Korea sõda 2

[Actual]

Mina olen ka seda meelt, et demokraatlik riigikorraldus ei tarvitse olla ainuvõimalik tee, veel vähem, et demokraatlikku riigikorraldust tuleks vägivalla abil teistele peale suruda. Iga riik on läbinud omad arengu etapid oma tempoga, kellel kulub tuhat aastat, kellel paarsada, kellel paarkümmend.
Ka USA riigi olemuslik alus ei ole ju kuigivõrd demokraatlik, ei mindud ju indiaanihõimude jutule omapoolse valge pealiku kandidaadiga - lihtlabaselt tapeti põliselanikud maha, võeti maad ja varad endale ning asuti "oma õiglast" ühiskonda ehitama ja kindlustama. Ja vahepeale mahtus veel räme orjapidamine - demokraatiani läks siiski aega, kuigi demokraatlik riigivalitsemise teadmine on ju väga vana.
Vale on ka väide, et demokraatlik riik teist demokraatliku ei ründa. Ka esidemokraatia USA on oma salateenistuste abil mõrvanud demokraatlikult valitud riigijuhte, rääkimata sellest, et enamik koledatest tegudest on oma rahva eest salastatud aastakümneteks.
Tegelikult demokraatlike riikide agressioonid teiste vastu ei ole samuti nii üheselt rahva tahe. Eestis ja ka teistes riikides on teadupärast tihti välispoliitilised ja ka sõjalised otsused rahva arvamusest ja referendumistest eraldatud - rahvas ei saa selles otse kaasa rääkida.
Samuti saavad demokraatlikud riigid rahva hoiakute ja arvamuse mõjutamiseks propagandat. Klassikaliselt kõige lihtsam on koostada ohuanalüüse, a'la Iraagi massihävitusrelvad kuni lõputu terrorismijahini. Kui rahvale jätta mulje, et nad on ohus, saab dabroo mistahes sõjakäikudeks. Või demokraatia ekspordi näidisriigis Afganistanis, kas see on demokraatia, kui CIA otsutab, kes kandidaatidena on võimalikud ja kes on "terroristid" ja seega mittevõimalikud - kuivõrd see erineb ENSV aegsetest valikutest, kus samamoodi olid nii kandidaadid kui valimised.
Demokraatlikud riigid saavad agressioone läbi viia:
1. Salaja
2. Rahvast valede ja propaganda abil eksitades
3. Kollektiivselt - kui kõik teised demokraatiad teevad, siis on järelikult õige ja hea ning meie peame ka "õige ja heaga" liituma.
Kui on vaja, kukutab demokraatlik kord ka pingviinide verise režiimi.

[Kilo Tango]

Mina olen ka seda meelt, et demokraatlik riigikorraldus ei tarvitse olla ainuvõimalik tee, veel vähem, et demokraatlikku riigikorraldust tuleks vägivalla abil teistele peale suruda. Iga riik on läbinud omad arengu etapid oma tempoga, kellel kulub tuhat aastat, kellel paarsada, kellel paarkümmend.
Ka USA riigi olemuslik alus ei ole ju kuigivõrd demokraatlik, ei mindud ju indiaanihõimude jutule omapoolse valge pealiku kandidaadiga - lihtlabaselt tapeti põliselanikud maha, võeti maad ja varad endale ning asuti "oma õiglast" ühiskonda ehitama ja kindlustama. Ja vahepeale mahtus veel räme orjapidamine - demokraatiani läks siiski aega, kuigi demokraatlik riigivalitsemise teadmine on ju väga vana.
Vale on ka väide, et demokraatlik riik teist demokraatliku ei ründa. Ka esidemokraatia USA on oma salateenistuste abil mõrvanud demokraatlikult valitud riigijuhte, rääkimata sellest, et enamik koledatest tegudest on oma rahva eest salastatud aastakümneteks.
Tegelikult demokraatlike riikide agressioonid teiste vastu ei ole samuti nii üheselt rahva tahe. Eestis ja ka teistes riikides on teadupärast tihti välispoliitilised ja ka sõjalised otsused rahva arvamusest ja referendumistest eraldatud - rahvas ei saa selles otse kaasa rääkida.
Samuti saavad demokraatlikud riigid rahva hoiakute ja arvamuse mõjutamiseks propagandat. Klassikaliselt kõige lihtsam on koostada ohuanalüüse, a'la Iraagi massihävitusrelvad kuni lõputu terrorismijahini. Kui rahvale jätta mulje, et nad on ohus, saab dabroo mistahes sõjakäikudeks. Või demokraatia ekspordi näidisriigis Afganistanis, kas see on demokraatia, kui CIA otsutab, kes kandidaatidena on võimalikud ja kes on "terroristid" ja seega mittevõimalikud - kuivõrd see erineb ENSV aegsetest valikutest, kus samamoodi olid nii kandidaadid kui valimised.
Demokraatlikud riigid saavad agressioone läbi viia:
1. Salaja
2. Rahvast valede ja propaganda abil eksitades
3. Kollektiivselt - kui kõik teised demokraatiad teevad, siis on järelikult õige ja hea ning meie peame ka "õige ja heaga" liituma.
Kui on vaja, kukutab demokraatlik kord ka pingviinide verise režiimi.

Su väited baseeruvad valedel alustel. Mitte keegi, mitte kunagi ei ole käinud Afganistaanis või Iraagis demokraatiat eksportimas. See rohkem selline FSB propagandamöla. Mõlemad sõjad algatati ikka hoopis konkreetsemate eesmärkidega.

Mis puutub sellesse, et mingitele rahvastele ei ole demokraatlik riigikorraldus kohane, siis ka see on Vene propaganda ja ilma sisuta jama. Faktiliselt on demokraatlikud väga paljud riigid, milledest kunagi arvati, et need ei saa demokraatiateks mitte iialgi. Näiteks Jaapan. Ka on kõlanud väiteid, et Hiina ei saa olla demokraatia, millised väited lükkab kenasti ümber Taiwan. Samuti devalideerib sellised väited Põhja Korea kohta Lõuna Korea.
Lõppude lõpuks tekkis demokraatia endiste autokraatiate kohale.

Ka Venemaa oleks saanud demokraatiana palju paremini hakkama kui oleks suudetud 90-date alguse kriis suudetud paremini üle elada. Mis puutub 1917 aastat, siis oli rahvas tegelikult demokraatiaks valmis. Kommunistide sudimine ja sõjas osalemise jätkamine rikkusid selle ürituse.

[Actual]

Su väited baseeruvad valedel alustel. Mitte keegi, mitte kunagi ei ole käinud Afganistaanis või Iraagis demokraatiat eksportimas.

Et, siis Iraagis jätkub Saddami aegne riigikorraldus ja Afganistanis samamoodi?
Minu arvates on nii lääne kui ka Eesti retoorikas nende riikide demokratiseerimine ühe põhjusena kenasti läbi käinud. Uptitatakse võimule kohalikke okupatsioonivõimudega koostööd tegevaid kollaborante ja loodavat marionett riigikorraldust rahastavad ja turvavad okupatsiooniväed.

Mis puutub sellesse, et mingitele rahvastele ei ole demokraatlik riigikorraldus kohane, siis ka see on Vene propaganda ja ilma sisuta jama. Faktiliselt on demokraatlikud väga paljud riigid, milledest kunagi arvati, et need ei saa demokraatiateks mitte iialgi. Näiteks Jaapan. Ka on kõlanud väiteid, et Hiina ei saa olla demokraatia, millised väited lükkab kenasti ümber Taiwan. Samuti devalideerib sellised väited Põhja Korea kohta Lõuna Korea.
Lõppude lõpuks tekkis demokraatia endiste autokraatiate kohale.

Ma ei ole öelnud, et demokraatiad on osades riikides võimatud, väitsin, et demokraatiad arenevad erinevatel riikidel välja erineval ajal. Seadsin kahtluse alla kas välise agressiooniga sekkumine demokraatia kiirendamiseks ikka on piisavalt õigustatud.
See, mis põhjus mõne mittedemokraatliku riigi ründamiseks otsitakse on kolmandajärguline - muster on alati sarnane, rünnatakse mittedemokraatlikku riiki, okupatsioonivägede toel pannakse püsti demokraatiat kopeerida üritav nukuvalitsus.
Kuivõrd see muster erineb kommunismi levitamisega - ei erine, kahtlaselt sarnane on.

Ka Venemaa oleks saanud demokraatiana palju paremini hakkama kui oleks suudetud 90-date alguse kriis suudetud paremini üle elada. Mis puutub 1917 aastat, siis oli rahvas tegelikult demokraatiaks valmis. Kommunistide sudimine ja sõjas osalemise jätkamine rikkusid selle ürituse.

Puhtad oletused, aga reaalsus oli paraku teine. Ka ürginimene võis demokraatiaks valmis olla aga õnnetuseks ühtegi heategijat ei olnud demokraatia eeliseid nuiaga jagamas

[nuhk.Albert]

Kui jutt juba demokraatiast, siis mida selle demokraatia all silmas pidada?
Ja kas läänes viljeldav "demokraatia" (jutumärkides, sest demokraatiaga algses mõttes sel suurt pistmist ei ole) on ikka see kõige õigem valitsemisvorm?
Demokraatia pidavat olema enamuse võim vähemuse üle. Aga kuidas siis demokraatia tingimustes saab vähemus sundida enamusele peale oma vaateid ning arusaamu?? Ilmekaks näiteks seksuaalperverdid või kasvõi meie rahvast võõrandunud valitsus? Demokraatias klassikalises mõttes ilmvõimatu asi. Kas läänelik demokraatia ikka on demokraatia selle õiges tähenduses või on tegemist mugava valitsemisvormiga kus vastutuse saab ajada rahva kaela - ise te ju meid valisite? Muuseas - hullumaja või lasteaeda on võimalik juhtida täiesti demokraatlikult (kus hoolealune ning personal omab võrdset häält) ilma et peaks kartma hoolealuste poolt võimu ülevõtmist. Laias laastus toimib sama ka mistahes inimühiskonnas. (lugemiseks - Ahvist kodanikuks...või vastupidi.pdf ).

Jutt ehk veidi teemast mööda, kuid Põhja-Korea rahvast ei lollitata sugugi vähem kui lääne "vabat" inimest. Lihtsalt metoodika on veidi erinev.

[Kapten Trumm]

30. aastate näljahäda alguse põhjuse üle vaieldakse, küll aga pole vist kahtlust, et NSVL juhid ei teinud midagi tõsist selle leevendamiseks, vaid võtsid ette selliseid samme rasketööstuse arendamiseks, mille ärajätmine võinuks näljahäda hoopis leevendada (vilja müük välismaale, et tehnoloogia jaoks valuutat saada).

Antud juhul tekkis vaidlus selle üle, kas vene talupoja näljutamise põhjus oli (sõja)tööstus või mitte.
Ei saa ju eitada, et (tsiviil)elu olnuks NSVL-s palju õnnelikum ja kvaliteetsem ilma nende kümnete tuhandete tankide ja lennukitega, mida vorbiti.
Samas algas vene talupoja kottimine pihta juba Kodusõja ajal ja sellele protsessile keerati powerit pidevalt juurde, krooniks 30ndate alguse kulakukampaania ja Holodomor.
Kõigepealt püssidega punased toitlussalgad ja sundrekvireerimine, siis "vabatahtlik kollektiviseerimine" ja lõppeks sundkollektiviseerimine ja genotsiid maal.
Näljahädad olid Venemaal ka enne Stalini võimuletulekut. Kui talupoega oleks vähem kotitud, ilmselt oleks vähem ka nälgitud. Teine küsimus antud teema konteksis see, kas õnnelikuma tsviileluga, suurema rahvaarvuga ja rahulolevate inimestega, kuid tunduvalt väiksema relva-arsenali ja armeega oleks NSVL suutnud sakslastele vastu seistma või mitte. Arvan, et kui NSVL oleks hakanud relvastumisega rabelema 30ndate keskpaigas nagu tegi enamik progessiivseid demokraatlikke riike, siis on vägagi tõenäoline, et sakslased oleks NSVL alistanud. Küsimus pole ainult relvade arvus, vaid ka sõjaline mõte oli NSVL-s kaugemale arenenud kui nt Prantsusmaal (mis oli kah progressiivne riik) ja Prantsuse-Inglise väed lõigati täpselt sama elegantselt tankikiiludega tükkideks nagu Kiievi all. Ei sõdinud see demokraatia palju paremini ega olnud ja oletatava parema majandusolukorra tõttu 1940 paremini relvis kui NSVL oli.

See oli ikka tohutu tööstuslik kapatsiteet, mis oli vajalik sellise relvakoguse tootmiseks ja tohutu logistiline kapatsiteet, mis võimaldas need tehased ka 1941 Siberisse vedada ja seal tootmise käivitada. Loodi see kõik nõukogude inimese heaolu arvelt ja tohutu elude hinnaga.

Uduseks jääb seejuures NSVL juhtkonna loogika, et eksportida rohkem toiduaineid, on vaja tootmisvõimelist põllumajandust, mitte talupoegade kottimist.
Ei leia muud ratsionaalset seletust kui ideoloogilised põhjused. Kui NSVL sõjatööstus kolmes vahetuses täie auruga töötas, siis enam näljahädasid ei olnud (vähemalt netist paistab nii).

[andrus]

Corvus tule palun ruttu tagasi! Maa vajab sind!

Harjuta end elama mõttega, et asendamatuid pole olemas. Loe corvuse veel säilinud postitused läbi, hari ennast ja siis anna ise rumalusele vastulöök

[vaoinas]

Üldiselt selliseid filosoofilisi heietusi demokraatliku ühiskonna repressiivsusest võib leida iga teise külapoe tagant. Nende järgi on kogu ühiskonna kõige suurem viga see, et asjad ei käi täpselt kõneleja arusaamist ja paremaks pidamist mööda. Lisaks on muidugi kõik valesti ja kõigile valetatakse päevast päeva. Üldiselt kipuvad sellised kibestunud arutlused päädima varem või hiljem ikkagi mingi konspiratsiooniteooriaga. Ja kibestumus on ilmselt ka ajas süvenev, kuna mida rohkem oma ainsat tõde kuulutatakse, seda vähem kuulajaks valitud ohvrid seda meelsasti kuulata tahavad.

Lihtsalt sellised tähelepanekud elust enesest...

[Kilo Tango]

30. aastate näljahäda alguse põhjuse üle vaieldakse, küll aga pole vist kahtlust, et NSVL juhid ei teinud midagi tõsist selle leevendamiseks, vaid võtsid ette selliseid samme rasketööstuse arendamiseks, mille ärajätmine võinuks näljahäda hoopis leevendada (vilja müük välismaale, et tehnoloogia jaoks valuutat saada).

Antud juhul tekkis vaidlus selle üle, kas vene talupoja näljutamise põhjus oli (sõja)tööstus või mitte.
Ei saa ju eitada, et (tsiviil)elu olnuks NSVL-s palju õnnelikum ja kvaliteetsem ilma nende kümnete tuhandete tankide ja lennukitega, mida vorbiti.
Samas algas vene talupoja kottimine pihta juba Kodusõja ajal ja sellele protsessile keerati powerit pidevalt juurde, krooniks 30ndate alguse kulakukampaania ja Holodomor.
Kõigepealt püssidega punased toitlussalgad ja sundrekvireerimine, siis "vabatahtlik kollektiviseerimine" ja lõppeks sundkollektiviseerimine ja genotsiid maal.
Näljahädad olid Venemaal ka enne Stalini võimuletulekut. Kui talupoega oleks vähem kotitud, ilmselt oleks vähem ka nälgitud. Teine küsimus antud teema konteksis see, kas õnnelikuma tsviileluga, suurema rahvaarvuga ja rahulolevate inimestega, kuid tunduvalt väiksema relva-arsenali ja armeega oleks NSVL suutnud sakslastele vastu seistma või mitte. Arvan, et kui NSVL oleks hakanud relvastumisega rabelema 30ndate keskpaigas nagu tegi enamik progessiivseid demokraatlikke riike, siis on vägagi tõenäoline, et sakslased oleks NSVL alistanud. Küsimus pole ainult relvade arvus, vaid ka sõjaline mõte oli NSVL-s kaugemale arenenud kui nt Prantsusmaal (mis oli kah progressiivne riik) ja Prantsuse-Inglise väed lõigati täpselt sama elegantselt tankikiiludega tükkideks nagu Kiievi all. Ei sõdinud see demokraatia palju paremini ega olnud ja oletatava parema majandusolukorra tõttu 1940 paremini relvis kui NSVL oli.

See oli ikka tohutu tööstuslik kapatsiteet, mis oli vajalik sellise relvakoguse tootmiseks ja tohutu logistiline kapatsiteet, mis võimaldas need tehased ka 1941 Siberisse vedada ja seal tootmise käivitada. Loodi see kõik nõukogude inimese heaolu arvelt ja tohutu elude hinnaga.

Uduseks jääb seejuures NSVL juhtkonna loogika, et eksportida rohkem toiduaineid, on vaja tootmisvõimelist põllumajandust, mitte talupoegade kottimist.
Ei leia muud ratsionaalset seletust kui ideoloogilised põhjused. Kui NSVL sõjatööstus kolmes vahetuses täie auruga töötas, siis enam näljahädasid ei olnud (vähemalt netist paistab nii).

Eks siis otsi.

Muide, sinu mudelisse talurahva ühtlasest näljutamisest ja koinimisest ei sobi selline tühiasi nagu näiteks NEP.

Mis puutub sellesse, kas oleks oldud paremini või halvemini relvis, siis seda on praktiliselt võimatu öelda. Teisest küljest võib aga väita, et ka Hitleril oleks olnud mõnevõrra vähem kandepinda kui kommunismiohtu poleks olnud. Ja arvestades asjaolu, et Hitleri edu põhines paljuski "kõigevastasusel", millele andis kaalu ka bolševismi ja judaismiga hirmutamine, siis kes teab - vbl. poleks A.H. teistsuguse Venemaa korral üldse võimule saanudki ja vbl. poleks II ilmasõda sellisel kujul üldse toimunud? Vbl. oleks Weimari vabariik elanud tänu kauplemisele Venemaaga just täpselt nii palju paremini, et Hitleril oleks puudunud kandepind?

[Kapten Trumm]

Mis puudutab seda industrialiseerimist, siis üks vene näljahädade põhjus (näljahädasid olid Venemaal ja enne 1917. aastat) oli Tsaari-Venemaa vähearenenud transpordivõrk.
Tänu raudteede ehitusele, vedurite ja vagunite ehitusele jne jne, mis ilma industrialiseerimiseta ei saanud võimalikud olla, suutis NSVL evakueerida 1941. a novembriks 914 000 vagunitäit tehaste sisseseadet ja samaaegselt (vastasuunas) toimetada rindele 2.5 miljonit meest. Sakslaste edasitungi tagajärjel kaotas NSVL enamikes tootmisartiklites ca 50% sõjaeelsest mahust (v.a nafta). Ära koliti ca 1500 tehast.

Näib, et selline liigutus oligi NSVL võidu peamine saladus.
Oleks see võimalik olnud majanduslikel alustel rajatud raudteevõrgustikuga?

[andrus]

Palju siis ka Tsaari-Venemaal inimesi nälga suri ja mis aastal? Näljahädal ja näljahädal on vahe.

siis üks vene näljahädade põhjus (näljahädasid olid Venemaal ja enne 1917. aastat) oli Tsaari-Venemaa vähearenenud transpordivõrk.

See on jälle loogika mida ma jumaldan - peale seda, kui näeme surnute numbreid, siis räägime edasi.

[Lemet]

Доклад Николаю II за январь 1902 года: "В зиму 1900-01 года голодало 12 губерний с общим народонаселением до 42 миллионов человек. От того смертность 2 миллиона 813 тысяч православных душ".

N 10 "Российского еженедельника" за 1903 год читаем: "На подавление бунта крестьян и работников Полтавской и Харьковской губернии отправлено до двухсот тысяч солдат регулярной армии, а также все наличные местные казачьи и жандармские силы". Газета "Киевский вестник" от 9 марта того же года в разделе происшествий сообщает: "Вчера трое жандармов изрубили саблями слепого певца за песни возмутительного содержания: "Ой, настанет доброе время, станет труженик есть досыта, а панов - на одну ракиту".

В 1911 году (уже после столь расхваленных "столыпинских реформ"): "Голодало 9 губерний с общим народонаселением до 32 миллионов человек. От того смертность 1 миллион 613 тысяч православных душ".

По докладу на ежегодной сессии Министерства здравоохранения Российской империи: "Из 6-7 миллионов ежегодно рождаемых детей, до 43% не доживает до 5 лет. 31% в той или иной форме обнаруживают признаки питательной недостаточности: рахита, цинги, пеллагры и проч." Уже тогда ставился вопрос о том, что "повальное пьянство беднейшего населения нарушает здоровье ребенка еще до рождения его". В отдельном параграфе перечисляются наиболее крупные эпидемии и число их жертв: взрослых и детей старше 1 года.

Sedapidi väidetakse...

Edit:
Väite juurde võiks lugeda ka seda kirjutist

http://sfrandzi.livejournal.com/44275.html

[Kapten Trumm]

Eino kõik õige, Tsaari-Vene teadaolevatest näljahädadest on suurim 1891. a oma 0,4-0,5 miljoniga (jätame keskaja kõrvale)(edit: mida leidsin)
Tsaariaegsed hädad olid looduslikel põhjustel, mitte inimtekkelised ja nende ajal ei harrastatud vast eksporti ka?
Lihtsalt näljahädade konteksis pole päris korrektne väita, et see kollektiviseerimise omapäradeks on.
1947. a näljahäda NSVL-s peetakse loodustekkeliseks (põllumajanduspiirkonnad olid juba kollektiviseeritud) - 1,5 miljonit.

Edit: Näh, Lemetil paremad andmed.

[Kilo Tango]

...Lihtsalt näljahädade konteksis pole päris korrektne väita, et see kollektiviseerimise omapäradeks on.
1947. a näljahäda NSVL-s peetakse loodustekkeliseks (põllumajanduspiirkonnad olid juba kollektiviseeritud) - 1,5 miljonit.

No on ikka küll. Järsk kollektiviseerimine kui protsess koos toiduainete ulatusliku rekvireerimisega tõi kaasa näljahäda. Siin pole midagi vaielda. See, et kollektiivsete majanditega on võimalik riiki toiduga varustada on teine teema aga antud puhul on juttu protsessist.

Mis puutub näljahädasid NSVL-s, siis on seal ALATI mitu põhjust. Ja ALATI on nende hulgas ka idiootne majanduspoliitika.
Ka 1946-47 näljahäda puhul, kus üks oluline põhjus oli selles, et suur osa tööjõust oli kas rindel otsa saanud või otsustas maale mitte naasta ja jääda linna tööle jääda. Põud Moldaavias ja Ukrainas oli teine oluline põhjus. Kolmandaks nõuti endiselt talupoegadelt sama palju vilja kui varem. http://www.paulbogdanor.com/left/soviet ... an1947.pdf

[Kapten Trumm]

Kõik õige ja keegi ei taha teha olematuks neid kommunistide hirmutegusid.
Lihtsalt pole ka päris õige väita, et näljahädad olid vaid kollektiviseerimisest, juhtus neid ka varem, tõsi ohvrite arvud polnud nii rämedad.
Näljahädasid juhtus üle maailma ja looduslike hädadega on nii, et mida primitiivsem ühiskond, seda raskemad tagajärjed.
Eriti rasked on nt Aasia näljahädad, palju inimesi, suured mastaabid ja keerukas abi toomine.

Näljahädade üks põhjus oli industrialiseerimine, ilma selleta poleks ka traktoreid, raudteid ja vedureid (Tsaari-Venemaa polnud just eriti võimekas tööstusriik).
Ilma industrialiseerimata oleks Saksamaa NSVL kasti löönud nagu naksti, kui poleks olnud targu rajatud tööstusi ja energeetikat kaugemal tagalas (nt Tseljabinskis) ja poleks olnud infrat lääneosast 900 000 vaguni ohutusse kohta vedamiseks - poleks olnud tagatud ka hädapärast sõjavarustuse tootmist (paljud toorained jäidki sõja ajal 1940 tasemele alla) ja ilma sõjatehnikata, vaid jalaväega polnud enam sõdida võimalik.

suur osa tööjõust oli kas rindel otsa saanud või otsustas maale mitte naasta ja jääda linna tööle jääda

Loogika ütleb, et nälg pidanuks tulema juba varem, kui oligi meeste põud, hõivatud alatel juba 1944?

[Leo]

Mis Korea poolsaarel toimuma hakkab, voime me ainult oletada, sest täpset kontrollitud infot sealtoimuvast napib.
Soome ohvitser arvab, et äkkrynnakuga, eriti keemilist voi bioloogilist relva kasutades, suudaks Põhja-Korea väed palju paha teha, kuid kui Korea Vabariik ja jänkid toibuvad, siis ka Kimi reziim kukub.

Ma loodan, et soda ei tule, sest viimane suurem madin sealkandis oli pikk ja verine. Jänkid ilmselt panevad oma raketid ja lennukid mängu, kuid maavägesid juurde vedama vähemalt esialgu ei hakka. Põhja-Koreal on palju vägesid ja tehnikat, kuid nende tegelikku voitlusvoimet ei tea keegi, eriti siis, kui Põhja-Korea voitlejad reaalselt vastase metallivihma kraesse saavad. Palju neil reaalselt pomme ja riisi on ja kui palju tahetakse kompartei eest lahingusse minna, selgub siis, kui pauku tegema hakatakse. Pojad ja ka tytred saadetakse ajateenistusse, sest seal antakse natuke rohkem riisi, kuid kui paljud selle riisikausi ja Kimi eest surra tahavad? Ajupestud kindlasti, kuid kui esimesed Põhja-Korea tankid ja positsioonid ning staabid puruks lastakse, siis kaua suudekse rinnet hoida? Saddami kaardivägi oli ka vurtsu täis, kuid peale esimesi lahinguid deserteerusid, sest lääneriikide tulejoud oli liiga ränk. Põhja-Korea häda on selles, et nende juhtimisstruktuur on diktatuurile tavapäraselt jäik ja väiksemad komandörid ei taha karistuse kartuses otsustada ja vastutada. Lääneriikides ja ilmselt ka Korea Vabariigis suudab iga seersant häda korral lipnikut asendada, sest teab järgmise taseme peamisi kohustusi.

Samas Põhja-Korea yhiskond ei ole monoliitne, arvatakse, et eliidi hulka kuulub 20-25% rahvastikust ja sama palju on paariaid ning enamus korealastest sellised ebakindlad, keda Kim ei paita, kuid vangi ka ei topi. Meil oli ka ENSV ajal nomenklatuur ja lihtrahvas ning dissidendid. Kindlasti on mingi kommunistlik eliit, kellel pole midagi kaotada, sest nad kardavad oma rahvast rohkem kui jänkisid. Meeleheitel inimesed voivad hulle tempe teha. Mis aga maailmas toimuma hakkab, kui Koreas pommid kukuvad, on ebakindel. Seni on Hiina Põhja-Koread toetanud. Kuidas Peking reageeriks? Ma pakun, et jänkidega Põhja-Korea eest lahingusse ei kiputa, pigem tahetakse jama kiiresti likvideerida, enne kui see levima hakkab. Antakse Kimi nomenklatuurile pagulaste staatus ja hakatakse sättima poolsaare liitumist. Põhja-Korea toomine sellesse sajandisse ja majanduse reformimine on suur äri ja sellest tahavad hiinlased kindlasti osa saada.

Lootuses, et ei hakata laskma, peab esitama kysimuse, mis siis, kui ikka hakatakse laskma ja lastakse kaua? See on juba meile ohtlik. Jänkide tähelepanu koondub Koreale, Afgaanist ja mujalt hakatakse sinna vägesid viima. Kaasatakse ka teised NATO riigid, k.a. EstCoy. Venelased saavad Baltikumis vabad käed ja see on halb. Jänkidel on eelmistest konfliktidest palju volgu ja eelarve kehv, nii et pikka soda nad pidada ei taha.