www.militaar.net

2korda2 kirjutas:"Maksudega ei mängita" ei ole tühipaljas sõnakõlks.

Oleks see vaid nii. I.m.h.o polegi alates 2006 aastatst millegi muuga tegeletud, kui maksudega mängitud. "Peenhäälestus" - otseste maksude konverteerimine kaudseteks ja varjatud maksudeks.
Huvitav-huvitav, kellele on see olnud netovääringutes kasulik? Valija aga usub juba mitte ühelauselisi, vaid ühesõnalisi loosungeid
Eks iga rahvas ole oma valitsejaid väärt

2korda2 kirjutas:Mina kolin 6% TM kasvu puhul oma investeeringute halduse lihtsalt EE jurisdiktsioonist ära, soodsamasse keskkonda.

Mina juba mõtleks selle peale - turvalisemasse keskkonda. Mis kasu on investeeringute haldusest riigis, mis mingil hetkel peale 2018 aasta jalka MM ei ole suure tõenäosusega enam de facto iseseisev? Loomulikult, tervitan, kui Te olete SA struktuuri liige - siis ei ole suure tõenäosusega põhjust muretsemiseks (lähedastel aga küll).

Gideonic kirjutas:
A) Mängleva kergusega, ütleme nii 100 miljoniga aastas lisaks, võiksime luua sõjaväe mis oleks võrreldav 1/3 Soome omast:

• Kaks eskadrilli hävitajaid (~20),
• Keskmaa õhutõrje
• Tankid,
• Täislaks mehhaniseeritud brigaad koos integreeritud SHORADiga ja muu nänniga.
• Lisaks laialdaselt rahvasoomukeid (oli vist pataljonijagu aastas?), mis viiks soomuse all oleva jalaväe protsendi tugevalt meie kasuks (võrreldse Soomega)

Seda siis hoolimata faktist, et meie kaitseelarve on üks kuuendik Soome omast. Olen nõus, et teatavad kulud oleksid meil pisemad, aga et 20% tõusust piisab? Isegi kui kolmandiku Soome eelarve eest saaks täpselt kolmandiku võimekust (mis ei kipu üldiselt nii minema) on see väide minumeelest kahtlane ....

Minu meelest on see natuke labane demagoogia. Mitte keegi pole nii väitnud, peale Su enese. Aga seda meelt olen ma küll, et kui investeerida aastas 100 milj rohkem, saab 5 aastaga soomusmanöövervõime või keskmaaõhutõrje. Kusagilt maalt muutub suurem investeerimine mõttetuks, sest ei ole inimesi, kes tehnikaga opereeriksid.

Veiko Palm kirjutas:Tõepoolest oli (vanemohvitseride) ülendamisi seekord suhteliselt palju. Borjale - ega ohvitseri auaste eripensione ei mõjuta. Eripensioni makstakse ikka ametikoha auastme järgi, ja see ei ole otseselt sõltuv ohvitseri reaalsest auastmest.

Vahet pole - ebaproportsionaalselt palju kõrgeid auastmeid = ebaproportsionaalselt suure hulga paisutatud auastme/kõrge palgaga ametikohtadega koosseisutabelites = liigsuurte väljamaksmist ootavate eripensionidega otse kõige lähimas tulevikus.

Veiko Palm kirjutas:..kolonelide ametikohtasid on meil viimastel aastatel jõudsalt vähendatud. Seega reaalse kaitsevõime tõustes on kindralite/kolonelide ametikohtasid millegipärast kogu aeg vähemaks jäänud

Jahh, neid on vähendatud.
Mis ei muuda ära fakti, et meie väikearmee koosseisutabelites on neid kindrali- ja kolonelikohti jätkuvalt otse jaburuseni palju.. kusjuures vähem ikka maaväes ja enim just "olematutes väeliikides" pluss muudes edevates maaväevälistes ollustes. Ja loomulikult on selliselt õhku täis pumbat EKV struktuuris kokkuhoiukohta veel oikuipallu..
Aga ksf Veiko teab seda kõike täna pareminigi kui mina.

Veiko Palm kirjutas:Ja veel Trummile - palju õnne uue auastme puhul.

..ühinen

Õhtust härrased !
Kuna on reede õhtu ja selpuhul pean tegema mõningaid avaldusi, et mitte petta teatavate ksf lootuseid.
Alustuseks ei saa muidugi mainimata jätta, et nädala jooksul siin arutatu on mulle palju nalja pakkunud. Tänan.
Aga nüüd lisan siis õli tulle, kõik järgnev on utreeritud eelnevast jutust.
1. Pensionärid peaksid oma sääste hoidma kodumaisetes pankades. (LHV) Et mitte nuumata ruotsi gunni penskareid.
2. Kiiresti oleks vaja osta paar PATRIOT õhutõrjekompleksi. Et kapten Trummi suu sulgeda ja isegi täna esinenud õhupiiri rikkumised välistada.
3. Järgmiste Javelinide ostu asemel tuleks hoopis hankida mingi suurem kogus TOW seadmeid ja need kaitseliidule jagada.
Arvan, et tegu Bang of Buck lahendusega. /hinna ja tulemi suhe/
Ja kui sellest veidike raha üle jääb, siis tasuks noori naaskleid üritada MIT-is koolitada.

Mina jällegist sain täna tasemel meestelt väärt majandusliku õppetunni kapitalismi alustest.
Tarkadel meestel tead rahakotid jaotatud, investeerimisfondis raha paisub, pension tiksub, NATO kaitseb, tähtsad näod ees.
Ja mina loll valmistun riiki kaitsma, panustades sadades metsa-tunde aastas ja seda kiituskirjade eest ning patriotismist.
Aeg on kasumit võtma hakata, turumajanduslikel alustel. Lõpp ajaraiskamisele!

Kui ettevaatlikult teada anda, et: "tead meil oleks asjade turvalisemaks laabumiseks seda või toda vaja".
Siis antakse nagu üks mees, teada (erinevas sõnastuses): mindset, skillset, toolset.
Seda mõtet on erinevas sõnastuses esitanud tommy, Herem ja veel mitmed lugupeetud.
See paneb nagu mõtlema, et see väljaõpe (skillset) on nagu midagi eriti muinasjutulist-maagilist.
Nagu varustuse (toolset) aseaine.
Olenemata sellest, palju sul seda skillseti on on seda ikkagi toolseti jaoks vähe!
Et kui on piisavalt kõva skillset, pole toolsetti vajagi. Toolset on vaid kompenseerimaks puudujääke.
Igatahes tundub, et minul ja minu kamraadid on skillset puudulik hoolimata tuhandetest väljaõppe tundidest.
Aga erinevate riigikaitse asutuste ja EROK-i lõpetajatel on seda skillsetti enam kui küll.

Siinkohal ma mõtlengi, et päris mitu kiirreageerimise-kompaniid saaks moodustada lipnikest ja teistest pagunitega väärtustatud (skillsetiga) meestest.

See skillset aitaks justkui kuulide ja kildude eest põigelda. Seda muinasjutulist tarkust lihtinimestele ei jagata.
Siinkohal ma teengi ettepaneku Balti Kaitsekolledž ümber nimetada Ninja Ülikooliks.
Ja suunata enamus 2% vahenditest väljaõppeks. Sest varustus ilma väljaõppeta ei ole midagi.
Allesjäänud vahendite eest soovitan ma vorpida Šhurikeni ninja-kettaid.
1) Nende haldamiseks ei ole vaja suuri infrastruktuuri kulutusi
2) Ninja-kettad kaaluvad vähem kui automaat ja mahuvad salvetaskutesse.
3) Meie kohalikud spetsialistid peaksid saama hakkama nende halduskuludega, teritamine ja ..
4) Nad on korduvkasutatavad. Ilmselgelt kokkuhoid moona pealt.
5) Ninjad suudavad likvideerida Putini.

Eelnevat kommentaari palun võtta naljana, minu "Eesti eest surmani" mindset võidab kõiki.

Aga lugupeetud pagan!

Lohutage ennast mõttega, et targad mehed on suure tõenäosusega sidunud ennast samasuguse geopoliitiliselt keeruka asukohaga riigiga nagu Teie.

Ehk samal ajal kui Teie riiki kaitsete, loevad targad mehed igasugu lepingute force majeure punktikesi.

Kui nad seda ei tee, on nad tõesti targad mehed

pagan kirjutas: Ja suunata enamus 2% vahenditest väljaõppeks. Sest varustus ilma väljaõppeta ei ole midagi.
Allesjäänud vahendite eest soovitan ma vorpida Šhurikeni ninja-kettaid.
1) Nende haldamiseks ei ole vaja suuri infrastruktuuri kulutusi
2) Ninja-kettad kaaluvad vähem kui automaat ja mahuvad salvetaskutesse.
3) Meie kohalikud spetsialistid peaksid saama hakkama nende halduskuludega, teritamine ja ..
4) Nad on korduvkasutatavad. Ilmselgelt kokkuhoid moona pealt.
5) Ninjad suudavad likvideerida Putini.

Bravo, maestro!

Šurikeni kettad on veel sellepärast head, et neid saab kohapeal toota - raha jääb Eestisse ja kasvatab meie majandust. Parem muidugi, kui toodetu oleks kas puust, kivist või mingist muust kohalikust materjalist. Seega tuleks pigem taastada puuautomaatide tootmine, mida saab riviväljaõppe juures edukalt kasutada. Kuna 2% SKT-st tuleb nende NATO nõuete tõttu magama panna, siis peabki eelkõige vaatama, et see Eestis kulutatud saab. Julgeoleku seisukohalt ju vahet ju pole, kas 2-3-5 või 10% SKT-st, nagunii on vähe. Alles nüüd olen ma tõeliselt mõistnud Eesti riigikaitse diskursust.

Minul kummitab ikka peas kolmapäevase ETV Foorumi saatest info,et RAND uuringu järgi saaks USA 13 miljardi eest kolm brigaadi relvastada.
Eesti aga kogu riigieelarve eest mis 9 miljardit ei saa midagi erilist kaitsevõimekuses juurde!

Selle raha eest oleks võimalik osta näiteks päris mitu pisikest vesinikupommi koos keskmaarakettidega ja tuumariigi staatusega kaasnev julgeolek kindlasti kaaluks üles ühe aasta eelarve, mis niikuinii raisatakse suht mõtetult. Enamik isegi ei märkaks kui riiki ei valitsetaks mingi paar aastat, hulga rahulikum oleks kah, saaks telekast lehmakauplemise asemel normaalseid saateid vaadata.
On veel variant et riik eraldaks ainuld ühe miljardi mulle ja ma üritaks selle eest orkunnida, et maskoovia maapealt kaoks.
Edaspidi võib siis läbi ajada näiteks 0,5 protsenti kaitsekuludega, sest uus naaber Hiina suhtuks meisse kindlasti sõbralikumalt.
Seda muidugi eeldades, et kuuevarbalised ei soovi juhuslikult meilt Ruhnu saart ära võtta.

pagan kirjutas: Kui ettevaatlikult teada anda, et: "tead meil oleks asjade turvalisemaks laabumiseks seda või toda vaja".
Siis antakse nagu üks mees, teada (erinevas sõnastuses): mindset, skillset, toolset.
Seda mõtet on erinevas sõnastuses esitanud tommy, Herem ja veel mitmed lugupeetud.
See paneb nagu mõtlema, et see väljaõpe (skillset) on nagu midagi eriti muinasjutulist-maagilist.
Nagu varustuse (toolset) aseaine.
Olenemata sellest, palju sul seda skillseti on on seda ikkagi toolseti jaoks vähe!
Et kui on piisavalt kõva skillset, pole toolsetti vajagi. Toolset on vaid kompenseerimaks puudujääke.
Igatahes tundub, et minul ja minu kamraadid on skillset puudulik hoolimata tuhandetest väljaõppe tundidest.

Sa vahi, niimoodi väänas ära! Minu arvamus tõusis kohe mitu pügalat, kohe mõnuga annab nakitseda.

Öeldakse et esimene tarkuse tundemärk on see, et me tunnistame, et me kõike ei tea. Peale hoolikat kaalumist on selgunud, sõdu ei võidetagi alati lahinguväljal. Oskar Wilde vist oli see mees, kes jagas oma sõpradega hämmastavat tähelepanekut- alkoholi tarvitamine teeb tema käitumise kuidagi teistsuguseks. Mida paganat see Hiina ja USA juba kaks aastat susserdavad nende majandussanktsioonidega, kui neil koolitäied mehi ja meretäied laevu tagataskust võtta on? Miks Venema panustab hiigelsummasid oma kallutatud vaadete levitamiseks omaenda infokanalite läbi? Venemaa võiks juba täna olla meid uuesti okupeerinud oma NL jäänukvõimsusega, aga miskipärast maskeerib seni veel oma kihvad lõriseva naeratuse taha. Kas ma pean selle välja ütlema, mis selle taga on? Pehmed meetmed või nii? Et ennetatud konflikt on kõige paremini lahendatud konflikt ja sõjavägi on vaid viimane kriiiline meede olukorraks, kus kõik varasemad kaitseliinid on langenud?

Hüppan korraks teemast kõrvale, aga sobib hästi ninjateema tasakaalustamiseks. Oli võimalus kunagi lähemalt kokku puutuda balletitantsijatega. See, mis ma nägin, hämmastab mind siiamaani. Nende väikeste ja õrnade naiste igapäevarutiin sisaldab hirmutaval huglal füüsilise valu üleelamist. Varvastel käimine ei ole loomulik tegevus inimesele ja nende aastate jooksul on nende tüdrukute jalad ebaloomulikult moondunud. Võite kontrollida, kui ligi lastakse. Neil on ka üks printsiip, mida nad vankumatult jälgivad- professionaal lahkub lavalt peale etenduse lõppu. Mis tähendab et kui midagi laval valesti läheb ja juhtub murdma mõne vähemtähtsa kondikese, siis nad ikkagi tantsivad kuni etenduse lõpuni ja lähevad alles siis haiglasse. Ise näinud ja mitte üks kord.

Tõstame selle olukorra näiteks karmide, tegijate sõjameeste maailma. Miks mitte Balti Kaitsekolledzi lõpetanud juhi struktuuriüksusesse. Kujutame ette lahinguülesande täitmist, mille käigus konkreetset ülesannet täitev isik haavata saab, aga viib sellele vaatamata oma ülesane lõpuni. Lisaks kõigele suudab ellu jääda ja naasta. Temast saab kangelane, temast kirjutatakse ajalehes, talle pannakse rinda auraha lahinguliste teenete eest ja ülejäänud elu saadab teda au ja hiilgus. Kõik tahavad olla tema sõbrad ja tüdrukud püüavad olla esimesed, kes tema naeratust püüavad. See väike, õrn tantsijanna aga ravib oma murdunud varbaluu terveks, millel ta pool etendust oli tantsinud ja jätkab oma igapäeavst tööd. Ja keegi ei kirjuta temast ajalehes, keegi ei pane talle medalit rinda ja keegi isegi ei märka tema patja nutetud valupisaraid, sest professionaal lahkub lavalt peale etenduse lõppu. Normaalne. Ja see pani mind sügavalt järele mõtlema. Peale seda ma enam ei saa aru, kes on minu jaoks suurem kangelane- uhke sõjamees ratsul, rind aurahasid täis või see väike tantsija, kes ei oota ühiskonnalt midagi selle eest vastu.

Mis toob meid Eesti juurde. Meil ei ole sellist majandusvõimsust, et USA ja EL moodi Vene majandust vaenata. Meil ei ole vajadusel ka tuumarelva või meretäit laevu võtta. Joriseme küll kusagil nurgas meile osaks saanud alatu ülekohtu eest, aga häbeneme sellest rääkida ja lakume ikka veel verel hingehaavu. Aga midagi meil ikkagi on, mida oleme suutnud aastatuhandete jooksul välja mängida. Kas me lihtsalt vehkleme oma rusikatega või püüame aru saada, mis on meid siia toonud ja mis aitab meid edasi? Ja see on põhjus, miks ma tõin sisse juutide plaanid A, B, C ja D kui suurepärased näited ühe väikese rahva erinevatest ellujäämise strateegiatest, omal maal või ilma selleta. Teate küll seda ülimat imperatiivi: "....mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Ikka vastavalt oludele ja ikka võimaluste piires.

Mis ei tähenda, et meile ei meeldiks vaadata uhkeid sõjamehi lippude lehvides, rind aumedaleid täis, sammumas nagu tikud mööda mõttelist sirget kesklinna tänaval, tanikide kannul ja lennukid pea kohalt üle tuhisemas. Miskipärast oleme me siis uhked oma riigi üle ja see on teie teene.

Aga Pagan võtaks, meil kõigil on oma raske koorem kanda ja mitte kõik ei oota oota selle eest au ja kuulsust!

Eelmise jutu jätkuks niipalju,et paljud meist elavad oma elu eeskujulikult,kes töötab kohusetundlikult terve elu jne. Ja ainuke tunnustus on neile ajalehtede viimased küljed...... ja ei mingeid medaleid. Paljudest toredatest inimestest jäävad ainult mälestused alles ja mõne aja möödudes polegi nagu neid olnud...... See võibolla on paratamatus aga mulle läheb hinge.

Paar sõna tahaks sekka öelda mõnele asjalikule arutelule ja mõnes kohas veidi täiendada.

Martin Peeter kirjutas:OK. Mängime läbi ka laenu variandi. Näiteks nii:
....
Ka mustem stsenaarium, kui intressid peaksid tõusma - no kuni meid ei rünnata, siis üle 3-4% Eesti riigi bondi tootlus ikka ei tõuse - rünnak on nagunii default (ja Saksamaa saab sel kombel oma 5. artikli kohustust täita, et maksab kinni ). Maksimaalne aastane intressikulu üle 20 miljoni ei lähe, pigem esialgu jääb alla 5 miljoni.

Chupacabra kirjutas:Võlakirju on mitut tüüpi, kõige enam kasutatakse kupongiga (intressimakse) võlakirju. Näiteks riik noteerib võlakirju nominaalväärtusega 100€ ja lubab iga aasta maksta intressi 1%+Euribor. Võlakirja hind järelturul (börsil) on teine asi ja seal enam riik rolli ei mängi. Börsihind kujuneb nagu ikka paljude asjaolude koosmõjul.

Riigivõlakirjade turg toimib üldiselt fikseeritud intressiga instrumentide najal. On mõned inflatsiooniga indekseeritud paberid, aga valdavalt on ikka fikseeritud. Marginaal + euribor tüüpi võlga on imevähe. Ehk et kui täna 1% intressiga emiteerid, siis selliseks see kohustus ka jääb, tehku järelturul hind/tootlus mida iganes.

Martin Peeter kirjutas:Ka seda ma pole väitnud, et intress on negatiivne, aga reaalne intress on vähem, kui 0,5%, sest oksjonil lähevad nad tõenäoliselt nominaalist kallimalt. (Kui lähevad odavamalt, siis muidugi on reaalne intress jälle kõrgem, kui 0,5%.) EBRD-st ei anta laenu relvade ostmiseks.

Chupacabra kirjutas: Seega väide, et Saksamaa ei pea intressi maksma ei vasta tõele. Saksamaa riik maksab endiselt iga aasta seda intressi mis alguses kokku lepiti, lihtsalt kui täna osta Saksa võlakirju börsilt, siis ostja saab seda teha negatiivse intressiga. Saksa riik võiks ise neid võlakirju turult tagasi osta ja teeniks sellega kasumit.

Just. Saksa võlapaberite müüki korraldab Deutsche Finanzagentur, nende veebilehelt on näha, et kõnealust paberit müüdi veebruaris (vt Auction Results sakki) täiendaval emissioonil tootluse/intressiga 0.26% aastas - ja see on lukus kümneks aastaks, ei lisandu inflatsiooniga indekseerimist, euribori ega muud kama. 26 senti iga sajase pealt aastas maksad intressi, dekaadi jooksul siis kokku lausa 2.60.

Viieaastase tähtajaga paberit müüsidsakslased veebruaris aga tõesti lausa negatiivse intressiga. S.t. sellised tehingud vähendavad nende reaalset võlakoormust ja tekitavad kõrvaltvaatajas nulliga jagamise tunde.

Meie loomulikult päris Saksamaa ei ole, aga üheprotsendise tootlusega kümneaastane võlakiri on mõeldav ja minu arvates riigile praegusel hetkel ja olukorras soodsam finantseerimisviis kui maksud - mõelgem kasvõi sellele, mis on maksumaksjate alternatiivkulu/finantskohustuste intressimäärad. Lõunanaabrid on siinkohal meist targemad olnud.

Riiklike eurobondide emissioone alla 500M üldiselt ei tehta.

Just my 2 cents.

Üks NATO ajaloole tagasi viitav artikkel, peale Yom Kippuri sõda tekkis ameeriklastel usk, et on võimalik venelasi ilma tuumarelvata võita.

Põhimõtteliselt Baltikumi ründe puhul paneb NATO vastukaaluks oma ründevõimekuse maksma ja saadab Venemaa feodaalaega tagasi. Kaliningrad hõivatakse jne.

http://nationalinterest.org/feature/why ... ssia-15267

Borja ootab vist vastust auastmetest.
Tõepoolest tundub kummaline ja isegi ehmatav, kolonelide ja kol-ltn hulk viimases käskkirjas. Palm juba osaliselt vastas - need inimesed on vastavatel ametikohtadel. Neid on vähendatud. Ma ei ole nõus, et neid on ikka veel liiga palju. Mõned üksikud ehk saab maha võtta aga mitte väga palju.
Brja ütleb, et kindraleid ja kolonele on ebaproportsionaalselt palju väljaspool Maaväge. Ma ei ole mõõtnud MeV ja ÕV kolonelide hulka, ui kindrali kohti on kummaski 1. Mnu hinnangul on enamus kõnealustest ametikohtadest siiski PS koosseisus, sh välisteenistuses. Aga olgu pealegi, kelle jaoks palju ja kelle jaoks õige arv.
Nüüd selle aasta arvu juurde. Ma arvan, et tegemist on ka KV arenguga. Näiteks 5 aastat tagasi ei olud meil nii palju majori auastmes ohvitsere, kes oleksid teeninud kol-ltn ametikohal ja kelle auastme vanus oleks olnud 4+ aastat. Meil on kol-ltn auastmega kohtadele jõudnud KVÜÕA esimesed lennud. Ja kui 90ndate alguses ohvitseriks saanud minema hakkavad, siis jätkub ka kol-ltn ja kol "sadu". Selle kõige juures on ka vähemalt üks hea asjaolu. Kõik need tänased kol-ltn ja kol auastme saanud on keskmiselt (andmata hinnangut ühelegi konkreetsele isikule), parema ettevalmistuse saanud, ei eelmised. Kõvasti parema kui näiteks mina. Nende haridus ja teenistuskäik on olnud süsteemsem. Ja edaspidi läheb veel paremaks. Mul on julgust öelda, et 5 aastat tagasi antud kol või kol-ltn oli isikute ettevalmistuse ja kompetentsi arvestuses vähem õigustatud kui täna. Veel kord - ma ei taha kõrvutada konkreetseid isikuid.
Ehk siis, me võime vaielda konkreetsete nimede osas, kuid üldpilt ei ole halvenev vaid pigem paranev ja ... on paremini kaitstud kui kunagi varem.
Ahjaa, minu kommentaari ei peaks lugema ja veel vähem hiljem tõlgendama, kui: kõik on kõige paremas korras ja mingeid muutusi pole vaja.

Kas meil pole mitte probleem hoopis selles, et saada normaalset palka (+sots kindlustusi) on tänases palgahierarhias esmavajalik omandada vanemohvitseri auaste? St leitnandi palk on lihtsalt elu ja elukallidust arvestades liiga väike ja kui sa tahad, et inimesed püsiks pikalt ametis ning nende kogemus ei läheks raisku, ongi ainus võimalus rahvas kähku koloneliks teha? Lihtsalt selline uitmõte.

Kuna mind väga huvitab, mis siin toimus enne 1991. aastat, siis ma tooks sellise paralleeli. Eestis asunud nõuka maaväestruktuuris oli üksainus kindrali ametikoht ja seegi brigadiir (vene süsteemis kindralmajor). See oli siin asunud 144. motolaskurdiviisi ülem. Talle allus 6 polkovnikut, tema staabiülem ja viie polgu komandörid (3 motolaskurpolku, 1 tankipolk ja 1 suurtükiväepolk, millest igaüks on võrreldav tänase brigaadiga).

Selle ÕV kindralitamise juurde - siin asunud 8. õhukaitsediviisis oli samuti 1 kindral, samuti brigadiir. Aga nüüd selle väikse "agaga", et tollel diviisil summaarne lahingujõud oli suurem kui kolme Skandinaaviamaa tänastel õhujõududel kokku. Sellele diviisile allus ca 50 kesk- ja kaugmaa õhutõrjeraketikompleksi (sh tuumarelvad), ca 110 hävituslennukit (kollu 4 lennuvälja, 3 tegevat ja 1 tagavara) ning suurusjärgus 20 eri otstarbelist õhuvaatluse radarsüsteemi, millega suudeti kontrollida õhuruumi Taani väinadeni. Polkovnikud olid siis raketipolkude ja brigaadide ülemad, lennuväepolkude komandörid ja mõistagi kindrali staabiülem. Tänane Eesti ÕV oli tollaste arusaamade järgi 1 lennuvälja teeninduspataljon, 1 üksik raadiolokatsioonirood ja 1 üksik kopterite lüli, ülem oleks olnud tõenäoliselt major.

Ka mereväe eesotsas oli admiiral (kas viitse või kontr-täpselt ei tea ja ei viitsi otsida), aga mereväe alluvuses oli samuti märkimisväärne lahingujõud - allveelaevade divisjon, raketikaatrite divisjon (mõlemad asusid Paldiskis), allveetõrjelaevade divisjon ja miinitraalerite divisjon (mõlemad asusid Tallinnas). Mõistagi ka tuumarelvad. Tänane MeV moodustab sellest lahingujõust pisikese murdosa.

Ei saa mööda ka strateegilistest tuumajõududest, nimelt oli veel brigadiir Dudajev, kes oli raskepommituslennuväe diviisi komandör, kes oli oma staabi suutnud Tartussse sokutada. Tartus aga asus tema 3-st pommitajate polgust vaid üks. Samasse zanrisse läheb ka põhiliselt Eestis asunud strateegiliste keskmaarakettide diviis, mille kontor asus natuke Läti pinnal. Mõlemad aga on väeliigist, mida meil ei ole ega tule.

Aga mitte "ammust aega" ei tahtnud kiita - vaid tähelepanu juhtida, et sovjetiajal, kus armeel oli raha lahedalt ja sõjarauida kõvasti, ei priisatud ülearu ametikohtadega, nii kõrguse kui kaadri/mittekaadri mõistes. Üllatavalt paljudelt ametikohtadelt leiame me siis hoopis ajateenijad.