www.militaar.net

h0lger kirjutas:Leidsin huvitava video youtube keskkonnast, päris kasulik oleks sissile punkrisse:
https://www.youtube.com/watch?v=jiAhiu6UqXQ

Eks neid igiliikureid ole püütud läbi aegade teha, tööle pole neist seni ükski hakanud ja ei hakka ka tulevikus. Ja seni kuni ei hakata Jaan Tatika moodi püssirohuga liha kiirküpsetamist proovima, on kõik korras.
Aja raiskamise asemel võiks Alfred Käärmann-i elutarkusega tutvust teha, lugedes tema raamatuid või siis kuulates.

Saabastest. Azovi mehed UKR-st soovitavad HASKI С080 kamoga:
http://shodov.net/odezhda/obuv-haski/ba ... lastoplast
Hinnaklass ümber 35 €. Vene saitidel on märge, et laos pole... huvitav olukord

Pigem tasuks punkri kütteks kasutada rakkettahju e. "rocket stove" t.
Kaasaegseid materjale kasutades saab ehitada päris väikse, kerge ja ökonoomse ahju, millele ei pea koguaeg puid sisse laduma.

Punkri kütmine on ikka päris suur probleem sõja ajal.

Kui punker on väga kõrges ja tihedas kuusemetsas, siis asi on natukese lihtsam - aga terve Eestimaa pole kaetud kõrge ja tiheda kuusemetsaga.

See tähendab, et kütmisest ei saa järgneda ei suitsu ega ka kuumust. On vaja jahutada suitsu ning põletada sellist küttematerjali mis ei tekita suitsu. Suits on muidugi vaja ka juhtida näiteks suure kuuske võrestikku.

... ja selle rakketahju suureks eeliseks on kõrge põlemistemperatuur, tänu millele ei tekki suitsu.
Nii nähtavat, kui lõhnavat.
Väljuvate gaaside jahutamisega tuleb jah vaeva näha, aga ahju saab teha ka päris väikse ja siis kulub kogu energia ära ja suurt ülejääki ei tekki.

Aga algul, kui veel ei ole kõrget temperatuuri saavutatud, kuidas siis selle tossuga on?

klm kirjutas:... ja selle rakketahju suureks eeliseks on kõrge põlemistemperatuur, tänu millele ei tekki suitsu.
Nii nähtavat, kui lõhnavat.
Väljuvate gaaside jahutamisega tuleb jah vaeva näha, aga ahju saab teha ka päris väikse ja siis kulub kogu energia ära ja suurt ülejääki ei tekki.

Ühes välismaises pottsepalaagris suudeti ehitada ahi, milles põlemine oli väga puhas (loe: suitsu pole). Samas väljuvad suitsugaasi temperatuur oli ülimadal. Õigupoolest oligi see kogu katse eesmärk. Nimelt jooksis "korsten" mööda nõlva ALLA. Teatavasti on CO2 õhust raskem gaas (sama temperatuuri juures). Nii hakkabki selline ahi tõmbama, kui allamäge korstnas olevad põlemisgaasid piisavalt maha jahutada. Selle tarvis peab "korsten" (oli raudtoru) olema piisavalt pikk ja piisavalt hästi soojust ära juhtima (selle tarvis asetati torule riiet, mida kasteti). Kokkuvõttes väljusid toru otsast vaid mõni kraad ümbritsevast kõrgema temperatuuriga gaasid.
Kas sissil on piisavalt oskusi ja võimalusi sellise kaadervärgi ehitamiseks, on iseküsimus.

2korda2 kirjutas:Ühes välismaises pottsepalaagris suudeti ehitada ahi, milles põlemine oli väga puhas (loe: suitsu pole). Samas väljuvad suitsugaasi temperatuur oli ülimadal. Õigupoolest oligi see kogu katse eesmärk. Nimelt jooksis "korsten" mööda nõlva ALLA. Teatavasti on CO2 õhust raskem gaas (sama temperatuuri juures). Nii hakkabki selline ahi tõmbama, kui allamäge korstnas olevad põlemisgaasid piisavalt maha jahutada. Selle tarvis peab "korsten" (oli raudtoru) olema piisavalt pikk ja piisavalt hästi soojust ära juhtima (selle tarvis asetati torule riiet, mida kasteti). Kokkuvõttes väljusid toru otsast vaid mõni kraad ümbritsevast kõrgema temperatuuriga gaasid.
Kas sissil on piisavalt oskusi ja võimalusi sellise kaadervärgi ehitamiseks, on iseküsimus.

Küsimus pole sugugi mitte oskustes ja võimalustes. Ei maksa ennetavalt meeste võimalusi ja võimekusi alahinnata.
Küsimus on hoopis proosalisem: asukoha vahetamisel tassid kaasa või kaitsed oma ehitist viimse hingetõmbeni?

Jalutu, oskad sa nimetada sissile sobivat küttekeha, mida siss saaks "asukoha vahetamisel" kaasa võtta? Isegi väike malmahi kaalub nii palju, et jääks olulisema kraami (relv, moon, riided, söök, jook) koguse tõttu maha.
Ma ei alahinda siin ei sisside oskusi ega võimalusi.
Oskustest: keskmine pottsepakoolituse läbinu seda ahju valmis ei tee. Isegi paljudele I ja II taseme pottseppadele pole see jõukohane.
Võimalustest: ahi vajab üle tonni (pigem 2) kive + segumaterjalid + "korstna" materjal (tõenäoliselt saaks hakkama ventilatsioonitorudega - see on seega kõige lihtsam osa). Vähetõenäoline, et sissil oleks võimalik märkamatult sellist kogust materjali metsa vedada - rada jääb järgi.

Väike rakkettahi kaalub alla kilo.
näiteks selline : https://www.youtube.com/watch?v=vMMO65b8y6k

Punkri soojustamiseks oleks hea penoplasti varuda ja soojustus paigaldada väljapoole piutkonstruksioone.
Pinnase ja puidu vahele paigaldatud soojustus ei ole tuleohtlik ja kastepunkt nihkub puidust penoplasti, mis hoiab puidu kuivana.
Punkri soojustamine vähendab küttevajadust ja seega väheneb soojusjälg.
Killustikust saab ehitada soojusvaheti, vaja on veel väikest ventilaatorit.
Graniitkillustikust soojusvahetit kasutati ka ida-saksa parteibosside punkrites, kus need kaitsesid lisaks ka leegiheitjate vastu. Kerg-punkril pole leegiheitja vastast kaitset muidugi vaja - ainuke kaitse on see, et keegi peale punkrielanike ei tea kus punker asub.
Raskepunker on punkrielaniku haud. (Kelle II ilmasõja aegne see tsitaat oligi?)

Kuidas oleks laskemoona karbist tehtud pliit?

2korda2 kirjutas:Jalutu, oskad sa nimetada sissile sobivat küttekeha, mida siss saaks "asukoha vahetamisel" kaasa võtta?

Ma ei alahinda siin ei sisside oskusi ega võimalusi.

Oskustest: keskmine pottsepakoolituse läbinu ...

Võimalustest: ahi vajab üle tonni (pigem 2) kive + ...

Vähetõenäoline, et sissil oleks võimalik märkamatult sellist kogust materjali metsa vedada - rada jääb järgi.

Ei, ma tõesti ei oska. Paraku pole mu pea prügikast.
Mina näitasin võtit mõtlemise arendamiseks, Sina küsid aga kivide ja koolituse kohta...
Iseenesest on mure kindlasti põhjendatud, kuid ma tõesti ei oska Sind enamaga aidata.

Jalutu, oskad sa nimetada sissile sobivat küttekeha, mida siss saaks "asukoha vahetamisel" kaasa võtta? Isegi väike malmahi kaalub nii palju, et jääks olulisema kraami (relv, moon, riided, söök, jook) koguse tõttu maha.
Ma ei alahinda siin ei sisside oskusi ega võimalusi.

Miks on Rootsi jaotelgi roostevabast plekist ahi nii õhuke?
Kindlasti mitte seepärast, et Rootsi riigil on nii palju raha, et neid ära lõhutud ja läbi põlenud ahjusid mõne aasta takka vahetada.
Pikemas plaanis oleks 30 kilo kaaluvad malmist kärakad ju hoopis jätkusuutlikumad, veoautol pole vahet, kas vedada 2 või 20 kg.
Need asjad on kõik ära leiutatud muide - rootslastel on kohe spetsiaalne õppetool, mis taolise problemaatika uurimisega tegeletakse.

Kui sissisalk liigub, siis ei ole võimalik kaasas kanda ei telki ega telgiahju, need on liiga rasked. Varjualune peab saama tehtud telkmantlitest ja kütta saab priimusega.
Sellised ahjud tulid rootsi abiga. Mõeldud töötama lambiõliga (petrooliga) aga töötab ka diiselkütusega. Ööpäevane kulu ca 2 liitrit. Ahju enda kaal ca 1kg.
Väiksemad patrullid saavad oma varjualuse köetud ka rootsi katelokis oleva põletiga, mis töötab piiritusega (Trangia toode muide).

Ettevalmistatud põhilaagris võib punkriahi olla kasvõi pottsepa laotud, kahe tonnine. Põhilaager peab asuma turvalisel alal.

On olemas ka soome kerged sissitelgid üsna kerge ahjuga aga kui sissisalk peab jagunema väiksemateks gruppideks, siis jäävad osad mehed ilma telgita. Nii, et ikkagi oleks vaja liikumise korral telkmantli lahendusi ja priimuseid.

Kaasaegne vaste eelnevas postituses olevale ahjule. Kaalult kergem aga...kallim, keerulisem, vähem lollikindlam, vähem töökindlam. Siiski oskaja mehe käes täiesti kasutatav ja kütab ära lameda laega (madala siluetiga) jaotelgi.