www.militaar.net

No nii, see õige vastus tuli küll natuke üllatusena. Sestap tuleb see minupoolne küsimus ka veidi ülepeakaela. Aga küsiks siis vahelduseks midagi jälle lennukitest. Eriti kuna saan kasutada ära olukorda ning reklaamida samas foorumis olevaid poste eesti lennuüksustest

Eesti lennuvägi jõudis hoolimata oma lühikesest ajaloost kasutada üsna palju erinevaid lennukitüüpe. Kuid II Maailmasõja puhkemisel oli aja nõuetele vastavaid lennukeid relvastuses nutuväärselt vähe.

Kui loodi eestlastega mehitatud lennuüksus saksa sõjaväe koosseisus, siis lendas ka see suhteliselt algelistel ning vanamoodsatel lennukeil, täpsemalt võib lugeda neist siis seal eelpoolmainitud postides

Aga aja jooksul hakati saama ka kaasaegsemat tehnikat. Ning mingil perioodil lendasid eesti lendurid ka samadel lennukeil, mis oli Eesti Kaitseväe viimaseks õnnestunud lennukiostuks - mitte et nüüd midagi erilist, aga see lennuk oli ka Luftwaffe teenistuses kogu II M-s jooksul.

Mis tüüpi lennukid need olid?

Henschel Hs 126

See ta oli.

Kui britid tühistasid (koos muude tellimustega) tehtud lepingud Westland Lysender'i luurelennukitele, siis leiti sellele lähim analoog Saksamaalt Henschel Hs 126 näol. Neid telliti 12, milledest esimene kuuest lennukist koosnenud partii anti üle, kuid üks lennuk jäi mootoririkke tõttu maha. Eesti kaitsevägi sai kätte 1940. a. mai lõpus 5 lennukit, mis jõuti ka kasutusele võtta ning lendama hakata. Hiljem läksid need lennukid 22. territoriaalkorpuse lennusalgale (koos 7 Hawker Hart'iga olid selle põhirelvastuseks, lisaks oli lennusalgal veel eesti päritolu õppe-treeninglennukid). Ning hävisid siin sõja alguses.

Uuesti said eesti lendurid Hs 126 proovida SAGr 127 koosseisus, kus neid mingil hetkel oli kasutusel isegi 7 tükki. Mõned üksikud seda tüüpi lennukid käisid läbi ka NSGr 11 käest.

Ben küsib järgmise küsimuse.

Asi hakkab soiku jääma?
Esitan siis ise küsimuse - millist juba tol ajal haruldast jalaväerelva kasutasid venelased Talvesõjas soomlaste vastu?

Kuna viktoriin kipub silmnähtavalt kokku jooksma, siis teen ühe umbropsu ja absurdse pakkumise. Venelased kasutasid lassot tunnimeeste püüdmiseks. Kuulu järgi olevat nad nii osavad olnud, et öösel postil istudes tuli puss käepärast hoida. Soomepoiste mälestuste kohaselt pääses nii mõnigi Vene sõjavangist tänu teravale noale. Tegelikult on lasso pigem ratsaväelaste relv, aga Talvesõjas kasutasid seda ikka jalaväelased.

Lasso muidugi hea variant
Aga mina pidasin silmas Vladimir Fjodorovi poolt 1916 aastal konstrueeritud 6.5mm kaliibriga automaatpüssi.

Ma ei ole päris kindel, kas on ikka minu kord küsida. Aga Ben pole elumärki andnud ja Oliver kah uut küsimust ei esita. Olgu pealegi.

Sõjast rääkides ei saa mööda minna tsiviilisikute, sõjavangide ning kultuuriväärtuste vastu sooritatud sõjakuritegudest.
Kellelt pärineb järgnev tsitaat ja millega seoses?
"Me leidsime, et neil on väga palju raamatuid. Et aga nendes raamatutes polnud mitte midagi peale ebausu ja saatana vigurite, siis põletasime need kõik ära."

Kas tõesti keerasin vindi üle?
Siis tuleb esimene vihje anda. Tsitaat pärineb kroonikast "Teadaanne Yucatani asjadest".

Seda ma kahtlustasin, et ju see mõni euroopa kultuuritooja oli

Kas see polnud mitte Pizzaro, kes Yucatani asjadest kirjutas? Ning tegemist siis maiade raamatutega?

ee, sry. Muidugi ei saanud see olla Pizzaro, ega ka mitte maiad

Pakuks siiski Cortes ja asteegid...

Ei olnud Cortes ega asteegid. Aga palju mööda ka ei läinud. Tasub mõelda asteekide naabrite ja esimestele konkistatooridele järgnenud preestrite peale.

Bartolomeo Las Casas?

Umbes sama masti mees, aga mitte tema. Raamatupõletaja oli Yucatani piiskop. Nüüd peaks isegi googeldamine lihtne olema

nunäh, Diego de Landa oli mu teine mõte. aga miskipärast tuli Las Casas esimesena pähe.

12. juunil 1562 põletati Mani linnas Diego de Landa käsul ära kõik maiade raamatud. Autodafee oli isegi tolle aja kohta nii võigas, et selle organiseerija kutsuti Hispaaniasse oma teguviisist aru andma. Seal kirjutas ta kroonika "Teadaanne Yucatani asjadest", kust pärineb ka toodud tsitaat. Loomulikult ei tehtud sellele frantsiskaani preestrile midagi. Maiade hieroglüüfkirjas raamatutest on aga tänapäevani säilinud vaid kolm: Dresteni, Madriidi ja Pariisi koodeks (nimetatakse asukoha järgi). Tervet kirjandust siiski hävitada ei õnnestunud, kuna mõned ristiusku pööratud neofüüdid kirjutasid tähtsamad raamatud ladina tähestikus ümber. Nii säilis näiteks eepos "Popol vuh".

Sammal.habeme kord küsida.