Seda vale arusaama vaevalt siin keegi omab, lihtsalt on olemas päris mitmeid võimalusi vaatlejaid lollitada ja lõppeks on ka lihtsa lahinguaritmeetika võimalus, taolisi lende tekib (nt mõne õppuse käigus) lihtsalt 2-4 lennuki reageerimiseks liiga palju. Kui 2 lennukit on valmis kogu aeg, siis tegelikult juba teise katsega, tuleb lihtsalt oodata, millal reageerijad Läti-Leedu piiri kuivade paakidega ületavad.On täiesti vale arusaam, et stopper hakkab tiksuma ja Šiauliais lennuväljal sireenid üürgama alles sellest hetkest, kui Vene (või ükskõik kelle tundmatu lennuk ilma etteteatamiseta) alles Eesti, Läti või Leedu õhupiiri rikub – sellisel juhul polegi hävitajatel üldse mõtet startida, sest piiriikkuja on juba rikkumise lõpetanud või Vene õhuruumis tagasi. Seetõttu ongi Balti riigid viimase kümne aasta jooksul päris palju investeerinud oma õhuseiresüsteemi, et radaritega oleks võimalik näha mitte ainult omaenda õhuruumi, vaid ka seda, mis toimub Loode-Venemaa õhuruumis ja lennuväljadel.
Suure radariulatuse juures ei saa muidugi unustada, et lähim Vene tegevlennuväli ei asu Eesti piirist eriti kaugel (seal asuvad ühed vaenulikud Il76'd koguses ca 20 tk).
Sestap on meile igati parem, kui asi asub Ämaris ja mida rutem see tuleb, seda parem.