www.militaar.net

Loodan, et mõtlesid Kremli trolle, mitte mind, ma omaarust ikka peaks teadma, et Javelin on top-attack. Trollidele, aga kõlbab kõik.

Just nii

Raketi telg võib teatud piires olla sihtmärgile täpselt suunamata, piisab, kui sihtmärk laskja poolt vaadatuna teatud mõttelise ringi sees on.
Analoogiliselt töötavad ka lähimaa õhk-õhk raketid. Näiteks AIM-9L raketil on see nurk (off-boresight) 23 kraadi raketi/lennuki teljest, kus rakett suudab veel märgile lukustuda.
Kõrvalekalde korrigeerib rakett lennu algfaasis ise.
Antud iseärasus võib aga osutuda probleemiks kitsastes oludes laskmisel (nt piki metsavahelist teed), sest rakett lendab hetke selles suunas, kuhu laskeseadme toru oli suunatud ning siis hakkab ise lendu korrigeerima, kui selleks esimeseks korrektsiooniks jääb ruumi väheks, siis põrkab ta vastu takistust.
Seda, et raketi telg ei pea täpselt olema sihtmärgile suunatud, näitab ka see, et laskeseadme toru on stardi hetkel suunatud poolviltu üles - see ei sega, sest võimalik on lasta toru suhtes tiba nurga all olevat märki.

Sedasi mõtestasin enda jaoks probleemi lahti.

Asjalik seletus, aga ei kõlba Javelini jaoks. Javelin ei toimi nii. Sihtmärgile lukustamine toimubki raketi soojuskaamera abil, seega ei ole kõrvalekallet. Rakett on (sihtimisseadmega võrreldes) nurga all peamiselt soft-launch võimaldamiseks - heitelaeng viskab raketi konteinerist välja ja alles siis käivitub põhiline raketimootor.

Mis voiks siis olla nähtud puudesse lendamise pohjuseks? Kas raketti plahvatas puudes voi kukkus lihtsalt maha? Mitme meetri kaugusel laskeseadeldisest see toimus?

Asjalik seletus, aga ei kõlba Javelini jaoks. Javelin ei toimi nii. Sihtmärgile lukustamine toimubki raketi soojuskaamera abil, seega ei ole kõrvalekallet

Kõlbab väga hästi. Raketi ninas olev soojuskaamera (õigemini on seal tegu kaameraga, mis töötab soojuse ja nähtava valguse vahepealses alas) suudab lukustuda sihtmärkidele, mis asuvad raketi telje suhtes nurga teatud nurga all. Samamoodi võib operaator keerata relva tiba vasakule või paremale ja lukustatud rakett rakett läheb ikka pihta, sõltumata toru suunast. Nagu antud juhtum näitas, on raketi korrektsiooniks vaja suhteliselt palju ruumi ja laskmisel kitsal metsavahel tuleb jälgida, et raketi telg oleks horisontaaltasapinnas suunatud sihtmärgile, sellisel juhul lendab rakett suht otse ja teda on võimalik lasta päris kitsas kohas.

Analoogselt töötavad ka soojustundlikud lennukivastased raketid, lukustamine toimub samuti raketi enda juhtimispea abil, vahe on ainult selles, et näiteks AIM-9 puhul ei ole laskjale antav tagasiside mitte visuaalne (sihikupildina), vaid akustiline (kiunuv heli kõrvaklappides, mille toon tõuseb, mida parem on soojuspilt).

Leo kirjutas:Mis voiks siis olla nähtud puudesse lendamise pohjuseks? Kas raketti plahvatas puudes voi kukkus lihtsalt maha? Mitme meetri kaugusel laskeseadeldisest see toimus?

Teises teemas peeti põhjuseks seda, et laskeseade oli suunatud sihtmärgist tiba kõrvale (vasakule), rakett läks esialgu lendu kursiga, mida dikteeris laskeseadme toru suund ja stardimootor, enne aga kui järgnes esimene lennusuuna korrektsioon (rakett parandas suuna õigeks) tulid puud vastu.

Kõlbab väga hästi. Raketi ninas olev soojuskaamera (õigemini on seal tegu kaameraga, mis töötab soojuse ja nähtava valguse vahepealses alas) suudab lukustuda sihtmärkidele, mis asuvad raketi telje suhtes nurga teatud nurga all. Samamoodi võib operaator keerata relva tiba vasakule või paremale ja lukustatud rakett rakett läheb ikka pihta, sõltumata toru suunast.

Ma saan aru, millest Sa räägid, aga proovi üks kord aru saada ka sellest, mida mina räägin. Javelin ei toimi Sinu poolt kirjeldatud meetodil. Ei ole võimalik lukustada raketti (nagu Sa ütled)

sihtmärkidele, mis asuvad raketi telje suhtes nurga teatud nurga all

Sarnaselt ei ole võimalik käsitulirelvaga sihtida läbi sihiku ja tabada "sihtmärke, mis asuvad relva teljega teatud nurga all".

Seega - oletus hea, aga sel puhul lihtsalt ei päde.

Veiko Palm kirjutas:Ei ole võimalik lukustada raketti (nagu Sa ütled)

sihtmärkidele, mis asuvad raketi telje suhtes nurga teatud nurga all

Sarnaselt ei ole võimalik käsitulirelvaga sihtida läbi sihiku ja tabada "sihtmärke, mis asuvad relva teljega teatud nurga all".

Seega - oletus hea, aga sel puhul lihtsalt ei päde.

Veiko Palm, ma ei saa aru, mille üle te vaidlete? Fotol on ju jäädvustatud, et laskehetkel rakett EI OLNUD suunatud otse sihtmärgile, vaid vasakule:

Veiko Palm kirjutas:Sarnaselt ei ole võimalik käsitulirelvaga sihtida läbi sihiku ja tabada "sihtmärke, mis asuvad relva teljega teatud nurga all".

Kas see alati vähe kaugemal asuvate sihtmärkide pihta just nii ei toimu? Mitte et see aruteluga kuidagi seotud oleks

Tabava lasu nurk.

https://www.youtube.com/watch?v=rmlX_qp3pKA

Äkki laskuri ebakindel asend tingis selle, et lasu hetkel tagasilöögist keeras laskeseadme toru metsa, mehed istusid ju teed katval libedal jääl...

http://www.globalsecurity.org/military/ ... index.html
Ma ei leidnud vihjet selle kohta, et tabavaks lasuks peab rakett olema horisontaaltasapinnas suunatud sihtmärgile.
Võib-olla teie leiate

Ma olen mõnes mõttes nõutu. Proovige googeldada nt "TC 3-22.37 Javelin - Close Combat Missile System, Medium" ja seal nt lk 44-45, mis näitab üleminekut CLU pealt raketile. Võime ka edasi rääkida, kuid omaltpoolt ei näe suurt mõtet.

Video/fotodega olen nõus, tõepoolest näib, et rakett osutab tugevasti vasakule. Ei oska muuga seletada, kui videotehnika omapäraga ja sellise optilise pettekujutelmaga. Esiteks ei seisa operaator tõenäoliselt päris laskeseadme taga, teiseks on kaamera mitukümmend meetrit tagapool (kasutatakse suurt suurendust), ja kolmandaks on laskja kaamerale tunduvalt ligemal kui sihtmärk. Optiline pete äkki?

Kuid kokkuvõttes - kui kellegi arust suudab raketisihik "ujuda" (sarnaselt näiteks õhuvõitluse rakettidele), siis jäägu talle ta arvamus.

Raketi ninas olev "seeker" ujubki seal, vastasel juhul poleks need top attack värgid üldse võimalikud, sest lennusuund muutub päris palju ning suhteliselt pisikest (tank 2000 m taga on ikka väga väike asi) liikuvat sihtmärki paigal seisev seeker ei suudaks üldse jälgidagi. Direct attack režiimis toimub raketi kõrgusevõtt horisondi suhtes 40 kraadise nurga all ning top attack režiimis ca 70 kraadi all. Kui seeker vaataks vaid enda ette, siis kaoks sihtmärk kohe silmist. Kui seal on 3 tanki, siis mitte rakett ei otsusta, millise pihta läheb, vaid ta on lukustatud kindla tanki peale ning ta tabab ainult seda. Järelikult peab raketi ninas olev seeker olema võimeline seda märki kogu või vähemalt enamuse lennu ajal nägema, sest selle 14 sekundi jooksul võib paljugi muutuda. Järelikult pole tehniliselt sihikuristi ja raketi telje omavaheline nurk kuigi oluline, sest see probleem on lahendatud seekeri pöördeulatusega (analoogselt on lahendatud ka probleem, kuidas 20 kraadise nurga all horisondiga olev rakett lukustatakse laskuriga samal kõrgusel ehk horisondil oleva sihtmärgi peale).

Ülaltoodud laskmiste (mis on tõenäoliselt sama kaugelt filmitud) vahe on aga selles, et jugama läinud lasu puhul oli nurk märgiga palju suurem kui pihta läinud lasul, kuid puid ees poleks olnud, siis oleks ka "viltu" lastud rakett tabanud, sest sihtmärk oli lukustatud (polnud ületatud seekeri pööramise ulatust). Lihtsalt lask tehti liiga viltu ning enne kui rakett keeras õigele kursile, tulid puud vastu.

Kui sihikuristi pole võimalik liigutada, siis võis juhtuda ka see, et peale lukustamist keeras laskur end tahtmatult (nt pauku kartes), kuid lukustus ei katke (vt esimene lõik), vaid seeker reageerib asendi muutusele samamoodi nagu ta reageeriks lennates tuuleiilist tingitud raketi kõrvalekaldele.

Äkki laskuri ebakindel asend tingis selle, et lasu hetkel tagasilöögist keeras laskeseadme toru metsa, mehed istusid ju teed katval libedal jääl...

Kuna relv oli paremal õlal, siis tagasilöök oleks keeranud mehe paremale, mitte vasakule - õlga, kuhu tagasilöök avaldub, lükatakse tahapoole.

Tagasilöögiks oli seda vale nimetada aga raketi start võis parema õla ette viia ja laskeseadme vasakule metsa ära keerata?