www.militaar.net

Ja jälle Kruudal õigus, V Manteuffeli PzA 2 PzDiv ning tubli mees nimega Meinrad v. Lauchert. Selle puudujäänud vahemaaga on üks paras pähkel, osa teatmeteoseid räägib 15, osa 10 km, osa isegi sellest, et Laucherti "Pantherid" päris Maasi kaldal olid. Mingid andmed kõnelevad koguni paarist luureamfiibist teisel kaldal.
Kümme või viisteist või viis...amfiibikud ju võisid ka pikema haagi teha, fakt on see, et Dinantis asuvad suured kütuselaod ei saanud mitte Laucherti tanke aidata, sest sinnnani ei jõutud. Eks öelnud ju papa Rundstedt, et tal puudub eriline usk asja kulgemisse, aga mängu ilu on ka miskit väärt. Vähemasti ei saanud yankeed enam Läänerinnet nimetada "jalutuskäiguks Euroopas".

Küsimisejärg Kruuda käes!

Individuaal relv mis ületas tuntavalt püsse ja oli kasutusel tuntavalt enne saja aastast sõda aga hinna (mõned õelad inimesed väidavad, et paugu ja suitsu puudumise) tõttu ei levinud väga laialt. Läbilöögi võimelt võrreldav vintpüssiga, see oleks siis ~4000J. Mis relvast jutt?

Amb?
Samuti meenub kusagilt loetud lugu õhupüssidest,mis ka ammu kasutuses,ning vaid keeruka konstrukstsiooni ja kalli hinna tõttu laiemalt ei levinud.

Arbalett?

kas Eesti keeles Amb ja Arbalett mõlemad = vibupüss?

Amb ei ole vibupüss see on"Longbow"
Noh...Kui,mina viimast korda vaatasin siis ikka oli?

Amb, arbalett, vibupüss...siin peaks vist teadjad tulema kohut mõistma. Mul on meelde jäänud, et amb on käsitsi vinnastatav, arbalett nõuab vintsi (pööra).

Eesti keeles peaks vibupüss ikka tavalist ambu tähendama.
Arbalett on arbalett, vähemalt meie keeli.
Kallite idanaabrite keeles tähendab ta aga nii ambu kui vintsiga vinnastatavat laskerelva

Noh, "Õigekeelsuse Sõnaraamat" annab igal juhul mõlema vasteks "vibupüss"
Algse küsimuse juurde tagasi pöördudes - siis ilmselt vintsiga vinnastatava laskeriista jõud on igal juhul oluliselt suurem olgu ta õige nimi siis amb,arbalett või vibupüss.

Loeb Ammu õigeks ja ei lasku diskusjooni keeleliste nüansside üle
Pärinedes juba ajast enne kristust on väga kummaline selle minimaalne levik. Rüütlid püüdsid isegi seda keelustada, kui mõrvarlikku riista. Laksas see terasest läbi sama hästi kui 2000 aastat hilisem vindi kuul, erinevalt vibunoolest. Küsimisjärg ASuur´ele.

Prooviks õige sellist mitmeosalist küsimust:

Moonsundi lahingus 1917.a. figureeris episoodiliselt üks allveelaev,mille teekond Läänemerele oli väga müstiline.
Mis laevaga oli tegu,kes oli kapten,milles seisnes tema teekonna eripära ja mis sest laevast lõpuks sai?
Vastasleeris oli samal aastal sarnase tähistusega allveelaev,mis lõpetas oma tegevuse allveelaeva jaoks statistiliselt mitte just kõige tavalisemal moel.
Mis laev,kes kapten ja mis sest laevast sai? (2 ellujääjat)

Paar vihjet : tegemist oli inglaste allveelaevaga,komandör - leitnant Downie. Teine küsimuse osa puudutab saksmannide allveepaati,pealikuks Matthias Graf von Schmettow .

Noh,kas tõesti Eesti üks suuremaid merelahinguid ja sellega seonduvad kummalised seigad ei ole kelleski piisavat huvi tekitanud,et veidi ajalugu uurida?

Inglaste poolel C tüüpi allveelaev C-26(komandör ltn. Downie) toodi laevaga Arhangelskisse, kust pargaste ja raudteede abil toimetati Läänemerele. C-26 uputati omade poolt 1918-l aprillis Helsingis, kuna kardeti sakslaste kätte sattumist.
Sakslastel oli alveelaev UC-26 (komandör M.G. von Scmettow), mis rammiti põhja 8. mai 1917 HMS MILNE poolt, kaks meest allveelaevalt päästeti.

Briljantne!!!
Eks ole naljakas ju - allveelaev tuleb lahingutsooni sellise ringiga mööda maad!!
Küsimisejärg rooduvanale.