www.militaar.net

Oeh, hakkab pihta...
Ma tean jah, et sulle meeldib jubedalt kõrremehikesi luua, et siis nad võidukalt maha teha.
Keegi pole rääkinud mingitest 300-400 miljonilistest korvettidest, see on puhtalt sinu looming mida sa oma ideede õigustamiseks kasutad.

Ma võiks ka rääkida 10 miljonise soetushinnaga kasutatud hävitajatest, mitte 100M uutest;.
Lihtsalt pealveetõrje teemal tundub, et alla selle midagi ei õnnestu, kahurrelvastuse ja radariga korveti kestad on 100M, aga need ei tõrju muud peale pagulaste kummipaatide.

Lihtsalt pole vaja selget jama levitada. Uute korvettide divisjon on kogukuludes kallim kui uute F-16 eskadrill. Ja palju kallim kui uute AH-64 eskadrill. USA mereväes on SH-60-d relvastatud Norra Penquin tiibrakettidega, küllap õnnestub need panna külge igale kopterile.

Laeva sõidutunni hinna kohta on netis materjal olemas (Briti laevastik), see algab Sandowni 3000 eurost ja lõpeb fregattide viiekohalise summaga.

Õhuvägi ei asenda ega suuda kunagi asendada mereväge.
Nii lihtne ongi. Üks lennuvahendite eskadrill ei asenda kunagi täielikult laevu. Täpselt nagu ükski laevastik ei asenda kunagi helikoptereid või lennukeid. Igal vahendil on oma otstarve. See ju kogu jutu point ongi.

Piiratud võimaluste tingimustes, kus pole võimalik endale lubada kõike, tehakse väike võrdlusanalüüs.
Seal selgub tõenäoliselt, et suurte pealveelaevadega pealveetõrje tegemine on kõige kulukam võimalus.
Sellest kallim saab olla vee allveelaevadega tehtav, sest tiibrakettidega allveelaevad on veel kallimad soetada.
Mõistagi on laevastik vajalik, aga on ka muid võimalusi. Lisaks inter-opereeritavus, võimalus toetada teisi väe- ja relvaliike.
Seepärast peaksid universaalsemad relvasüsteemid asetuma pingereas ettepoole.

Lisaks, kui räägime sõjalisest kogemusest, siis skeem hävituslennuk-tiibrakett on veepinnalt viinud enam kui ühe superriikide sõjalaeva, väikeriikide sõjalaevadel seda ette näidata pole.

nimetu kirjutas:

...olulisem alustada õhuväe arendamisest.

Õhuvägi ei asenda ega suuda kunagi asendada mereväge.
...

Puhas demagoogia. Kes on kunagi rääkinud asendamisest? Jutt on sellest, kust otsast tuleks uutesse domeenidesse (õhk, meri) laienemist alustada. Muidugi ei suuda üks väeliik teist asendada. Milleks nad muidu eraldi võttes olemas on. Küll aga on õhuvahendid selgelt universaalsemad ja nende kasutamine võimaldab laiendada EKV võimekust märksa suuremal määral kui sama raha eest ostevad mistahes veesõidukid. Mis ongi kogu jutu point.

Või kui tahad vastu vaielda, siis näita palun, kuidas sa kasutad mereväge Võru kaitsmisel.

Vastuväide on samuti korduvalt kõlanud - lennukeid on liitlastel siia kiirem ja lihtsam liigutada kui laevu.

Suurus on muidugi suhteline, aga erialases kirjanduse nimetatakse suureks sõjalavaks midagi hävitajast suuremat.
Väikeriikide laevadel pole superriikide vastu tõesti palju ette näidata. (Ainus?) superriik USA loeb oma laevade vigastused aastatel 1950-1991 kokku nii: laevavastased raketi (lennukilt) 1, torpeedo 1, miinid 16, õhurünnakud (aga mitte raketiga) 2, suitsiidirünnak paadiga 1.

Erinevate vahendite universaalsus on iseenesest huvitav teema. Kopter või lennuk võiks olla joint perspektiivis universaalsem (ehkki võib olla kallim, ilmast sõltuvam, ei saa mitut asja korraga teha, vajab õhuülekaalu jne, aga see pole praegu oluline). Laev võiks olla universaalsem merekeskkonnas ja sõda-rahu perspektiivis. Ilmselt tuleb pärast pikka analüüsi välja, et üht teisega asendada ei saa.

Selline pisike tõsiasi ka veel, et lisaks Läänemerele on Eestil üle 100 km veepiiri Peipsi järvistul. Mis on hetkel kaitstud mõne relvastamata PPA aluse poolt.
See kipub Kalingradi ründamise operatsioonidest unistamisel ununema.

Küll aga on õhuvahendid selgelt universaalsemad ja nende kasutamine võimaldab laiendada EKV võimekust märksa suuremal määral kui sama raha eest ostevad mistahes veesõidukid.

Sellega ma nõus olla ei saa. Universaalsemad ainult selle poolest, et pealveeseiret on nendega võimalik teha, kuid kõige muu osas jääb neist väheks. Meil on praegu ka kaks seirelennukit õhuväes, mis muuhulgas täidavad mereseire rolli, kuid laevade rollid merel on tegelikkuses palju mitmekesisemad. Seal hulgas nii veepealne kui ka veealune seire, radaripildi loomine, reostustõrje, SAR, miinitõrje, miinide veeskamine jne kuni kahurite paukumiseni välja.

Kriku kirjutas:Vastuväide on samuti korduvalt kõlanud - lennukeid on liitlastel siia kiirem ja lihtsam liigutada kui laevu.

Selle pärast räägimegi peaasjalikult kopteritest.

nimetu kirjutas:

Küll aga on õhuvahendid selgelt universaalsemad ja nende kasutamine võimaldab laiendada EKV võimekust märksa suuremal määral kui sama raha eest ostevad mistahes veesõidukid.

Sellega ma nõus olla ei saa. Universaalsemad ainult selle poolest, et pealveeseiret on nendega võimalik teha, kuid kõige muu osas jääb neist väheks. Meil on praegu ka kaks seirelennukit õhuväes, mis muuhulgas täidavad mereseire rolli, kuid laevade rollid on tegelikkuses palju mitmekesisemad.

Teeme nüüd ühe asja selgeks:
Emmast kummast otsast investeerimist alustades on keskpikas perioodis vajalik ühe väeliigi tegevus osaliselt teise väeliigiga katta. See on paratamatu. Kuna laevu saab kopterite/lennukitega osaliselt asendada, kuid koptereid/lennukeid laevadega asendada ei saa, siis tuleb alustada sellest väeliigist, kus iga investeeritav € toob suurema võimekuse kasvu.

Pantalone kirjutas:Nagu lapsega räägi

Suurus on muidugi suhteline, aga erialases kirjanduse nimetatakse suureks sõjalavaks midagi hävitajast suuremat.
Väikeriikide laevadel pole superriikide vastu tõesti palju ette näidata. (Ainus?) superriik USA loeb oma laevade vigastused aastatel 1950-1991 kokku nii: laevavastased raketi (lennukilt) 1, torpeedo 1, miinid 16, õhurünnakud (aga mitte raketiga) 2, suitsiidirünnak paadiga 1.

Falklandi sõjas saavutas 5 Exoceti omanik Argnentiina nendega vähemalt 3 suure laeva neutraliseerimise (HMS Sheffield uppus suht kohe, konteinerlaev Atlantic Conveyor uppus hiljem päästetööde käigus ja HMS Glamorgan oli rivist väljas sõja lõpuni). Nendest viiest raketist lasti kolm lennukitelt ja kaks maismaalt. Kolm lennukitelt lastud raketti tabasid kahte laeva ja kaks maismaalt lastud raketti ühe laeva (HMS Glamorgan).

URR kirjutas:...ilmast sõltuvam...

Nagu ma arvasin, siis mereväelased endiselt ignoreerivad tõsiasja, et Läänemeres esineb jääkate keskeltläbi ca. kahel kuul aastast.

URR kirjutas:...ei saa mitut asja korraga teha...

Ka laev ei saa mitut asja korraga teha. Enamasti ei suuda laev isegi olla seal, kus seda vaja on. Liikumiskiiruse vahe, eriti jääolude ja vähegi raskema mere korral on terve suurusjärk.

Kuna laevu saab kopterite/lennukitega osaliselt asendada, kuid koptereid/lennukeid laevadega asendada ei saa, siis tuleb alustada sellest väeliigist, kus iga investeeritav € toob suurema võimekuse kasvu.

Jällegi pole nõus. See osaline asendamine käib väga väikese murdosa võimekuse kohta, mis mereväel on. See ei ole mitte võimekuse asendamine, vaid asendustegevus.

Kilo Tango kirjutas:

Kriku kirjutas:Vastuväide on samuti korduvalt kõlanud - lennukeid on liitlastel siia kiirem ja lihtsam liigutada kui laevu.

Selle pärast räägimegi peaasjalikult kopteritest.

Miks meile just kopterid nii olulised on, kui võime loota liitlaste muule lennuväele?

nimetu kirjutas:

Kuna laevu saab kopterite/lennukitega osaliselt asendada, kuid koptereid/lennukeid laevadega asendada ei saa, siis tuleb alustada sellest väeliigist, kus iga investeeritav € toob suurema võimekuse kasvu.

Jällegi pole nõus. See osaline asendamine käib väga väikese murdosa võimekuse kohta, mis mereväel on. See ei ole mitte võimekuse asendamine, vaid asendustegevus.

Vastupidisel juhul ei oleks isegi seda.
See ei muuda asjaolu, et iga õhuväkke investeeritav € toob märksa suurema võimekasvu, kui mereväkke investeeritav.

Kriku kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:

Kriku kirjutas:Vastuväide on samuti korduvalt kõlanud - lennukeid on liitlastel siia kiirem ja lihtsam liigutada kui laevu.

Selle pärast räägimegi peaasjalikult kopteritest.

Miks meile just kopterid nii olulised on, kui võime loota liitlaste muule lennuväele?

Miljon põhjust:
1. Operatiivreageerimine väljast initsieeritud sisekonfliktidele
2. Muudel põhjustel kiire väeüksuste teisaldamine
3. Medevac
4. Tuletoetus õhust
5. Väikesaarte hõivamise takistamine
6. Trummi poolt tänuväärselt esile toodud Peipsi lääneranniku hõivamisele reageerimine
7. Osaline tankide asendamine

Lisaks siis mereväedomeenist kõiksugu jälgimise, pardumise, häirimise jms. problemaatikaga seotud teemad.