www.militaar.net

Chupacabra kirjutas:Asi tasuks ette võtte MTÜ vormis, siis saab annetused tulumaksuvabaks: http://www.rmp.ee/maksud/tulumaks/abima ... 2009-07-30

Kummaline on miks Kaitseliit seda teinud pole.

KL peastaabi tähelepanu sai juhitud üle aasta tagasi sellele,et palun tehke MTÜ ja muutke annetuskeskkonda. Uus vinge annetusweb pandi töösse ,vähemalt lubati

Enne, kui läheb kõvemaks soomustehnika (ja selle remondirahade) väljajagamiseks ja annetamiseks, tuleks kaitseliidus liikmeskonnas põhimõtteline kord majja saada. Kõik algab personalist. Sealt edasi väljaõppe planeering ja siis selleks sobivad vahendid.
Ehk siis vähemalt 80% liikmetest täidaks ka seadust, osaledes igal aastal vähemalt 48 h organisatsiooni tegevuses (selle üle tuleks pidada ka päevikut) ja tasudes liikmemaksu 1 EUR/kuus (või kirjutades seoses üliraske majandusolukorraga vabastamise taotluse).
Praegu see nõuete täitjate (ehk KL tegevusest huvitet liikmete) % on vist keskmiselt üsna madal ja kogu süsteem seisab pigem püsti 1/5 überaktivistide najal. Osa inimesi ehk vaid mäletab, et nad on KL liikmed. Kas siis nad ise pole viitsinud või pole nende pealikud viitsinud.
Kui kõik maksaks liikmemaksu ilusasti ära, oleks see juba 200 000+ EUR aastas, mida allüksused saaks ise investeerida. EW ajal vist enamuse KL tegevusest maksidki kinni liikmed ise...
Idee poolest tuleks kehtestada KL tegevliikme sarnane maks ka noorliikmele, mis tähendaks kuni 50 000 EUR aastas.

Eelmise aasta malevkonna üldkoosolekul väideti mulle,et liikmemaksu raha on mõeldud pehmete väärtuste jaoks(peod,raamatud jmt).
Varustuse pidi andma riik ja seadus pidi nii ette nägema sain niipalju sellest aru,et malevkonna koosolekutele enam ei kavatse minna,liikmemaksu maksan ja osalen ainult SA üksuse tegevuses.

See on nagu muna ja kana.
Või küsimus - miks maaelu välja sureb? Maaelu sureb välja sest pole infrat, infrat pole sest inimesed kolivad ära.
Varustus (sh. soomus) ja liikmete passiivsus siis.

hummel kirjutas:...
Ehk siis vähemalt 80% liikmetest täidaks ka seadust, osaledes igal aastal vähemalt 48 h organisatsiooni tegevuses (selle üle tuleks pidada ka päevikut) ja tasudes liikmemaksu 1 EUR/kuus (või kirjutades seoses üliraske majandusolukorraga vabastamise taotluse).
...

Kas mitte selle üle ei peeta arvestust juba praegu? Kuskilt nagu oleks kuulnud, et arvestamine täitsa toimub.... muidugi, kas seda arvestust ka kasutatakse hilje kuskil...

romps kirjutas:

hummel kirjutas:...
Ehk siis vähemalt 80% liikmetest täidaks ka seadust, osaledes igal aastal vähemalt 48 h organisatsiooni tegevuses (selle üle tuleks pidada ka päevikut) ja tasudes liikmemaksu 1 EUR/kuus (või kirjutades seoses üliraske majandusolukorraga vabastamise taotluse).
...

Kas mitte selle üle ei peeta arvestust juba praegu? Kuskilt nagu oleks kuulnud, et arvestamine täitsa toimub.... muidugi, kas seda arvestust ka kasutatakse hilje kuskil...

Meil malevas arvestatakse tunde palju keegi kuskil käinud. Selle arvestuse ja liikmemaksu maksmise pealt vaadatakse ainult kellele tapeeti jagada(e. tänukirjad jne).

Meil jälle mittekäijad arvati LaKo-st välja, ise sain eelmine aasta 19 päeva käidud, see aasta õnneks pääseb 14 päevaga kui reeded juurde siis 18 päeva aga neid ma ei arvesta. Olen aru saanud,et vähemalt pooled päevad peab kohal käima kui ei käi siis sisekaitsesse.
Ise optimeerin päevi sellega,et koosolekutel ja paraadidel ei käi.
Vaatasin aastaplaanist ideaalne kaitseliitlane käib 25 päeva ja lisaks veel erialalne õpe vajadusel.

Xender kirjutas: Umbes sada tuhat sõdurit tahetakse üldmobilisatsiooniga kokku saada …
60 Soomukiga terve KL peale ? 15 Maleva peale ? See teeb 4 tk maleva kohta.
Kui võtta eelduseks 1 Malev = 1 000 meest ( selline aritmeetilise keskmine siis liikmearvu pealt ) siis …
1000 Meest on täiskoosesisus korralik pataljon. Kui panna juhtimine, lahingmoona vedu, meditsiin soomuse peale räägime me siin vast ikka pigem vajadusest 12 – 20 soomukit pataljoni peale vähemalt.

Osaliselt õige.
http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/riigikaitse-arengukava

2022. aastaks kasvab põhivalmidus- ja täiendreserv 90 000-ni

Kuid ühekorraga on neist aktiivsed/struktuuris ainult 21000, ülejäänud on täiendreserv kaotuste korvamiseks.

Sõjaaja maakaitsestruktuuris luuakse lisaks maakaitse staabile viis territoriaalse vastutusalaga maakaitseringkonda, neist üks vastutab nn Suur-Tallinna ala eest.

Ehk siis KL paneb välja 5 (või isegi 4 - see Suur-Tallinn kõlab kuidagi kahtlaselt) aktiivset/stuktuurset üksust (maakaitsepataljoni). Ülejäänud KL-sed on reserv.
Ainuke küsitav koht on see, et kas need KL üksused/maakaitsepataljonid on selle 21000 sees või eraldi?

Või ma olen millestki valesti aru saanud?

Tulles tagasi soomuse juurde.
Siinkirjutaja arvestas minimaalselt 12 soomustatud masinat maakaitsepataljoni kohta.
3xLaKo - LJuPu (vajadusel JuPu julgestus), MEDEVAC, muu lahingtoetus/logistika (moon, toit, remont). = 9tk
1xStTaKo- pat. LJuPu (vajadusel JuPu julgestus), MEDEVAC, muu lahingtoetus/logistika (moon, toit, remont). = 3tk

Ehk siis pidevalt ringisibliv ja mittekaevunud seltskond, kelleta pikalt rallit ei sõida.

Kui MEDEVAC ja LJuPu võivad olla ka 4x4 väike-masinad (analoogsed tänastele mittesoomustatud MB), siis lahingtoetus võiks olla selline, kuhu vajaduse korral ka portsu võitlejaid sisse/peale topib: saab häda korral väiksema riskifaktoriga mõnda üksust liigutada (sh. QRF?). Siit tulenevalt ei ole sellise soomuse mõte ainult seesistuva eluslasti kaitsmine, vaid (võibolla isegi kõige tähtsam) sõiduki nn. taktikaline kestvusvõime ehk olukord, kus sõiduk esimese (juhusliku) paugu peale seisma võib jääda. Näiteks - lahingtoetus on olemas küll, kuid masinal on radikas (killu, kuuli) auk - kehv päev, kellele kurdad, kui moon alla ei tule ja haavatud ülesse ei lähe (kuldne tund)
Antud juhul sobiks lahingtoetuse jaoks ka soomustatud veoauto.

4x MEDEVAC 4x4: väike-soomuk.
4x LJuPu (vajadusel JuPu julgestus): väike-soomuk.
4x lahingtoetus/logistika: soomustatud veoauto.
Ideaalis pat. peale lisaks veel 3x(tava)APC-d: a)igale LaKo-le oma või siis b) tsentraalselt üks tuletkustutajate QRF rühm.

Loomulikult - mida rohkem, suuremat ja võimekamat soomust, seda parem.

Kui nüüd aus olla, siis kas eraldada/hankida/taastada nelja maakaitsepataljoni jaoks 4x4tk soomustatud veoautot, 4x4tk MEDEVAC väike-soomukit, 4x4tk LJuPu-t väike-soomukit ja 3x4tk APC-d on tõesti ületamatu probleem?

Samasugune min. 12(15) soomukit per pat. mudel sobiks ka KV reserv-jalaväe pat. jaoks?
See on ikka suur asi, kui juhtimis-ja lahingtoetusülesanded on kerges metallisajus elujõulised.

Kuna realpolitik sunnib vaatama üle suure lombi, siis mõttearenduseks mõned pildid kah:

Küsisin hiljutisel Ukr. reisil ühe pataljoniülema käest, kui palju tehnikat nad on sõja jooksul kaotanud (tegemist on pataljoniga, mis valvab kaudtulerelvi ning mehitab esimese kaitseliini taguseid kontrollposte; sõdureid on 800 kandis, alakomplekteeritud). Tegemist on seega pigem tagalas oleva üksusega. Ümberpaiknemisel on neil kasutada 55 masinat. Nad on kaotanud 2014a alates 22 masinat. Soomukeid ja veokeid (kusjuures väiksem osa neist on purustatud otsese lahingutegevuse käigus). Seega on pidevalt vaja tehnikaparki täiendada jne. Muide, puhtakujulisi meditsiinisõidukeid on neil pataljonis 5 tk. Lisaks on ka masin, kus desinfitseeritakse riideid...
Point on selles, et tehnika hävib sõjas väga kiiresti ning esialgsetest arvudest jääb juba esimese nädala järel alles midagi hoopis muud.

Loodan, et satub õigesse teemasse.

Näen, et soomustransportööride kasutuselevõtu julgustamine on täies hoos ja lõppkokkuvõttes ka õigustatult, kuid kuna ressursid on alati piiratud, võiksime arutada, kas nimetatud probleem on Kaitseliidus hetkel pakilisim. Pakun välja alternatiivseid võimearendusi, mida kaaluda teatava soomustatuse arendamise asemel.

1) Kuigi Javelinid võetakse osades malevates kasutusele, siis kas ei oleks mõistlikum välja vahetada rootslaste (auväärt) tagasilöögita suurtükid mõne raketisüsteemi, nagu näiteks MILAN, vastu? Need üksused, millel täna ei ole Javeline, ei ole tegelikkuses võimelised efektiivselt võitlema tankidega ega ka lahingumasinatega. Kui niinimetatud "rahvasoomukile" just ei paigaldata 30+mm automaatkahurit, siis ei ole sellega võimalik ühtegi soomukit tõrjuda. Jah, rännakud on turvalisemad, kuid kui satun soomukis olles 500m pealt tanki või IFV'ga kokku, siis on mul ükskõik, millega sõidan ja tõenäoliselt tahan suitsu kasutada. Mina olen seda meelt, et parim kaitse on suur ja kaugeleulatuv tulejõud - ning sellest ka järgmine ettepanek.

2) Kaudtulevõimekuse parandamine - tõenäoliselt ei ole suurtükiväe arendamine Kaitseliidus teema, mistõttu tuleb loota lähedalasuvate KV-koolitatud reservüksustele. Ideaalne oleks see kui nimetatud relvasüsteeme juurde hangitaks, KL tulejuhtide ja miinipildujaüksuste väljaõpet mitmekesistataks (rohkem laskmisi, sh valgust ja suitsu). Kaitseliitlasena tunneksin end turvalisemalt, kui EKV koos liitlastega omaks võimekust vähemalt osaliselt maha suruda VA kaudtuleüksuseid - jällegi tulejõud.

3) Võimekus teostada kiiresti kaevetöid (kas tsiviil- või militaarseadmetega). Seda võimekust läheks ka soomukeid omades niikuinii vaja.

Mind on määratud õppustel kaitsma lõiku, kus minu ees laiub 700m lagedat ala ja ükski otselaskerelv ei ulatu laskma sinna, kust vastane mind kindlasti mõjutada saab. Jah, tõesti, see oli õppus ja võib-olla said teised üksused paremad lõigud, kuid, kui saame valida sõdimiseks ainult neid kohti, kus nähtavus on 300m, ainult seetõttu, et meil ei ole midagi vastasega peale hakata, siis pole vahet, kui mobiilsed me oleme.
Mis puudutab varitsusi, siis jah - tendiveoautos sõitmine on kehv, kuid oskuslikult organiseeritud ja varustatud varitsus tekitab märkimisväärset kahju ka soomustatud kolonnile, kui varitseda saab TT-rakettide, miinide ja kaudtulega. Peamiselt tahab vastane niikuinii varitseda tagalaüksuseid, mille soomustatus oleks madal või olematu. Ma ei ütle, et soomukeid ei ole vaja, ma küsin, kas soomukid peaksid olema eelisarendatud võimelünk Kaitseliidus?

Mis puutub varitsusi (mis on meie lahinguteoorias nii olulised ja tähtsad...), siis reaalsus on see, et meil pole piisavalt maad, et rajada oma kaitseplaan varitsustele ja sügavale liikuvale kaitsele. Ilma kaudtulerelvade efektiivse toeta oleme peale paari varitsust ja ümberpaiknemist juba Rakvere all. Selles mõttes pooldan igati seisukohta, et vaenlasele tuleb maksimaalselt rauda kaela saata ning hoida kindlat rinnet. Varitsused ja kangelaslikud rünnakud on nagunii paratamatud üksuste vastu, kes meie positsioonidest läbi on murdnud.

Rabapistrik kirjutas:...kas ei oleks mõistlikum välja vahetada rootslaste (auväärt) tagasilöögita suurtükid mõne raketisüsteemi, nagu näiteks MILAN, vastu?

Ma arvan, et VF juhitavate rakettide lollitamise tehnika võib (!) Milanid uuemate tankide ja soomukite vastu suht ebaehvektiivseks muuta. Minu meelest oleks hea neid tagasilöögita torusid siiski kasutuses ja oskusi värskena hoida. Võib-olla otstarvet ümber mõelda. Ukrainas ja Süürias kasutatati/kasutatakse analoogseid üsna palju paiksete tulepunktide vastu.

On ringlemas selline mõttelõng, et ...
Mis oleks kui kaitseliitlase maksudest makstav riigikaitse osa (2%) suunata ümber kaitseliitlase kodumalevasse. Tagasi seda ei saa, küll aga on võimalik selle sihtotstarvet mõjutada.
- Selline pearaha moment.
- Tsiviilkontrolli moment. Iga mees vaatab siis ise, et tema maks oleks hästi kulutatud. Oskab rohkem nõuda. Vaatab pingsamalt eelarvet.
Säästab õppusel paukpadruni. On heaperemehelikum.
- Õigluse moment ka selles suhtes, et kui mees ikka usinalt makse maksab ja õppustel käib, siis võiks ta ka saada natuke enam kui "mütsimärk ja 5 padrunit".
- Üks argument on ka niiöelda "topeltmaksustamine". Et kui mees täidab oma kohust, käib usinalt õppustel, arendab ennast olemaks ülesannete kõrgusel.
On riigikaitse mõttes niigi mehe eest väljas. Et kas siis ikka peab temalt seda 2% riigikaitse maksu mujale saatma?

Vastuargument on kindlasti see, et .. Meil on suurepärane arengukava ja kui kuskile antakse siis võetakse kuskilt ära. Et kus saab rohkem pauku euro eest?
Vastuargument on kindlasti ka regionaalpoliitiline mõõde. Seal kus on, tuleb juurde. Seal kus pole jääb vähemakski.

Panen selle mõttelõnga siia üles lihtsalt arutlemiseks. Mingit rapsimist plaanis ei ole. Ja tülli kellegagi ka minna ei kavatse.
Omamoodi meenutaks see erakoolid vs riigikoolid vaidlust.

pagan kirjutas:On ringlemas selline mõttelõng, et ...
Mis oleks kui kaitseliitlase maksudest makstav riigikaitse osa (2%) suunata ümber kaitseliitlase kodumalevasse.

Ebaviisaka inimesena ütleksin "nii lolli ideed pole ammu kuulnud". Aga ma pole ebaviisakas, mistap nimetan seda "huvitavaks mõttekäiguks".
Minu teada kaitseliitlastele ei kehti eraldi 2%-list maksu? Kui silmas peeti "2% SKP-st kaitsekulutustele", siis see 2% pole kohe mitte kuidagi isikustatud vaid tuleb riigieelarvest. Riigieelarvesse aga koguneb suurem osa rahast mitteisikustatud maksudest (näiteks: käibemaks). Sestap pole "kaitseliitlase maksudest makstav riigikaitse osa" mitte ligilähedalegi 2%-le.
Mitte keegi ei keela ju praegugi oma isiklikku raha KL tegemistesse panustada (ja minu teada seda tehakse - enamasti läbi isikliku varustuse). Mis puudutab aga "heaperemehelikkust", siis andke andeks aga kaitseliitlase väärtushinnangud peaksid sellised olema, mis riigi poolt eraldatut "mõisa köieks" ei luba pidada. Vastasel korral pole inimese koht KL-s.
Lisaks ei lähe idee mitte kuidagi kokku siinse üldise seisukohaga, et riik peaks rohkem panustama mitmesuguse tehnika hangetesse. Kui seda niigi vähest raha hakata suuremas mahus KL-le jagama, jäävad need hanked veelgi kaugemale tulevikku (sest raha teatavasti ei kasva puu otsas).

Mõttelõng heietus on tekkinud nendes peades, mis selle maksumajandusega professionaalsel tasemel tegelevad.

See oli kahe aasta tagune mõttevahetus. Parandan. Mõte oli vist käsi vahele panna enne raha ühisesse potti kukkumist. Nagu eelmises kommentaaris ütlesin, tagasi midagi ei saa , potist siis. 2% tuleks ikka ühisest.