Uued relvasüsteemid EKV-le

[Poti soldat]

Seda õhuturve roteerimist ma nii väga kõrgelt ei hindaks. Ainus lisaväärtus mis ma näeks oleks väike poliitiline demonstratsioon ja regulaarne trenn Ämari personalile. Kui naaber midagi korraldada tahaks siis lihtsalt vaadataks et "rotatsioon" oleks parasjagu vales baltikumi otsas. Muidugi parim püsiv asukoht neile hävitajatele oleks Lätis aga mida ei ole seda ei ole.

[Lemet]

Lätlased peaks oma Lilvarde lennuvälja vist sellel aastal valmis saama

[Kapten Trumm]

Ühest küljest räägime, et võiks saada ka vanema jms tehnikaga hakkama, peaasi, et oleks olemas ja siis uuel lehel kirjutame juba, et kui ikka osta, siis juba täisvilede ja tuledega, alla selle ei ole mõtet. Oluliste objektide kaitseks (lennuväljad jms) on võimalik soetada kiirlaskekahurid jms. Hakates keskmaa ÕT'le otsima lisafunktsioone, ei jõua me selleni ka mitte a 2030'ks.
Kõige suurem oht lähtub EKV vägedele võimaliku konflikti korral siiski vastase mehitatud lennuvahenditest.
Küsiks jällegi, et millised võimalused siis nt Soome Kaitseväel on rakettide vastu võitlemiseks? Tegelikult suhteliselt ümmargune null, kuigi NASAMS'i hankimisel teati sellist ohtu väga hästi, kuid sellisel tasemel oleks hanke maksumus ületanud 500mln euri lipiku ja lähtuti siiski olulisimast, so vastase mehitatud õhusõidukid.

Soome NASAMSi valiku tingisid kaks peamist põhjust - esiteks maksumus ja teiseks raskemate süsteemide nagu Patriot ja S-300 haavatavus SEAD operatsioonide vastu (loe vähene liikuvus).
NASAMS oli ka teatud mõttes sundvalik, sest Buk-1 tüüpi ürituse analoogi Läänest nagu ei leiagi ja NASAMS on hüpe elektroonikas edasi, kuid mobiilsuses ja kaitstuses samasuur hüpe tagasi.

Olen mõelnud, et kui panna kokku NASAMSi relvastus, Giraffe radar ja elektroonika koos Buk-i kaitstuse ja mobiilsusega, üks põrgulik relv saaks sellest.

[HeiniR]

Soome NASAMSi valiku tingisid kaks peamist põhjust - esiteks maksumus ja teiseks raskemate süsteemide nagu Patriot ja S-300 haavatavus SEAD operatsioonide vastu (loe vähene liikuvus).
NASAMS oli ka teatud mõttes sundvalik, sest Buk-1 tüüpi ürituse analoogi Läänest nagu ei leiagi ja NASAMS on hüpe elektroonikas edasi, kuid mobiilsuses ja kaitstuses samasuur hüpe tagasi.

Olen mõelnud, et kui panna kokku NASAMSi relvastus, Giraffe radar ja elektroonika koos Buk-i kaitstuse ja mobiilsusega, üks põrgulik relv saaks sellest.

Trumm, olen jällegi nõus ja hinna osas sama mõtlesingi. Kui soomlased oleksid hakanud taga ajama Patrioti (S300 puhul venelased vaevalt neid ilma "vigurita" soomlastele müüks), oleks antud summa tõenäoliselt jäänud puudulikuks + võimalus, et neile oleks öeldud EI (selle vastu räägib muidugi Soomele täppismoona müük viimasel dekaadil).
Tulles aga tagasi raketihävitus võimekuse juurde, siis ei saa garanteerida, et ka Patrioti uusimad versioonid seda täiekindlusega teevad, selleks on siiski kiirlaskekahurid vast ühed sobilikumad. Lisaks on AIM120 ja Patriot rakettide vahel üsna kena hinnalipiku erinevus. NASAMSi kasuks oluline muidugi ka ühildatavus lennuväe arsenaliga.

NASAMSi osas olen isegi mõelnud, et kui saaks miski M270 tüüpi aluse vms (nagu Crotale puhul), oleks tegu suhteliselt tegusa masinaga, kuid saaks ka ilma hakkama. Samas on soomlaste praegune paigutus kergelt soomustatud SISU veokitele mobiilsem kiiruse osas.

[Viiskümmend]

Obama meie regiooni puudutavad raketikaitsealased järeleandmised ei ole ju suurde poliitikasse mingit oodatud positiivset muutust toonud. Kui Moskva jätkab oma provokatiivseid suurõppusi (Soome, Rootsi, Baltikumi ja Poola ründamise harjutamist) ja Iskanderite paigaldamist, siis on igati loogiline, et Washingtoni vastusammuks on oma ÕT assetite siia poole nihutamine. Praegu on neil selline patarei Poolas (poolakad ei ole seda ostnud).

Kui Patrioti efektiivsuses lahinguväljal võib vähemalt kahelda, sest seda on võimalik varasemate näidete varal analüüsida siis S300/400 süsteemide osas saab ainult spekuleerida (neid süsteeme ei ole mitte üheski relvakonfliktis kasutatud).

[rbl]

Arvestades seda, et NASAMS efektiivne laskekaugus on tavaliselt antud 30 km C 5 rakettiga, võeti ju NASAMS relvastusse 1998 aga C 7 alles 2004 lõpp - 2005 algus. C 7 omab võrreldes C 5 väikest laskekauguse erinevust ja tuleneb see peamiselt kergemast elektroonikast ning paremast avioonikast, jäädes sinna 10% juurde.

AIM 120 C 5 puhul on laskeulatus lennukilt 105 km, C7 puhul on räägitud 110 km ja AIM 120 D C 8 mudelil 180km. Maapinnalt lastes kulutavad mõlemad raketid enam vähem ühepalju energiat kõrguse kogumiseks. Mis tähendab, et pmt võib öelda, et 120 D lendab 50 kuni 75 km kaugemale.

Kui Soome ostis omale NASAMS-i ja AIM-120 C-7 rakette räägiti NASAMS-i puhul laskeulatusest 25-30 km. AIM-120B puhul on räägitud laskeulatusest 18 km. AIM-120B (75 km.) ja AIM-120 C-7 (110 km.) vahe on kusagil 47%. Liidame nüüd AIM-120B 18 km. 47 % saame AIM-120 C-7 laskeulatuseks 26.46 km., mis jääb ilusti ette antud 25-30 km. laskeulatuse vahemikku. AIM-120 C-8 (180 km.) lendab AIM-120 C-7 –st (110 km.) u. 64 % kaugemale. Liidame siis omakorda AIM-120 C-7 (26.46 km.) laskeulatusele 64 % juurde saame AIM-120 C-8 raketi laskeulatuseks 43.39 km. 75:18, 110:26.46, 180:43,39 omavaheline suhe on praktiliselt sama 4.15-4.16. Tundub, et see AIM-120 C-8 rakett naljalt ikka üle 40 km. ei lenda.

[Kapten Trumm]

Tulles aga tagasi raketihävitus võimekuse juurde, siis ei saa garanteerida, et ka Patrioti uusimad versioonid seda täiekindlusega teevad, selleks on siiski kiirlaskekahurid vast ühed sobilikumad. Lisaks on AIM120 ja Patriot rakettide vahel üsna kena hinnalipiku erinevus. NASAMSi kasuks oluline muidugi ka ühildatavus lennuväe arsenaliga.

Jutt on ballistiliste rakettide, mitte tiibrakettide tõrjest (viimaseid tõrjutakse tõesti edukalt ka kiirlaskekahuritega, nt CIWS sõjalaevadel).
Patriot ongi sellel ballistiliste rakettide teemal maapealsetest süsteemidest kõige reaalsem asi.

NASAMSi osas olen isegi mõelnud, et kui saaks miski M270 tüüpi aluse vms (nagu Crotale puhul), oleks tegu suhteliselt tegusa masinaga, kuid saaks ka ilma hakkama. Samas on soomlaste praegune paigutus kergelt soomustatud SISU veokitele mobiilsem kiiruse osas.

Soomlaste SISU on lihtsalt soomustatud suur multilifti-konksuga veoauto.
See raketikast ise seisab lahingu ajal mõnel lagendikul üsna liikumatult, selle ülesseadmine võtab aega ikka minutites ja mahavõtmine samuti.
Samamoodi on selle kasti ümberlaadimine suht primitiivne ja pole eriti kõrgel tasemel mehhaniseeritud. Midagi S-75 tasemel.
Buk'i raketimasinal pole seal midagi üles seada, jääb seisma ja tõstab raketid lahinguasendisse. Või laseb alla transpordiasendisse ja minek.
See NASAMSi kastimajandus on lihtsalt säästu teema, tegelikult annaks seda kiiremaks teha küll ja veel.
Venelastel on see mehhaaniline osa palju paremini läbi mõeldud ja kindlasti eluvõimelisem kui see plekist kastidega põllu peal jahmerdamine.

[andrus]

Soomlaste SISU on lihtsalt soomustatud suur multilifti-konksuga veoauto.
See raketikast ise seisab lahingu ajal mõnel lagendikul üsna liikumatult, selle ülesseadmine võtab aega ikka minutites ja mahavõtmine samuti.
Samamoodi on selle kasti ümberlaadimine suht primitiivne ja pole eriti kõrgel tasemel mehhaniseeritud. Midagi S-75 tasemel.
Buk'i raketimasinal pole seal midagi üles seada, jääb seisma ja tõstab raketid lahinguasendisse. Või laseb alla transpordiasendisse ja minek.
See NASAMSi kastimajandus on lihtsalt säästu teema, tegelikult annaks seda kiiremaks teha küll ja veel.
Venelastel on see mehhaaniline osa palju paremini läbi mõeldud ja kindlasti eluvõimelisem kui see plekist kastidega põllu peal jahmerdamine.

Ühes teises teemas räägitakse meile täna lihtsate relvasüsteemide eelistest. Seega, see jutt on mõeldud soomlaste SISU kiituseks, sain ma õigesti aru?

[tommy]

Samamoodi on selle kasti ümberlaadimine suht primitiivne ja pole eriti kõrgel tasemel mehhaniseeritud

Ümberlaadimine, mida ühel süsteemil saab teha tavalise abikraanaga veoauto ja 3-4 mehega, nõuab teisel spetsiaalmasina olemasolu. Koos eraldi meeskonnaga.

Täiesti süüdimatult ikka lahmitakse.
Kui vaja peab relv/tehnika lihtne olema, kui vaja, on lihtsam lahendus "primitiivne ja mitte eriti kõrgel tasemel"...

[rbl]

Obama meie regiooni puudutavad raketikaitsealased järeleandmised ei ole ju suurde poliitikasse mingit oodatud positiivset muutust toonud. Kui Moskva jätkab oma provokatiivseid suurõppusi (Soome, Rootsi, Baltikumi ja Poola ründamise harjutamist) ja Iskanderite paigaldamist, siis on igati loogiline, et Washingtoni vastusammuks on oma ÕT assetite siia poole nihutamine. Praegu on neil selline patarei Poolas (poolakad ei ole seda ostnud).

Meenuta veidi kuidas Poola need Patriot raketid tookord omale sai. Poola oli vastu isegi NATO kaitseplaani “Eagle Guardian” laiendamisele Baltikumile. USA ja Venemaa ei hakka kunagi teine-teisega otseselt sõdima vaid kasutavad Poola ja Baltikumi sarnaseid riike “jaga ja valitse” stiilis omavahelises malemängus etturitena. USA-l ja Venemaa- l on sama peremees, teine-teisele vastanduvad nad vaid näiliselt, kolmanda osapoole out-i mängimiseks. Seega Eesti iseseisvus ei sõltu kuidagi mingist USA sõjaväebaasist Ämaris või Patrioti patareidest Narva all, isegi mitte Eesti kaitseeelarve suurusest ega selle varustatusest või selle olemasolust üleüldse vaid puhtalt USA ja Venemaa omavahelistest kokkulepetest.

http://www.theguardian.com/world/2010/d ... s-missiles

[Kilo Tango]

...USA-l ja Venemaa- l on sama peremees, teine-teisele vastanduvad nad vaid näiliselt, kolmanda osapoole out-i mängimiseks. ...

ROFLMAO

Sa rubla oled ikka peris soe peast.

[rbl]

Sa rubla oled ikka peris soe peast.

Mis sa arvad, et Venemaa ja USA on rahvusriigid keda juhivad siis vastavalt venelased ja ameeriklased või? Ma eeldasin, et USA-d ja Venemaad juhivad ikka multinatsionaalsed korporatsioonid. Mille poolest siis USA multinatsionaalsed korporatsioonid erinevad Venemaa omadest või vastupidi? Kas pole tegu mitte ühe ja selle samaga või räägi meile, mille poolest nad siis nii väga teineteisest erinevad? Hetkel Ukrainas toimuv on ju selle ehe näide, kuidas läbi USA - Venemaa huvide vastandumise iseseisev Ukraina riik ning rahvas lõhestatakse ja hävitatakse.

[Xender]

Kui Soome ostis omale NASAMS-i ja AIM-120 C-7 rakette räägiti NASAMS-i puhul laskeulatusest 25-30 km. AIM-120B puhul on räägitud laskeulatusest 18 km. AIM-120B (75 km.) ja AIM-120 C-7 (110 km.) vahe on kusagil 47%. Liidame nüüd AIM-120B 18 km. 47 % saame AIM-120 C-7 laskeulatuseks 26.46 km., mis jääb ilusti ette antud 25-30 km. laskeulatuse vahemikku. AIM-120 C-8 (180 km.) lendab AIM-120 C-7 –st (110 km.) u. 64 % kaugemale. Liidame siis omakorda AIM-120 C-7 (26.46 km.) laskeulatusele 64 % juurde saame AIM-120 C-8 raketi laskeulatuseks 43.39 km. 75:18, 110:26.46, 180:43,39 omavaheline suhe on praktiliselt sama 4.15-4.16. Tundub, et see AIM-120 C-8 rakett naljalt ikka üle 40 km. ei lenda.

Su valem on vale. Raketti lennukaugust ei saa mingi konfitsendiga läbikorrutades.

Oletame et AIM 120C energia hulk on 100 ja AIM 120D-l on 150. Kuna mõlemad raketid omavad sama stardikaalu siis kõrguse ja kiiruse saavutamine võtab mõlemal ütleme 30 energiaühikut, efektiivse laskekauguse arvutamisel tuleb arvestada ka sellega, et raketil oleks ka lennu lõpus piisavalt energiat manööverdamiseks ning oletame, et selleks on vajalik 20 ühikut energiat. Ülejäänud energia saab kulutada lendamiseks, ning väike arvutus näitab, et AIM 120 C-l on selleks 50 ühikut ja D versioonil 100 ühikut.

Ainuke erinevus maapinnalt vs õhust lastes ongi see esmane ( selle näite puhul siis 30 vajaminevat energiaühikut ) kulu, kui rakett on saavutanud oma vajamineva kõrguse ja kiiruse, siis pole vahet kust see lastud on. Selle hoidmine võtab ühepalju energiat.

See tähendab, et kui lennukilt lastult lendab AIM 120D ligi 70km kaugemale kui C versioon, siis kehtib sama põhimõtte ka maapinnalt.

[rbl]

See tähendab, et kui lennukilt lastult lendab AIM 120D ligi 70km kaugemale kui C versioon, siis kehtib sama põhimõtte ka maapinnalt.

Täiesti nõus! Seda ma sulle üritasingi öelda, et kui lennukilt lastud AIM-120D lendab C-7 -st ligi 64 % kaugemale siis lendab ka NASAMS-ilt lastud AIM-120D rakett 64 % kaugemale ehk siis täpsemalt 43.39 km.!

AIM-120D tegelikku lennukaugust NASAMS-i puhul ei olegi võimalik kuidagi arvutada sest enamik spetsiifilisi andmeid ei ole seni veel avalikustatud.

Lihtne loogika ütkeb, et USA ei katsetaks mingeid 50 km. laskeulatusega SL-AMRAAM-ER, ESSM rakette kui AIM-120D 80-90 km. lendaks? Mis mõte nendel SL-AMRAAM-ER, ESSM rakettidel seal NASAMS-i juures siis oleks?

[Kapten Trumm]

Ümberlaadimine, mida ühel süsteemil saab teha tavalise abikraanaga veoauto ja 3-4 mehega, nõuab teisel spetsiaalmasina olemasolu. Koos eraldi meeskonnaga.

Pooltõde, tommy, pooltõde.
Buki see "spetsiaalmasin" on tegelikkuses funktsionaalne laskeseade kraanaga, vahe "tavalise" laskeseadmega on selles, et laadimismasinal pole radarit (kasutatakse vajadusel laskeseadme infot).
Näeb välja selline: http://www.ausairpower.net/PVO-SV/9A39M ... osi-1S.jpg
Ülemised raketid on välja tulistatavad, alumised on mõeldud masina esiosas oleva kraanaga laskemasinale laadimiseks.
Võib vaid oletada, mikspärast (kujutame ette, mis saab, kui laadimise ajal tekib "olukord").

Täiesti süüdimatult ikka lahmitakse.
Kui vaja peab relv/tehnika lihtne olema, kui vaja, on lihtsam lahendus "primitiivne ja mitte eriti kõrgel tasemel"...

Samas kohas kirjutasin kah, et kui ise ei saa aru, vaadake, mida vaenlane teeb või tegi. Venelane on maapealses õhutõrjes üks teravamaid pliiatseid. Kui vastane tegi õhutõrje supermobiilse ja haubitsaid kasutas ka primitiivseid, järelikult oli selles mingi tera sees. Vähemalt siis, kui need bukid ja D-30'd loodi, tegelesid nende lähteülesannete, tehnika enda ja taktika loomisega väga kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, lausa mitu sõjalist/sõjalistehnilist/tehnilist õppeasutust lõpetanud. Taoliste masinate loomise ajal ei saadud seal kindraliks või polkovnikuks humanitaarbaka kraadiga. Seepärast on paljud asjad, ka lihtsad - üllatavalt hästi läbi mõeldud. Näiteks see Buki laadimismasin - lausa geniaalne