www.militaar.net

pähkel kirjutas:No nii härrased, vahepeal on teema siiski veidi kõrvale kaldunud algsest püstitusest, aga huvitav on lugeda sellegipoolest. Ent ikkagi, sissetungija või ründaja või misiganes kurjami jaoks on talle lõusta sihitud relv siiski rohkem psühholoogilise mõjuga, olenemata kaliibrist. Ega narkari läikiv silm ju vahet tee, on see raud mõeldud sellele või teisele kaliibrile. Läbi ketsi või võidunud nahktagi võtab ju väiksem kui 9x19 ka ma usun.

Sa panustad (oma postituses) lootusele, et ründajal on säilinud kaine mõtlemisvõime, kalkulatsioon - kas on mõtet rünnata või mitte. Unfortunatley - that shit does not happen. Reaalne elu on näidanud, et motiveeritud ründajal on ainult üks eesmärk - rünnatav objekt võimalikult kiiresti ja lõplikult nö. maa sisse tampida. Sellest tulenevalt peab ründaja nö. väljalülitamine toimuma mitte mõjutades tema psühholoogilisi retseptoreid (hirm,valukartus vms) vaid see on vajalik teha füsioloogiliselt, s.t. mõjutada tema keha, füüsilist olekut, ja seda sõltumatult tema psüühilisest olekust/ettevalmistatusest/motiividest. Paljaste inimeste pihta me (vähemalt siinmail) ei tulista (erinevalt võibolla meie soojades maades elavatest-tegutsevatest mõttekaaslastest), seega enne kui kuul jõuab elutähtsate organiteni (mille tabamine on eelduseks eluohtliku ründe peatamiseks) peab ta läbima riietuse, kaitseks ette tõstetud esemed/käed, läbistama lihas- ja rasvakoe, luustiku, ja alles siis pääseb kuul tegema oma nö. "tööd". Eelnimetatu teeb ära vaid kuul millel on piisavalt inertsi, eesti keeles väljendatuna - massi. Loomulikult on selleks võimeline ka väikese massiga kuul, aga siis on talle vajalik anda ka ülisuur kiirus, ja siin läheks jutt juba vintpüssidele. Sellesse teemasse aga esialgu ei läheks. Püsigem siiski vähemalt esialgu varjatult kaasaskantavate käsirelvade teemas, sest ainult see relv mis on teil alati käeulatuses, omab väärtust enesekaitsel.

Käsirelva efektiivususe valem.

Efektiivne= töökindel relv + suur ja raske kuul + tabamus kuhu vaja.

soovitan relva mitte kasutada hirmutamise tarbeks
üldjuhul kui võtad siis ka pead kasutama, muidu võetakse
see sinult lihtsalt ära
ennast ja vara on ka teisiti võimalik kaitsta
milleks mõttetud inimohvrid

gvardimatros kirjutas:soovitan relva mitte kasutada hirmutamise tarbeks
üldjuhul kui võtad siis ka pead kasutama, muidu võetakse
see sinult lihtsalt ära
ennast ja vara on ka teisiti võimalik kaitsta
milleks mõttetud inimohvrid

Sellele kommentile saab vaid vastata - jutt jumala õige

+ 1

T

P.S. Teinekord aga leiab elu (või siis saatus), et vaja meile ette sööta veidi ekstreemsemaid olukordi mis meist vähimalgi määral ei sõltu.
Ja siis oleks ju tore, kui oleks käepärast midagi mis nö. käest pikem.

Valmistugem siis selleks mis loodetavasti kunagi aset ei leia

meelde tuleb 90-ndatest üks õpetlik juhtum. Tahtis siis inimene relva soetada, vist revolvrit - röövlite ja pättide vastu. Prefektuuris küsis politseiametnik lihtsa küsimuse :
Kas te suudate inimese (päti, röövli) pihta tulistada kui tekib vajadus ?
Inimene mõtles natuke ja relv jäi soetamata ja üks mure elus vähem

tonu adrik kirjutas: P.S. Teinekord aga leiab elu (või siis saatus), et vaja meile ette sööta veidi ekstreemsemaid olukordi mis meist vähimalgi määral ei sõltu.
Ja siis oleks ju tore, kui oleks käepärast midagi mis nö. käest pikem.

Valmistugem siis selleks mis loodetavasti kunagi aset ei leia

Lisaks Tõnu sõnadele, et selleks pead oskama käsitseda oma relva ka une pealt ja soovituslik on endale ülimalt täpselt selgeks teha, kuna relva kasutada (ka see peaks olema une pealt selge, et ohuolukorras mitte vale otsust vastu võtta), selle selgeks tegemiseks tasub kohtupraktikaid uurida. Vastasel korral võib see sinu jaoks lõppeda morgis või vangimajas.

jackpuuk kirjutas:

tonu adrik kirjutas: P.S. Teinekord aga leiab elu (või siis saatus), et vaja meile ette sööta veidi ekstreemsemaid olukordi mis meist vähimalgi määral ei sõltu.
Ja siis oleks ju tore, kui oleks käepärast midagi mis nö. käest pikem.

Valmistugem siis selleks mis loodetavasti kunagi aset ei leia

Lisaks Tõnu sõnadele, et selleks pead oskama käsitseda oma relva ka une pealt ja soovituslik on endale ülimalt täpselt selgeks teha, kuna relva kasutada (ka see peaks olema une pealt selge, et ohuolukorras mitte vale otsust vastu võtta), selle selgeks tegemiseks tasub kohtupraktikaid uurida. Vastasel korral võib see sinu jaoks lõppeda morgis või vangimajas.

Täiesti nõus. Soovitan kõigil minna Riigikohtu kodulehele ja panna otsimootorisse Hädakaitse. Lugege ja jätke meelde.

Bottom line is

Teie enda elu on kõige tähtsam. Kui Riigikohtu lahendeid loete, näete isegi, et tee õiguseni võib olla väga pikk ja okkaline. Kohati isegi tundub, et juriidilist haridust eeldatakse alles Riigikohtusse pürgimisel. Masendav lugeda nende 1. ja 2.astme kohtute nn.kohtunike, mammide-otsuseid... Aga kui valida, kas teha mõned aastad paberitööd,või (tsiteerides klassikuid) teie majas mängib muusika, aga te ise seda enam ei kuule, siis arvan -õige valiku teete kindlasti sel hetkel ise.

Väidetavalt on nn. 11. käsk "Ära Karda". Paluks mind nüüd mitte usuhulluks tembeldada Kuid kui valida, on Teie enda elu ning tervis, ja seeläbi te pere heaolu, vs. kahju tekitamine ründajale kes on teinud ise, omal algatusel valiku teid rünnata sellega teadlikult seadust rikkudes (ja teil pole muud valikut kui ründele reageerida) - siis mis on õiglane -kaitsta end, või anda järele (vastavalt humanismiprintsiibile) ja pöörata teine põsk ? Või mitte end kaitsta, peaasi, et oleks kindla peale JOKK ?

Mina ise arvan, et paberitööd kannatab alati teha. Tähtsaim on teie ja teie pere elu ja tervis.

T

... üldjuhul kui võtad siis ka pead kasutama, muidu võetakse
see sinult lihtsalt ära

Ja-jah, oli tõesti 93-l selline lugu Tallinnas, kui Tondi kasarmust öisesse linna laaberdama läinud 2 vene sõdurit hambuni relvis kaitseliitlaselt relva ära võtsid ja lisaks veel tappa kah andsid. Mees lihtsalt ei julgenud pihta lasta. Esimene õhku ja ülejäänud asfaldisse, kuni salv tühjaks sai. Aga, näe, tblapoisid ei löönudki kartma ja ei eemaldunud mitte kaamete nägudega, nagu relvaomanik sinisilmselt uskus.
Ka selline juhus oli (ikka samast ajaperioodist), et 2 võõrkeelset ja alkoholiuimas kaaki hakkasid vormis ja relvaga KL-se peal jalalööke proovima. Noh, KL-sel relv välja ja karm nägu ette, et ikka näha oleks kui tõsise mehga tegemist. Ei võtnud tõeks need pätid neid poose. Aga oligi selle KL-se näol tegemist tõsise mehega ja lasi karateprofil sääretorust oma 10 cm luud minema. Pärast ei jõudnud enam politseiuurijate vahet pendeldamise kordi ära lugeda. Suure hädaga pääses rootsi kardinatest.Õnneks oli sündmusel paar nägijat kes kah ikka tungivalt enesekaitse fakti tõestasid (kuigi KL-laslikku distsiplineerimatust politsei poolt üritati pähe määrida).
Nii, et tõepoolest - enne kui üldse mingit toru osta, mõtle, kas oled üldse suuteline kellegi pihta laskma? Ja kui tõesti oled võimeline, siis kas oled valmis ka kõiki neid jamasid taluma, mis peale sellist lasku tulema hakkavad. Sellest viimasest tulenevalt soovitangi seda riista siiski kodus omada (seal on selle kasutamine tunduvalt konkreetsem) ja mitte sellega kusagil ringi jõlkuda.

Hillart 5+, jutu lõpu viimase osaga olen nõus rohkem kui sajaprotsendiliselt!

Ei ole mingeid maohaavu, lihtsalt elu on selline. Kahjuks.

Kahjuks nendes kohtuotsustes pole kirjas seda, kuidas uurimisel sind konksutati teemadel, mis asja sinu kahjuks kallutavad.

Tõsiasi on see, et igal pool maailmas toob tapmine kaasa kriminaaluurimise. Tõsiasi on ka see, et hädakaitse puhul kehtib üks printsiip, mis on ka loogiliselt arusaadav - hädakaitse ei tohi ületada ohu piire. Ehk siis kui keegi sinu hoovi peal purjus peaga kaevu kuseb, pole sul mingit õigust (ei moraalset ega juriidilist) tal haavlipüssiga perset minema lasta.

Lisaks on veel 100 asjaolu, mida "olukorras" on võimatu arvestada, kui on näiteks pime ja aega tegutsemiseks on 1,27 sekundit. Näiteks läheb arvesse ka osapoolte füüsiline jõudlus (kui 120 kilosele härjale tuleb kaikaga kallale mingi 45 kg kilu, siis pole adekvaatne teda lasta, küll aga vastupidises olukorras). Näiteks kui teine osapool ähvardab sind relvataolise esemega, läheb arvesse ka see, kui palju on sinul teadmisi relvadest ja kui kaugel teine oli (et kas sa pidid teadma, et tal on mulaaz või mitte - tänapäeval teeb sellel vahet ainult asjatundja). Osa sellistest asjaoludest on võimatu "olukorras" arvesse võtta. Kõik väga venivad asjad, mis tuleb analüüsida ja teha ainuõige otsus loetud sekunditega. Tavainimene polegi sellises olukorras võimeline adekvaatselt otsustama. Sel teemal pole mõtet vaidlust algatada, ma olen nimelt seda asja lausa õppinud

Seepärast ma väidan, et kui pole mingit karjuvat vajadust, siis jätke see püstol rahulikult koju kappi ja käige sellega tiirus. Pole vaja endale pahandusi kaela kutsuda. Kui paljud on näiteks õppinud seda, kuidas saada püstol kabuurist kätte ja vinnastada ühe käega füüsilise kontakti tingimustes ilma et seda maha pillaks või vastane seda enda kätte ei rabaks? OK, USP püstolit saab kanda mahavinnastatud asendis ja siis hakkab relv tööle kohe päästikule vajutades, aga mõnda levinumat tukki?

Lugupeet Kapten,

kõiki kaasaegseid püstoleid, s.h. Walther, Glock, SigSauer jne saab ohutult kanda padrun pesas, no problem. Nad on selleks konstrueeritud.

Paraku on vaid seadus ses suhtes maha jäänud, et ei luba püstolil padrunit padrunipesas kaasaskandmise ajal hoida, samas revolvritele taolisi piiranguid ei tehta. See kelguga mässamine on liigne, ninga lausa kahjulik, lisaliigutus - et stressiseisus kogemata salve alt ei kukutaks, et kelgu liikumist ei pidurdaks jne. St ekstraharjutused, mida vaja eelnevalt teha.

Aga nagu lgp. Adrikuherra ütles, saab enamikke tehniliselt korrasolevaid relvi laetud kambriga kanda ning pauk tuleb ainult siis kui paugunupule vajutada - ehk kui ei ole vaja lasta, ei ole ka päästikut vaja näperdada.

Pealegi, politseinik on kaasaskandmiseks liiga raske ning muudel juhtudel jääb tema rolliks kuriteo konstanteerimine ja tagajärgedega tegelemine, mõningatel juhtudel tahaks seda nagu ennetada. Ses suhtes on suurem kaliiber võimalike rahulolematute kodanike rahustamiseks küll parem, kuid isegi teiseltpoolt tänavat näkku lastud .22LR rikub päeva ära ning lisaks veel paar mõttetera netiavarustest: 1) parim relv on see mis on kaasas; ning 2) see, millega (on see kas kaliiber või kuulitüüp) su pihta lastakse, ei muuda tõsiasja et su pihta lastakse.

Ning kui on ette teada, et tuleb probleeme, pole ka mõtet püstolit/revolvrit enam kaasa vedada. Clint Smith, Thunder Ranch boss: "The handgun would not be my choice of weapon if I knew I was going to a fight. I’d choose a rifle, a shotgun, an RPG or an atomic bomb instead."

Ehk maakeeli, probleeme ette teades võtaks kaasa hoopis vindi, haavlipüssi, RPG või aatompommi.

tonu adrik kirjutas:
kõiki kaasaegseid püstoleid, s.h. Walther, Glock, SigSauer jne saab ohutult kanda padrun pesas, no problem. Nad on selleks konstrueeritud.

Relvaseaduse järgi peab siiski ka pätile pisikese võimaluse jätma, vähemalt selle 0,X sekundit, mis kulub padruni rauda tõmbamiseks. Aga tõesti, kuidas seda pärast enam kindlaks teha, et kas oli padrun juba eelnevalt rauas või mitte? Selles suhtes on seadus üldse huvitav, paneb püstolimehed revolvrikandjatest kehvemasse seisu. Ju siin vist algselt mingit ohutusejura mõeldud on, no samas vinnas kukega on nii püstolid kui ka revolvrid ühtemoodi väga kerge päästikukäiguga ja vähegi terve mõistusega inimene sellisel kujul relva kabuuris, taskus või rihma vahel ei kanna.

Kui lapsed majas v. plaanis neid soetada v. hullu temperamendiga abikaasa... Siis soovitus:
Jäta revolver ostmata. USA-s juhtumeid,kus lapsed mänguhoos teineteist maha lasevad. Pole rohkem liigutusi vaja kui päästikule vajutada...
Jah tean,peab olema peidus,v. luku taga jne.
Oleme kõik ise lapsed olnud ja mina küll teadsin,kuda isa püssi kätte saada. ...
Need õnnetused on nii suured küll et millestki loobuda.
Enesekaitseks - 9 Para kaliibriga kompaktne püstol, Glock 19 (mul on,super!) v. SIGP228.

Enesekaitseks pean sobivaks 38 special kaliibris revolvrit, peidetud kukega, et ei jääks riietesse kinni, kui krabad. Ei ole vaja laadimisliiutust, esimese padruni saad panna paukpadruni, teine gaas jne. Variante on.
Vöib vedeleda lauasahtlis 10 aastat ja ikka töötab. Enesekaitseks hea kyll. Ja maksab vist poole vähem kui kaasaegsed pystolid.

Ma arvan, et rahuaegses olukorras 90% konfliktidest eskaleeruvad, mitte ei toimu täiesti lambist. Tegelikult ei pea sa relva kasutama 5 millisekundi jooksul vaid sul on võimalik püstol vinnastada. Point on ikkagi selles, et kui juba relv soetada, siis selline, millega saab ka muud teha, kui vaid vaikselt püksis kanda

Võibolla peaks mõtlema ka kaaskodanike peale? Ehk tuleb pidada pangaröövlitega ja amokki jooksva kättemaksjaga pikemat tulevahetust?
Esimene relv olgu ikkagi püstol minimaalse kaliibriga 9mm. Mida rohkem padruneid salves, seda parem.