www.militaar.net

Trumm - kas saaksid selle Justiitsministeeriumi asja kohta rohkem infi anda?

Kangelaspioneer - Su jutt mulle meeldib ja on arusaadav. Ma mõtlen seda ohvitseri hariduse ja karjääri perspektiivi. Mul oleks Sulle üks "kallutatud" küsimus seepeale. Praegu on kaitseväe ametlik poliitika (ka ülalpool toodud personaliülema artikkel) see, et palk on ainus põhjus, miks kaitseväest lahkutakse. Kindlasti on see üks põhilisi põhjuseid, aga kas ainus? Palun kommenteeri.

Ja selle riigikaitse, kui terviku käsitlusega - Trumm, Sul on paljuski õigus ja ohud on suured. Aga samas - potentsiaalne võit on ju kah suur, või mis?

Praegu on kaitseväe ametlik poliitika (ka ülalpool toodud personaliülema artikkel) see, et palk on ainus põhjus, miks kaitseväest lahkutakse. Kindlasti on see üks põhilisi põhjuseid, aga kas ainus? Palun kommenteeri.

Küsimus pole küll minule, kuid ütlen siiski miskit ka omalt poolt välja. Mis puudutab neid muid faktoreid teenistusest lahkumisel, peale palga muidugi, siis ka neid on siinse teema (ja ka mitmete teiste) all juba piisavalt käsitletud ning ammu-ammu lausa "puust ja punaseks " selgeks tehtud. Mis neid ikka korrata.
Vabandage väljendust, kuid selline lausa primitivismini lihtsustatud probleemikäsitlus, mis näeb kõikjal ja kõiges ainult palganumbrit, on ikka parasjagu lo-ll küll. Karmilt kõlab, kuid nii see on. Lausa tobe on muidu just-kui arukate meeste suust taolisi kategoorilisi väiteid kuulda mõnikord.
Palk on ju vaid üks osa kogu motivatsioonipaketist ja kui tõepoolest üritatakse vaid seda esile tõsta, siis peaks see ikka päris tõeliselt hiiglaslik olema, et kompenseeriks kõiki teisi selle kompleksi osi, missugused praktiliselt olematud on.

Praegu on kaitseväe ametlik poliitika (ka ülalpool toodud personaliülema artikkel) see, et palk on ainus põhjus, miks kaitseväest lahkutakse. Kindlasti on see üks põhilisi põhjuseid, aga kas ainus? Palun kommenteeri.

Palk on minu silmis oluline küll, aga väheke teise nurga alt vaadates. Nimelt on 2009-2012 palgafondi kärpimise tagajärjeks olnud just allohvitseride osas järelkasvu puudumine. Ohvitseride osas on madalseis nagu ületatud, kuigi on sealgi omad puudujäägid. Väeosades oleks praegu veel igal aastal omajagu endisi ajateenijaid teenistusse võtta, kui vaid palgafondi jaguks ja kõrgemalt lubataks. Miks praegu veel- kaader hakkab väsima, kuid just rühma/kompanii juhtkond on tegelik värbaja, mitte värbamiskeskuse plakat või kõnemees. Aga read on hõredad, hingetõmbepause ei ole ning realiseerimata vabu päevi üha kuhjub. Nii jääb tegelikult värbamisbaas nõrgemaks.
Omaette küsimus on buumiaastatel sõjakooli astunud seltskonna kvaliteet. Kui kursuste suuruseks kujunes reaalselt 20 inimese ümber, siis on selge, et sellegi arvu kokku saamiseks tuli latt põhimõtteliselt maasse kaevata. See seltskond hakkab praeguseks küll RÜ tasandilt edasi liikuma, aga lohk kõveras on sees. Eriti nutune on seis jalaväes, sest JV eriala koolitusele pole aastaid rõhku pandud, see vähenegi, mis peale tilkus, läks lahingutoetusse.
Järgmiseks pirukaks on uus KVTS- kui seni on raskematel aegadel hambad risti surutud ja "pensioni nimel" edasi punnitatud, siis eriti nooremate meeste minema astumist ei takista ju enam miski. Mitte midagi ei kaota, kui vahepeal aastake või kaks näiteks koolitusi korraldada või logistikat juhtida. Või ka pikemalt, tagasi jõuab alati tulla. Selle seaduse jõustumisel ei jää kaitseväele peale "isamaa armastuse" enam ühtki salarelva tööturul konkureerimiseks.

Tegureid, mis väiksemaid gruppe lahkuma on mõjutanud/mõjutab, võiks lugema jäädagi, alates ebakompetentsetest (administraatoritest, mitte sõjaväelastest) ülematest kuni logude relvade ja tulejõu puudumiseni.

Mis puudutab neid muid faktoreid teenistusest lahkumisel, peale palga muidugi, siis ka neid on siinse teema (ja ka mitmete teiste) all juba piisavalt käsitletud ning ammu-ammu lausa "puust ja punaseks " selgeks tehtud. Mis neid ikka korrata.

Kui asi nii selge siis oskad äkki selgitada, et miks ajalehtedes käsitletakse ainult palgateemat ja sama on ka ametliku seisukohaga?

Paljukest Eestis üleüldse ongi ajakirjanikke, kes KV teemat mingilgi tasemel valdaksid? Isand Koorits on ainuke, kes hoobist ette tuleb ja ka tema sulest ilmub aeg-ajalt selliseid kirjatükke, et hoia mütsi kinni. Muidugi, aeg-ajalt ilmutab ta küll ka loetavamaid lugemisi.

Kui asi nii selge siis oskad äkki selgitada, et miks ajalehtedes käsitletakse ainult palgateemat ja sama on ka ametliku seisukohaga?

Mis siin keerulist on? Nupukesed meedias, kus kõige kurja juur on palk, on initsieeritud/infoga varustatud peastaabi propaosakonna poolt. Kuna ajakirjanikud rohkem infot ei valda (ega viitsi otsida muid allikaid), siis leierdataksegi seda palga-asja. Seda, et meil pole teenistuskeskkond just kõige meeldivam, pole ju KJPS huvides jutustada. Kes ikka hakkaks meedias teemat üles võtma, mille tekkimises ise süüdi jääb.

Üks asi, mis noorte ja kärsitute meeste motti kärbib, on ÜÜRATU paberimajandus, mis iga pisiasjaga kaasas käib. Selleks, et viia läbi õppus, tuleb sama kaua pabereid määrida ja igasugu bürokraatia keerdkäike läbi teha. Kas see on mingi NATO nüanss või kodumaine leiutis, ei tea kommentaarida.

Liigne bürokraatia tuleb muus elus sellest, et otsustajad üritavad "vastutust paberivirnadesse matta". See omakorda tuleneb meie halduskultuuri iseärasusest (võimalik, et ka muudes riikides on nii) - kui midagi juhtub, siis tuleb leida SÜÜDLANE. Protsessi optimeerimisest on tähtsam iga hinnaga süüdlase leidmine ja tema avalik poomine. Selle poliitika järgmine etapp on hirm eksimuste ees ja vastutuse veeretamine, mis konkreetselt väljendub bürokraatlikes meetmetes nagu liigne paberimass ja kooskõlastamine, mille maht enamasti ületab ürituse enda mahtu. Seepärast mehed lähevadki erafirmadesse, et seal on ammu taibatud - bürokraatia maksab palju raha ja aeg on raha. Tegutseda saab kiiremini ja vähemate paberitega.

Ma ise arvan, et paberiveeretamise ja suukorvistamise kultuur meite riiki suurt edasi ei aita. Suurriigis vast see töötaks (lööb massiga), aga väikeriik (eriti relvajõud) peaks olema paindlikud ja kiirelt liigutavad. Suhted peavad olema demokraatlikumad ja kel on midagi öelda asja kasuks - tuleb seda võimaldada. Kes ei usu, lugege raamatud "Israeli Soldier-Profile of an Army".

1941 suvel kohtusid oma vahel "süüdlase otsimine" ja preisi Auftragstaktik.

Kui asi nii selge siis oskad äkki selgitada, et miks ajalehtedes käsitletakse ainult palgateemat ja sama on ka ametliku seisukohaga?

Miks, miks?
Muidugi oskan. Mis muud, kui võin korrata eelkõneleja poolt juba väljaöeldut. Võib-olla pisut enam üldistades, sest ta kirjeldas vaid ühte motivatsioonipidurit paljudest.
Asi on nimelt selles, et PALK on selle nn. morivatsioonipaketi komponentidest peaaegu et ainuke, mis on sõltuvuses kaitseväevälistest faktoritest (mitte KV-st) ja millise küsimuse kilbiletõstmine ei kujuneks iseendale vee peale tõmbamiseks. Seega, suhteliselt ohutu teemakäsitlus praeguse kaitseväe personalipoliitika koha pealt, mis muidu just-kui igati perfektne oleks, kui seda va-palgaprobleemi segamas poleks. (iroonia muidugi)
Seda enam, et palgaküsimus praegu laiematele massidele ennast hästi müüb.

P.S.
Aga vaata natuke neid vanemaid teemasid kah. Küllap leiad sealt ka oma õigustatud uudishimule piisavat rakendust - Kaitseväe motivatsioonipaketi, selle komponentide, puuduste ja võimaluste osas.

Hillart - Sa said minust natuke valesti aru.

Eks mu küsimus tähendas pigem seda, et kui palk ei ole põhiline probleemiallikas meie kaitseväes, siis miks ei avaldata vastavasisulisi artikleid (Kaitse Kodu, Sõdur, lihtsalt ajaleht) ning miks ei anta sellisele personaliülemale "vastu tatti". Hirm? Kartus vallandamise pärast? Kergem vastupanutee?

No aga meil on aastaid järjekindlalt sisse viidud "vaikivat kultuuri", kus liigne sõnavõtmine meedias tähendab karjääripidurit ja igasugu ebameeldivusi (kui just mingi kursavend KVJle ei juhtu olema). On "peasuuna arvamus" ja vale arvamus. Näiteid pole siin vaja kaugelt otsida.

Ametlikku suunda näitab hästi ühe ametniku ütlus, mida ise pealt kuulnud olen - KV põhiline eesmärk on osalemine NATO kollektiivkaitses ja kes seda ei toeta, sellel pole KV-e asja. Piltlik näide "õigest arvamusest" ja "valest arvamusest". Need kel oli kombeks midagi kriitilist avaldada lehes, on tänaseks juba lahkunud või vaikima miskipärast hakanud. See ei puuduta mitte ainult personali, vaid ka laiemat poliitikat. Erasektoris (olen tähele pannud) on palga kõrval äramineku järgmine põhjus alati perspektiivi puudumise tunne ja haige sisekliima. Heade spetsialistidega käiakse ringi siidikinnastes ja püütakse nende iga soovi täita. Kui minna seal peale stiilis "mina olen sinust s***st 10 aastat kauem olnud ja tean ise paremini", siis järgmine päev võid näha vabas vormis avaldust A4 peal ja vend on nädala aja pärast mõne konkurendi juures juba tööl.

Võiks kihla vedada, et kui isik avaldab 2-3 süsteemikriitilist artiklit meedias, siis KVJ ja KJPS ülemaks tal eales võimalust saada pole.

Erasektoris (olen tähele pannud) on palga kõrval äramineku järgmine põhjus alati perspektiivi puudumise tunne ja haige sisekliima.

Eks me ela ju kõik ühes EV-s. Seaduspärad on samad.

Võiks kihla vedada, et kui isik avaldab 2-3 süsteemikriitilist artiklit meedias, siis KVJ ja KJPS ülemaks tal eales võimalust saada pole.

Kõige rumalam pidi olema iseennast üle kavaldada.
Lihtsalt teoreetiline konstruktsioon - kui oleks kuidagi võimalik igasugune peavoolust kõrvale kalduv mõtlemine lõpetada, siis teoorias on võimalik tekitada organisatsioon, mis on enda töö tulemustega väga rahul, ei näe vajadust millegi muutmiseks/parandamiseks ja kus töötavad inimesed on piiritult lojaalsed juhtkonnale ja selle ellu viidavale poliitikale.

Kas ja kui palju seda teooriat on meil ellu viidud või viia annaks - igaüks otustab ise.

Täitsa nagu vana Edgari jüngrid oma sõnavaraga,...peavoolu esindajad, peavoolu meedia, peavoolu mõtlemine.....(milline mõttemaailm, selline sõnavara)

Võiks kihla vedada, et kui isik avaldab 2-3 süsteemikriitilist artiklit meedias, siis KVJ ja KJPS ülemaks tal eales võimalust saada pole

Oleks võinud ju lisada, mille peale kihla ollakse valmis vedama....
Siis võiks ju üles otsida Terrase inteka(d) tema Saksamaa aastatest(2003??), kus mees ajateenistussüsteemi õigeks peab, ajal mil seda "süsteemikriitiliseks" võinuks pidada....
Ka Hoppe on oma Kupi ülema ajast vastavasisulisi jutte meedias rääkinud(minu mäletamist mööda)
Kahju meestest, et oma karjääri "tuksi keerasid"...
(küllap meelitati nad "peavoolu järgijate" ridadesse. Inimene pidavat ju nõrk olema)

Samas, kas oleks mõtet...
Kes usub juutide vandenõud, kes "peavoolu esindajate" oma. Paar parajaid mõlemad....
Vaielda nendega on mõttetu. Nagu paraolümpia võitmine...
even,if you win, you still a retard

http://pluss.postimees.ee/185480/riho-t ... ikaitsest/

Peavool=arusaam, et Eesti riigikaitse ja armee on üks väike mutrike suures NATO masinavärgis koos sellest tulenevate järgmiste tegevustega. Edgarist asi kaugel.

Peavool personaliküsimustes on näiteks arusaam ja selle levitamine, et suur kaaderkoosseisu lahkumine on tingitud vaid nigelatest palkadest, "palgaküsimusest", minnes vaikides mööda sellest, mida mitmed sülitades lahkunud on ka meedias öelnud (ja veel rohkemad ütlemata jätnud) ja mis on tegelikult samasuur probleem nagu palgad. Aga palkadele on mugav viidada, sest need ei sõltu kuigivõrd KV-st endast - on nii öelda "vääramatu jõud", mille kaela saab oma tegematajätmisi ja lollusi ajada.

Üks eredamaid sõnavõtte:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=56192814

Tsitaat:
"Kuid et midagi on süsteemis ka peale palkade valesti, võib anda mõista kas või selline fakt, et viiest Ühendriikide armee Rangeri kursuse läbinust kokku on teenistuses alles vaid üks mees. Ja see ei ole kursus, mida läbitakse lõbu või raha pärast. Inimesi lihtsalt ei hinnata nende pädevuste järgi."

Hjalmar Nelk kirjutas:Eks mu küsimus tähendas pigem seda, et kui palk ei ole põhiline probleemiallikas meie kaitseväes, siis miks ei avaldata vastavasisulisi artikleid (Kaitse Kodu, Sõdur, lihtsalt ajaleht) ning miks ei anta sellisele personaliülemale "vastu tatti". Hirm? Kartus vallandamise pärast? Kergem vastupanutee?

1. Ajakiri SÕDUR sai 2011.a "edukalt" välja suretatud ning ei ilmu nüüd juba üle aasta. KAITSE KODU on aga muutunud kitsalt kaitseliidukeskseks ajakirjaks ega lahka enam professionaalsemaid militaarteemasid

2. Personaliülematele "vastu tatti" anda pole küll miskit mõtet, sest neist ei sõltu selles sõjaväes väljakujunendud juhtimise jõujoonte järgi praktiliselt midagi