www.militaar.net

On täiesti vale arusaam, et stopper hakkab tiksuma ja Šiauliais lennuväljal sireenid üürgama alles sellest hetkest, kui Vene (või ükskõik kelle tundmatu lennuk ilma etteteatamiseta) alles Eesti, Läti või Leedu õhupiiri rikub – sellisel juhul polegi hävitajatel üldse mõtet startida, sest piiriikkuja on juba rikkumise lõpetanud või Vene õhuruumis tagasi. Seetõttu ongi Balti riigid viimase kümne aasta jooksul päris palju investeerinud oma õhuseiresüsteemi, et radaritega oleks võimalik näha mitte ainult omaenda õhuruumi, vaid ka seda, mis toimub Loode-Venemaa õhuruumis ja lennuväljadel.

Seda vale arusaama vaevalt siin keegi omab, lihtsalt on olemas päris mitmeid võimalusi vaatlejaid lollitada ja lõppeks on ka lihtsa lahinguaritmeetika võimalus, taolisi lende tekib (nt mõne õppuse käigus) lihtsalt 2-4 lennuki reageerimiseks liiga palju. Kui 2 lennukit on valmis kogu aeg, siis tegelikult juba teise katsega, tuleb lihtsalt oodata, millal reageerijad Läti-Leedu piiri kuivade paakidega ületavad.

Suure radariulatuse juures ei saa muidugi unustada, et lähim Vene tegevlennuväli ei asu Eesti piirist eriti kaugel (seal asuvad ühed vaenulikud Il76'd koguses ca 20 tk).

Sestap on meile igati parem, kui asi asub Ämaris ja mida rutem see tuleb, seda parem.

Võimalik, et rootslastel pole külmasõja järgselt olnud vajadust sedasorti ohtudele reageerida, lihtsalt vaenulikud lennukid ja allveelaevad ei ole enam piiranud, ja keeruline on aastakümneid trimmis valvel olla, kui põhjust nagu ei ole.
Ka Mathias Rust lendas külmasõja aegsest liitu mööda otse punasele väljakule ja ei juhtunud nagu midagi, aga kas sellest saanuks järeldada, et nõukogude õhukaitse oli päris olematu ja saamatu - vististi mitte.
Ega me Eesti puhulgi ei tea, kuipalju on intsidente, kus on jäetud reageerimata või ei ole õigeaegselt märgatud. Tihti võimalusel sellised negatiivset tooni uudised jäetakse kajastamata. Võibolla ka täna teeb oma rutiinset reidi meie territoriaalvetes mõni vene allveelaev või kaks ja ikka magame rahulikult

Mattias Rusti puhul ei saa küll öelda, et NSVL õhukaitse oleks ta maha maganud. Lennuk avastati õigeaegselt ja reageeriti Tapalt kahe hävitaja väljasaatmisega, isegi hävitajate taktika arvestas võimaliku tillikat (Rustiga läks kontakti looma ainult üks lennuk, teine sondeeris pinda mere kohal, et selle peibutise varjus midagi veel tulemas pole). Oleks käsk antud- oleks alla tulistatud. Käsku ei antud (blamaaz oli käsuahelas, mis Gorba ajastule tüüpiline), tegelt vist ei teatudki, mida teha selle väikelennukiga...

Rusti juhtum vähemalt piiril reageerimise osas lahendati kaugelt professionaalsemalt kui see Rootsi juhtum ja Trojanovi juhtum - mõlemal juhul tabati teine pool püksid maas.

A4 kirjutas:... kui NATO on valmis rahuajal siin regulaarselt lendama ja Vene hävitajaid ja pommitajaid kollitamas käima, siis miks ei peaks nad kriisi või eskalatsiooni korral panema näiteks ühe eskadrilli maha igasse kolmest riigist.

Kas selleks olekski eelduseks maapealse minimaalse infrastruktuuri olemasolu igas Balti riigis? Õhuturve võiks toimuda rotatsiooni korras ka nii, et perioodiliselt vaheldub lennuväli kus õhuturve pesitseb Balti riikide endi vahel, mis tagaks eelnimetatud maapealse teenistuse olemasolu tulevikus võimalike kriiside korral. Millistest summadest minimaalselt võiks jutt käia et saada Ämarisse õhuturbeks minimaalne vajalik infra? Palju üldse mõjutab õhuturbes osalevate lennukite tüüp maapealset teenistust - kas saab see hakkama nii lääne kui vene päritoluga lennukitega?

Ämaris puuduvad lennukite kaitseks sõjaolukorras vajalikud varjendid, vene tüüpangaaridesse aga enamus lääne lennukeid sisse ei mahu. Vähetõenäoline, et Iskanderite tulealas hakatakse lennukeid lageda taeva all hoidma. Tüüpiline nõuka aja hävitajate baaslennuväli Eestis oli korralike lennukivarjetega ning omas ka nn tagavaralennuvälja komplekti (teine komplekt veokeid ja stardiraja rajamise materjale). Ka eksisteerisid maanteede ehitusprogrammis teatud lõigud, mis olid tollaste väheste autode jaoks seletamatult sirged ja laiad.

See on mõeldud selgituseks, milline on üle sõja-aja lennuväebaasi ettevalmistus, plekist euroangaarid on rahuaja teema.
Igaüks võib netis täna seal olevaga tutvuda, ametlik koduleht, maa-ameti aerofotod.

A4 kirjutas:Aga päeva lõpuks tuleb arvestada sellega, et tegemist ongi rahuaegse õhuturbemissiooniga ja ma ei näe mingit põhjust, et kui NATO on valmis rahuajal siin regulaarselt lendama ja Vene hävitajaid ja pommitajaid kollitamas käima, siis miks ei peaks nad kriisi või eskalatsiooni korral panema näiteks ühe eskadrilli maha igasse kolmest riigist.

Selle kohaga ei saa üldse nõus olla. Rahuaeg ja sõjaolud on kardinaalselt erinevad asjad, ette kujutada, et riigid käituvad sõja korral sama lõdvalt kui rahuaegsetel õppustel, paraadidel ja muidu õlalepatsustustel on enesepett. Kui meenutada kasvõi Gruusia-USA sooje suhteid ja õlg-õla kõrval valatud õppuste higi ja missiooniverd, pidanuks USA oma liitlasele sujuvalt eskadrillid ja muu nodi Gruusia kaitseks maha panema. Aga nägime teist pilti, nägime pilti kus USA jaoks tuli Venemaa rünnak Gruusiale nagu "ootamatult", nii ootamatult, et venelased vedasid isegi USA sõjamasinad omale trofeedeks, hea veel, et USA sõdurid viga või alandatud ei saanud.
Tegelikult oleks huvitav teada, kuidas Gruusia üldse missioonidel enda osalemist ja USA sabas jõlkumist oma rahvale põhjendas, kas samamoodi, et maailmarahu, demokraatlike väärtuste ja liitlaskohustusega - üks kõigi, kõik ühe eest, või lihtsalt silkasid sabas.
Sõja või tõsisema kriisi olukord nõuab liitlasriikidelt appitulekuks poliitilist otsust, kus iga liikmesriik kaalub oma rahvuslikes julgeolekuhuvidest lähtuvalt, kas sõjaline konflikt tuumarelva omava suurriigiga ikka on nende huvides. Kujutage nüüd seda otsustusprotsessi iga riigi valitsuses ette ja pakkuge kes neist tormab Venemaaga sõtta ja vahetab rahuaja hetkega raketirünnakute vastu oma territooriumil. Alahinnata ei saa ka Venemaa diplomaatilist osavust, kus Venemaa on võimeline lubaduste, vihjete, ähvarduste ja päärnikutega iga riigi otsust mõjutama. Ma ei oleks kindel, et me ühtegi neist NATO tuumikriikidest meile reaalselt sõjaliselt appi tormamas näeme. NATO-le lootmine võib olla meie suurim viga ja möödapanek.

Ja jah. Kõik kohe ülepeakaela tormavad hättasattunule appi! Huvitav milliseid käske jagataks meie kaitseväele kui näiteks Lätlastel s.....t hakkaks ventikasse lendama?

Xender kirjutas:rbl edit : See Nasams II 30 kilomeetrine laskeulatus on antud AIM 120Cga, mitte 120Dga, mille laskekaugus on ligi poole suurem. Peale selle on AN/MPQ64 Sentinel avastamiskaugus kusagil 40 km mis viibki reaalse laskekauguse sinna 30 km kanti.

Seni on NASAMS II laskeulatuseks antud enamasti 15-40 km. Soome puhul näiteks pakuti 30 km. seda siis nähtavasti AIM-120 C-7 raketiga. SLAMRAAM-ER või AIM-120 C-8(AIM-120D) puhul siis nähtavasti isegi 40 km. aga tõenäoliselt mitte enam. Soome Sentinel AN/MPQ-64F2 avastamiskaugus on märgatavalt suurem kui 40 km. aga NASAMS II süsteemi laskeulatust 30 km. see Soome puhul ei muutnud, asi on ikka nähtavasti puhtalt raketi võimekuses kinni. Need AMRAAM-i laskekaugused võib rahus 4-5 läbi jagada siis saad enam-vähem reaalse NASAMS süsteemi laskeulatuse. Ütleme, et kui AIM-120 C-7 raketiga on NASAMS II laskeulatus u. 30 km. siis mille põhjal sa AIM-120 C-8 puhul 80 - 90 kilomeetrise laskeulatuse saad?

Rootsi on tulnud 800 000 mehelt alla 50 000-lisele kaitseväele, kellest 28 000 on profid ja 22 000 hemvärnet/kaitseliit.

Oma 16 x vähendatud kaitseväe ülalpidamiseks kulutas Stockholm 2012 aastal täiesti müstilised 5,1 mld eurot, palju suurema kaitseväega Soome kaitsekulud olid samal aastal 2,8 mld eurot ehk ligi 2 x väiksemad.

Kui te küsite, mis toimub või kuidas nii suure summa eest nii vähe julgeolekut saab jne?.......... see on väga lihtne, svenssonite kaitse-eelarve läheb otse tööstusesse, mis teeb uusi tulurekordeid. 2012 aastal oli Rootsi relvatööstuse tulu kokku 1,6 mld eurot, mis elanikonna suhtarvuga võrreldes tegi Rootsist ka maailma suurima relvatootja ja hästi läheb neil tänu riigi (loe maksumaksja) toele. Nende kõige kallim projekt JAS Gripen on Rootsi riigile ajavahemikus 1982-2012 läinud maksma 14 mld eurot.

Rootslased on veendunud, et soomlased saavad hakkama.
Eestlased on veendunud, et rootslastelt tasub õppida.

rbl kirjutas:Seni on NASAMS II laskeulatuseks antud enamasti 15-40 km. Soome puhul näiteks pakuti 30 km. seda siis nähtavasti AIM-120 C-7 raketiga. SLAMRAAM-ER või AIM-120 C-8(AIM-120D) puhul siis nähtavasti isegi 40 km. aga tõenäoliselt mitte enam. Soome Sentinel AN/MPQ-64F2 avastamiskaugus on märgatavalt suurem kui 40 km. aga NASAMS II süsteemi laskeulatust 30 km. see Soome puhul ei muutnud, asi on ikka nähtavasti puhtalt raketi võimekuses kinni. Need AMRAAM-i laskekaugused võib rahus 4-5 läbi jagada siis saad enam-vähem reaalse NASAMS süsteemi laskeulatuse. Ütleme, et kui AIM-120 C-7 raketiga on NASAMS II laskeulatus u. 30 km. siis mille põhjal sa AIM-120 C-8 puhul 80 - 90 kilomeetrise laskeulatuse saad?

Arvestades seda, et NASAMS efektiivne laskekaugus on tavaliselt antud 30 km C 5 rakettiga, võeti ju NASAMS relvastusse 1998 aga C 7 alles 2004 lõpp - 2005 algus. C 7 omab võrreldes C 5 väikest laskekauguse erinevust ja tuleneb see peamiselt kergemast elektroonikast ning paremast avioonikast, jäädes sinna 10% juurde.

AIM 120 C 5 puhul on laskeulatus lennukilt 105 km, C7 puhul on räägitud 110 km ja AIM 120 D C 8 mudelil 180km. Maapinnalt lastes kulutavad mõlemad raketid enam vähem ühepalju energiat kõrguse kogumiseks. Mis tähendab, et pmt võib öelda, et 120 D lendab 50 kuni 75 km kaugemale.

Unustage see NASAMS, meil on vaja ÕT süsteemi, mis ka rakette alla võtab.

Viiskümmend kirjutas:Unustage see NASAMS, meil on vaja ÕT süsteemi, mis ka rakette alla võtab.

Nimeta mulle keskmaa ÕT süsteem, mis rakette alla võtab.

Ühest küljest räägime, et võiks saada ka vanema jms tehnikaga hakkama, peaasi, et oleks olemas ja siis uuel lehel kirjutame juba, et kui ikka osta, siis juba täisvilede ja tuledega, alla selle ei ole mõtet.
Oluliste objektide kaitseks (lennuväljad jms) on võimalik soetada kiirlaskekahurid jms. Hakates keskmaa ÕT'le otsima lisafunktsioone, ei jõua me selleni ka mitte a 2030'ks.
Kõige suurem oht lähtub EKV vägedele võimaliku konflikti korral siiski vastase mehitatud lennuvahenditest.
Küsiks jällegi, et millised võimalused siis nt Soome Kaitseväel on rakettide vastu võitlemiseks? Tegelikult suhteliselt ümmargune null, kuigi NASAMS'i hankimisel teati sellist ohtu väga hästi, kuid sellisel tasemel oleks hanke maksumus ületanud 500mln euri lipiku ja lähtuti siiski olulisimast, so vastase mehitatud õhusõidukid.

Nimeta mulle keskmaa ÕT süsteem, mis rakette alla võtab.

Kiire otsing wikipediast.
Akash http://en.wikipedia.org/wiki/Akash_missile
Hawk http://en.wikipedia.org/wiki/MIM-23_Hawk

Kas ka need tegelikult toimivad, ei tea.

Patriot ning selle süsteemi laenamine on alliansi sees toimiva smart defence üks paremaid näited üle-üldse, viimati küsis seda laenuks Türgi (toodi Saksamaalt). Meil on ju ka suu peas, et ohutaseme tõusu korral sama teha.