täna enaam oma sõnade taga seisate. Saabunud on vaikne leppimine, et see mida antakse pihustatakse ca 10 järgmise aasta peale laiali ja sedagi ilmselt mitte selles koguses nagu küsisite? Mis sai siis nüüd sellest jutust, et seda raha oleks vaja enne 2027?
Ja räägites hangetest edasi siis näitab ka see sama veoautode hange, et KV jaoks ei ole ilmselt piisavalt ohtu ka tulevikus näha sest sõjaaja varustus tabeli järgi ostatakse lahinguüksustele isikkoosseisu ja varustuse veoks softskin sõidukeid.
Kevadtormil ju surma ei saa.
Ja räägites hangetest edasi siis näitab ka see sama veoautode hange, et KV jaoks ei ole ilmselt piisavalt ohtu ka tulevikus näha sest sõjaaja varustus tabeli järgi ostatakse lahinguüksustele isikkoosseisu ja varustuse veoks softskin sõidukeid.
Kevadtormil ju surma ei saa.
-
- Liige
- Postitusi: 2495
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Hanked EKV
Ei maksa keerutada - "kohe oli teada".Seda oli kohe teada, et see jutt, et kohe ja kiiresti on täiendavat moona vaja, oli suht jamps. Kõige paremini sobis see istuvale valitsusele, sest nemad saavd julgeoleku nime all kogutavat maksu laiali pritsida muude eelarve aukude lappimiseks.
Ma ütlesin, et ei ole mingit alust arvata, et see kõik ei juhtu 2027. See aga ei tee juttu jampsiks.Kui ma ei eksi siis mingis interviuus ütlesite teie, et 2027 on juba enamvähem too late?
Mis ma peaks tegema siis?Ma ei näe, et te täna enaam oma sõnade taga seisate.
Re: Hanked EKV
Ma ei taha sellel teemal enam leirdada. Mõelge ise mida te teha saate. Jätkate sama trummi löömist või tunnistage, et ei saa oma tahtmist.
Sõnadel on kaalu, eriti KVJ sõnadel. Mina näen seda asja selliselt, et kui te oleks serveerinud seda lisamoona ostu vajadusd selliselt nagu see tegelekult reaalselt nüüd toimuma ka hakkab(ca lähima 10a aasta jooksul) siis ilmselt poleks sellist massipsühoosi efekti "julgeoleku" maksu kehtestamisel tekkinud. Ma ei ütle, et lisamaksu ei oleks kehtestatud, aga ilmselt oleks selle välja arvutamine toimunud rahulikumas õhkkonnas väiksema paanikaga ning see oleks suunatud ka ainult moona ostu vajaduse rahuldamiseks mitte eelarve aukude täitmiseks nagu nüüd ilmselgelt läheb.
Mis teil muud ikka teha, kui järgmise intervjuu aegu netida, et hää, et midagigi antakse. Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu tavaliselt.
Vana võte toimis jällegi. Küsime liigapalju ja liiga lühikese aja jooksul, et saada midagigi 3x pikema aja jooksul. Ja maailm ei kukugi kokku..
Re: Hanked EKV
See etteheide on mulle arusaamatu.isonts kirjutas: ↑23 Okt, 2024 8:48Mina näen seda asja selliselt, et kui te oleks serveerinud seda lisamoona ostu vajadusd selliselt nagu see tegelekult reaalselt nüüd toimuma ka hakkab(ca lähima 10a aasta jooksul) siis ilmselt poleks sellist massipsühoosi efekti "julgeoleku" maksu kehtestamisel tekkinud.
Kas KVJ peab oma sõnalise nõuande sõnastama lähtuvalt sellest, mida analüüsid julgeoleku olukorra kohta näitavad või lähtuvalt sellest, mida poliitikud võivad selle nõuandega peale hakata?
Küsimus, muide, on retooriline - viimase variandi puhul tekib iseennast taastoitev tsükkel, et poliitikud saavadki muudkui sellist sisendit, mis nende seniseid käitumismalle tugevdab.
Suhteliselt alatu on KVJ-le ette heita, et pärast tema poolt probleemi sõnastamist lahendavad poliitikud küsimuse selliselt, et julgeolekukulusid üle 2% SKT-st katab uus maks, kuigi enne maksu kehtestamist oli too määr suurem - st. julgeolekumaksu väliste katteallikatega kulud julgeolekule tegelikult vähenevad.
Ja see, et tegelikult ka võib juba näiteks kolme aasta pärast häda käes olla, lihtsalt ei mahu su maailmapilti...?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
See on selle nn kaitseväelise opositsiooni üks suuremaid nõrkusi, et osatakse vaid kisa teha, mida kõike vaja teha oleks, kuid seda kõike matemaatikaks konverteerida ei suudeta või veel hullem - loobitakse avalikkusele kontseptsiooni, et seda kõike saaks kuidagi hirmus odavalt teha, vaid kamina sabotöörid on vaid selle õnne saavutamist takistamas.
Kahjuks kasutaja isonts kipub samasse ämbrisse astuma.
Kahjuks kasutaja isonts kipub samasse ämbrisse astuma.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Hanked EKV
Väga hästi mahub minu pilti. Ja seetõttu ei saagi ma aru, kui lihtsalt KVJ ka endine käed poliitikute ees ülesse tõstavad.Kriku kirjutas: ↑24 Okt, 2024 9:36See etteheide on mulle arusaamatu.isonts kirjutas: ↑23 Okt, 2024 8:48Mina näen seda asja selliselt, et kui te oleks serveerinud seda lisamoona ostu vajadusd selliselt nagu see tegelekult reaalselt nüüd toimuma ka hakkab(ca lähima 10a aasta jooksul) siis ilmselt poleks sellist massipsühoosi efekti "julgeoleku" maksu kehtestamisel tekkinud.
Kas KVJ peab oma sõnalise nõuande sõnastama lähtuvalt sellest, mida analüüsid julgeoleku olukorra kohta näitavad või lähtuvalt sellest, mida poliitikud võivad selle nõuandega peale hakata?
Küsimus, muide, on retooriline - viimase variandi puhul tekib iseennast taastoitev tsükkel, et poliitikud saavadki muudkui sellist sisendit, mis nende seniseid käitumismalle tugevdab.
Suhteliselt alatu on KVJ-le ette heita, et pärast tema poolt probleemi sõnastamist lahendavad poliitikud küsimuse selliselt, et julgeolekukulusid üle 2% SKT-st katab uus maks, kuigi enne maksu kehtestamist oli too määr suurem - st. julgeolekumaksu väliste katteallikatega kulud julgeolekule tegelikult vähenevad.
Ja see, et tegelikult ka võib juba näiteks kolme aasta pärast häda käes olla, lihtsalt ei mahu su maailmapilti...?
Kui ütlesite, et kolme aaasta pärast on meil seda moona vaja siis jääge selle juurde. Nui neljaks. Kui ei jaksa võidelda siis tehke nii nagu endine KVJ tegi. Paki asjad kokku ja mine ole siis erasektoris nõuniku härra.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3897
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Süsteemi väga hästi tundmata paistab mulle, et üks suurimaid KV, RKIK, KaMin ja poliitikute (s.h. eruväelased) seas on arvamus, et kui ise teha või Eestis teha või hästi kavalalt hanget tehes saab kuidagi soodsamalt. Ei saa. Aga ikka tehakse. Ja siis juhtub see s*tt mis kogu aeg.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Sest Eestis tegemine kasvatab SKT-d. Mujalt sisse ostmine kahandab.Chupacabra kirjutas: ↑24 Okt, 2024 13:15 Süsteemi väga hästi tundmata paistab mulle, et üks suurimaid KV, RKIK, KaMin ja poliitikute (s.h. eruväelased) seas on arvamus, et kui ise teha või Eestis teha või hästi kavalalt hanget tehes saab kuidagi soodsamalt. Ei saa. Aga ikka tehakse. Ja siis juhtub see s*tt mis kogu aeg.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3897
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Aga see ei saa olla ainuke kriteerium. Kaitseväel on tarvis ka kvantiteeti ja töökindlat asja. Sodi ostmise häda on selles, et alguses ostad odava ja pärast ostad hea.
Re: Riigikaitse eelarve
Kas ei võiks kohalikelt firmadelt sisseosta seda sammust soomustamist veokatele millest siin enne räägiti?
Re: Riigikaitse eelarve
Just nimelt ongi probleem, et ei tehta. Ettevõtted ei taha endale investeeringuid teha, ning ka hoida inimesi palgal, kui ei tellita. Riikliku tellimuste korral oleks investeeringud tehtud, inimesed saaksid kogemuse, ning pikas perspektiivis on ka kvaliteet ja lahendused vastavalt ootustele.Chupacabra kirjutas: ↑24 Okt, 2024 13:15 Süsteemi väga hästi tundmata paistab mulle, et üks suurimaid KV, RKIK, KaMin ja poliitikute (s.h. eruväelased) seas on arvamus, et kui ise teha või Eestis teha või hästi kavalalt hanget tehes saab kuidagi soodsamalt. Ei saa. Aga ikka tehakse. Ja siis juhtub see s*tt mis kogu aeg.
Tänane RKIK direktor on korduvalt välja öelnud oma kõnedes, et nemad ostavad low-risk components of the shelf tooteid.
Miks peaks ettevõtjad võtma suure riski investeeringutes, kui Riik ise seda ei taha teha?
Teisalt see raha läheb uuesti majandusesse ringlusesse maksude näol.
Sellesmõttes, et suurte juurest ostes on üks halb asi, et nad on liialt kallid just nimelt väga suure overhead costi tõttu(Project/program managment).
Re: Riigikaitse eelarve
Kohapealt ostes on ikkagi probleemiks see, et valmis toode peaks olemas olema. Tavaliselt ei ole. Mõned üksikud asjad võiks saada, kuid sageli kallimalt ja tarneaeg/maht ei sobi.
Kahjuks ei saa riik osta nii, et annab raha ettevõttele toote arendamisks ja tootmise ülesehituseks ning siis võib-olla saab 10 aasta pärast kauba ...
Ka mujal maailmas on asjad ettevõtjate poolt arendatud ja siis pakutakse müügiks. Arendamist võib soodustada näiteks hanke kuulutamine mingile tootele, mida kavatsetakse tulevikus muretseda, kuid selle arendamine üldjuhul on siiski ettevõtja risk.
Näitena võiks tuua soomukite tootmine USA-s kus antakse teada mis on tulevase (10-15 aastat perspektiiv) soomuki nõuded ning kõik tootjad hakkavad üksteise võidu ja konkureerides oma toodet looma. Kui üldjuhul osutb valituks üks ja teised kas kirjutavad kulud korstnasse või üritavad pakkuda välismaale.
Meie tootjatel sellist konkurentsivõimet (ja rahalist puhvrit) ei ole ning Valitsus ei otsuta hankeid 10 aastat ette!
Kahjuks ei saa riik osta nii, et annab raha ettevõttele toote arendamisks ja tootmise ülesehituseks ning siis võib-olla saab 10 aasta pärast kauba ...

Ka mujal maailmas on asjad ettevõtjate poolt arendatud ja siis pakutakse müügiks. Arendamist võib soodustada näiteks hanke kuulutamine mingile tootele, mida kavatsetakse tulevikus muretseda, kuid selle arendamine üldjuhul on siiski ettevõtja risk.
Näitena võiks tuua soomukite tootmine USA-s kus antakse teada mis on tulevase (10-15 aastat perspektiiv) soomuki nõuded ning kõik tootjad hakkavad üksteise võidu ja konkureerides oma toodet looma. Kui üldjuhul osutb valituks üks ja teised kas kirjutavad kulud korstnasse või üritavad pakkuda välismaale.
Meie tootjatel sellist konkurentsivõimet (ja rahalist puhvrit) ei ole ning Valitsus ei otsuta hankeid 10 aastat ette!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
-
- Liige
- Postitusi: 1859
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Riigikaitse eelarvest suure kaarega hälbinud drooniarenduse teema leidis koha siin: viewtopic.php?p=864761#p864761
-
- Liige
- Postitusi: 513
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Tervik on oluline, seda nii kaitsevaldkonna vaatamisel kui riigi tasandi hindamisel. Loen riigieelarve seletuskirja ja näen, et lugupeetud kaitseministeeriumi valitsemisala teeb kahte tööd korraga. Ühes küljest lõikab leiba õhemaks ja teisest otsast lisab samal ajal viile juurde.
Konkreetsemalt
Kaitseministeeriumi valitsemisala kokkuhoid on saavutatud järgmiste tegevuste arvelt (pikem loetelu, kuid peatun ühel näitel): "Palgafondi kokkuhoid on 1,3 mln eurot, sh 2025. aastal 0,2 mln eurot."
Kui nüüd rohkem süüvida siis tööjõukulude kasvuks on 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga on planeeritud tegelikult 14 miljonit rohkem. Arusaadav, kaitsekulud tõusevadki ja tööjõukulud seal hulgas. Tööjõukuludele kokku läheb 2025. aastal 204 miljonit, toimub oluline kulude kasv ja selle juures teha juttu 0,2 miljonilisest kokkuhoiust on minu jaoks kummaline lähenemine.
Kuid laiemalt:
Kaitseministeerium valik retoorika osas riigieelarve seletuskirja kirjutamisel ei ole erand. Kui riigieelarvet tervikuna vaadata siis 2024. aastaga võrreldes peaksid vähenema tööjõu- ja majandamiskulud kokku riigieelarve seletuskirja kohaselt 1% ehk 29,16 mln euro võrra. Kindluse saamiseks arvutasin üle ja puhtalt numbriliselt on see täiesti korrektne väide. Liites ja lahutades täpselt sellise tulemuse saab. Kuid sisulises mõttes on see eksitav.
Kui kõigi valitsemisalade lõikes eelarve seletuskirjas (täpsemalt lisa 12) välja toodud tööjõukulud kokku liita selgub sama mis kaitseministeeriumi valitsemisala puhul – terviku vaates tööjõukulude osa kasvab järgmine aasta kokku 55,4 miljoni võrra. Neid andmeid vaadates ei nähtu, et riigi palgafond tervikuna oleks külmutatud. Vaid veerandi tööjõukulude ridade osas on mõningane vähenemine. Erandite hulk kus seda tehtud ei ole on märkimisväärne. Kui viimaseid eelarveid vaadata siis kogu riigi vaates tõusid tööjõukulud (võrreldes eelneva aastaga) 2023. aastal – 84 miljonit, 2024 – 86 miljonit ja 2025 tõusevad 55 miljonit. Kasv on küll peatunud, kuid kärpimisest või vähemalt kulude külmutamisest on see ikka väga kaugel.
Ega ju iseenesest kahju pole, et inimestele rohkem palka makstakse. Millest on kahju, et kommunikatsioon avalikkusega on jätkuvalt pigem eksitav ja loosunglik. Pikemal süvenemisel ilmneb teist laadi pilt.
Samas lisas välja toodud majandamiskulude osas terviku vaates on muutus aastaga toimunud. Võrreldes 2024. aastaga on järgmise aasta eelarve 84 miljoni võrra väiksem. Need kaks kokku – tööjõu- ja majanduskulud on tõesti 29,16 miljonit vähem kui aastal 2024.
Kuid siin on üks aga, sellest majanduskulude 84 miljonilisest summast 74 miljonit on kaitseministeeriumi valitsemisalas toimuv muutus. Sisuliselt loomulikult 74 miljoni võrra vähem kulusid seal ei teha, kulude jaotus läbi aastate on lihtsalt loomulikus ja pidevas muutuses. Vahel on rohkem hanketegevus majanduskulude artikli alt ja vahel kaitseotstarbelise artikli alt. Täiesti tavapärane tegevus. 2025. aasta on juhtumis see aasta kui rohkem eurosid on liigendatud kaitseotstarbelise varustuse alla. Nii nagu kasvab iga aastaselt kaitseväele ostetud varustuse, relvade, sõidukite vms hulk, nii on loomulik iga aastane kasv selle ülalpidamiseks. Kas seda raamatupidamislikus vaates liigendada ühe või teise eelarve konto alla on asja vormiline külg. Kuidagi on nii hästi juhtunud, et kaitsevaldkonna abil on õnnestunud näidata kogu riigieelarve tasandi tööjõu- ja majanduskulude osa vähenemist.
Kui maksutõusude vajalikust põhjendati eelkõige julgeoleku ja tõstmist vajanud riigikaitsekuludest põhjustatud olukorraga – mis vastab vaid osaliselt tõele – siis riigi kulude vormiline kärbe tuleb peamiselt kaitsekulude konteerimise abil. Muidugi tehakse riigis ka sisulisi kärpimisi, kasvõi kultuurivaldkonnas näiteks, kuid teisest otsast kasvatatakse samal ajal uusi kulusid juurde. Eelarve kui terviku vaates olulist kärbet ei ilmne. Kui kulud tervikus on suuremad kui varem, siis pigem sõna kärbe kasutamine on suures pildis eksitav.
Jättes kaitseministeeriumi kulustruktuuri eripärad kõrvale ning võttes valemist välja selle ministeeriumi tavapärased muutused 74 miljonit ulatuses, siis riigi vaates suutsin leida ainult 10 miljonit majanduskulude nominaalnumbri tegelikku vähenemist. Ühes või teises sektoris toimunud muutusi on näha ja loomulikult on seda rohkem kui eelmainitud kümme miljonit, kuid teisest otsast on samal ajal uusi kulusid jõudsa hooga juurde tehtud.
Ühte ja sama vorsti nii külmutatakse kui sulatatakse samaaegselt. Kuskil kulud vähenevad, kuskil suurenevad, terviku vaates on tegemist 2025. aastal jätkuva kasvu, mitte kärpe-eelarvega. Nõustun nendega kes ütlevad, et riigieelarve olla keeruline. Seda ta on. Kuid rahulikult lugedes, aeglases tempos ning mõtlikul pilgul seda analüüsides on võimalik aru saada. Lõpuni kindel ma pole, keegi võiks nüüd ülaloleva võtta ülekontrollimiseks.
Laia julgeoleku kulude blokk väärib muidugi eraldi analüüsi. Pole päris kindel, et kõik sealt alt tehtav on just parim mõte kuidas julgeolekut suurendada.
Alusandmed on võetud riigieelarve seletuskirjast ja täpsemalt ning põhiliselt lisa 12.
Konkreetsemalt
Kaitseministeeriumi valitsemisala kokkuhoid on saavutatud järgmiste tegevuste arvelt (pikem loetelu, kuid peatun ühel näitel): "Palgafondi kokkuhoid on 1,3 mln eurot, sh 2025. aastal 0,2 mln eurot."
Kui nüüd rohkem süüvida siis tööjõukulude kasvuks on 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga on planeeritud tegelikult 14 miljonit rohkem. Arusaadav, kaitsekulud tõusevadki ja tööjõukulud seal hulgas. Tööjõukuludele kokku läheb 2025. aastal 204 miljonit, toimub oluline kulude kasv ja selle juures teha juttu 0,2 miljonilisest kokkuhoiust on minu jaoks kummaline lähenemine.
Kuid laiemalt:
Kaitseministeerium valik retoorika osas riigieelarve seletuskirja kirjutamisel ei ole erand. Kui riigieelarvet tervikuna vaadata siis 2024. aastaga võrreldes peaksid vähenema tööjõu- ja majandamiskulud kokku riigieelarve seletuskirja kohaselt 1% ehk 29,16 mln euro võrra. Kindluse saamiseks arvutasin üle ja puhtalt numbriliselt on see täiesti korrektne väide. Liites ja lahutades täpselt sellise tulemuse saab. Kuid sisulises mõttes on see eksitav.
Kui kõigi valitsemisalade lõikes eelarve seletuskirjas (täpsemalt lisa 12) välja toodud tööjõukulud kokku liita selgub sama mis kaitseministeeriumi valitsemisala puhul – terviku vaates tööjõukulude osa kasvab järgmine aasta kokku 55,4 miljoni võrra. Neid andmeid vaadates ei nähtu, et riigi palgafond tervikuna oleks külmutatud. Vaid veerandi tööjõukulude ridade osas on mõningane vähenemine. Erandite hulk kus seda tehtud ei ole on märkimisväärne. Kui viimaseid eelarveid vaadata siis kogu riigi vaates tõusid tööjõukulud (võrreldes eelneva aastaga) 2023. aastal – 84 miljonit, 2024 – 86 miljonit ja 2025 tõusevad 55 miljonit. Kasv on küll peatunud, kuid kärpimisest või vähemalt kulude külmutamisest on see ikka väga kaugel.
Ega ju iseenesest kahju pole, et inimestele rohkem palka makstakse. Millest on kahju, et kommunikatsioon avalikkusega on jätkuvalt pigem eksitav ja loosunglik. Pikemal süvenemisel ilmneb teist laadi pilt.
Samas lisas välja toodud majandamiskulude osas terviku vaates on muutus aastaga toimunud. Võrreldes 2024. aastaga on järgmise aasta eelarve 84 miljoni võrra väiksem. Need kaks kokku – tööjõu- ja majanduskulud on tõesti 29,16 miljonit vähem kui aastal 2024.
Kuid siin on üks aga, sellest majanduskulude 84 miljonilisest summast 74 miljonit on kaitseministeeriumi valitsemisalas toimuv muutus. Sisuliselt loomulikult 74 miljoni võrra vähem kulusid seal ei teha, kulude jaotus läbi aastate on lihtsalt loomulikus ja pidevas muutuses. Vahel on rohkem hanketegevus majanduskulude artikli alt ja vahel kaitseotstarbelise artikli alt. Täiesti tavapärane tegevus. 2025. aasta on juhtumis see aasta kui rohkem eurosid on liigendatud kaitseotstarbelise varustuse alla. Nii nagu kasvab iga aastaselt kaitseväele ostetud varustuse, relvade, sõidukite vms hulk, nii on loomulik iga aastane kasv selle ülalpidamiseks. Kas seda raamatupidamislikus vaates liigendada ühe või teise eelarve konto alla on asja vormiline külg. Kuidagi on nii hästi juhtunud, et kaitsevaldkonna abil on õnnestunud näidata kogu riigieelarve tasandi tööjõu- ja majanduskulude osa vähenemist.
Kui maksutõusude vajalikust põhjendati eelkõige julgeoleku ja tõstmist vajanud riigikaitsekuludest põhjustatud olukorraga – mis vastab vaid osaliselt tõele – siis riigi kulude vormiline kärbe tuleb peamiselt kaitsekulude konteerimise abil. Muidugi tehakse riigis ka sisulisi kärpimisi, kasvõi kultuurivaldkonnas näiteks, kuid teisest otsast kasvatatakse samal ajal uusi kulusid juurde. Eelarve kui terviku vaates olulist kärbet ei ilmne. Kui kulud tervikus on suuremad kui varem, siis pigem sõna kärbe kasutamine on suures pildis eksitav.
Jättes kaitseministeeriumi kulustruktuuri eripärad kõrvale ning võttes valemist välja selle ministeeriumi tavapärased muutused 74 miljonit ulatuses, siis riigi vaates suutsin leida ainult 10 miljonit majanduskulude nominaalnumbri tegelikku vähenemist. Ühes või teises sektoris toimunud muutusi on näha ja loomulikult on seda rohkem kui eelmainitud kümme miljonit, kuid teisest otsast on samal ajal uusi kulusid jõudsa hooga juurde tehtud.
Ühte ja sama vorsti nii külmutatakse kui sulatatakse samaaegselt. Kuskil kulud vähenevad, kuskil suurenevad, terviku vaates on tegemist 2025. aastal jätkuva kasvu, mitte kärpe-eelarvega. Nõustun nendega kes ütlevad, et riigieelarve olla keeruline. Seda ta on. Kuid rahulikult lugedes, aeglases tempos ning mõtlikul pilgul seda analüüsides on võimalik aru saada. Lõpuni kindel ma pole, keegi võiks nüüd ülaloleva võtta ülekontrollimiseks.
Laia julgeoleku kulude blokk väärib muidugi eraldi analüüsi. Pole päris kindel, et kõik sealt alt tehtav on just parim mõte kuidas julgeolekut suurendada.
Alusandmed on võetud riigieelarve seletuskirjast ja täpsemalt ning põhiliselt lisa 12.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline