Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[andrus]

Kapten Trumm, ootame ikka tsitaati kuidas "kaitseminister jutlustab 150 kergerelvis jänkist ja 4-st lennukist kui täiskindlast garantiist."

[aj1972]

Mis signaalid? Mina olen näinud paljusid poliitikuid rääkima julgeolekust,NATOst ja sellest,et me pole kunagi nii hästi kaitstud kui täna.
Järelikult kui kõik on korras siis midagi muud ei peagi tegema.
Tehtud on nii palju,et saadi Ämari pool aastat varem käiku antud kuigi algul tulid signaalid kui raske see ikka meile. Lubatud on 2 % tasemel jätkamist igal tasemel ning ega midagi muud polegi tehtud peale jutustamise.
Võib-olla on tagatubades igasugused baaside lepingud,tankide ostud kokku lepitud aga see rohkem fantaasia.
Rootsi ja Norra tõstsid mõlemad rahaeraldisi kaitsevaldkonda.

[John]

Eks asi hakkab lihtsalt sellest pihta, et tsiviiljuhtide vaikiv enamus lihtsalt ei usu, et Eestil on võimalik vahendite olemasolul ise rahuldavalt hakkama saada teatud perioodidel. Juhtis sellele juba tähelepanu Roosimägi kui tsiviili läks ja oma intervjuusid andis. Oma KV juhataja ajast pajataski, et oli mitme tipu käest otse seda välja küsinud ning nemad olid ka otse vastanud, et ei usu. Eks seda seisukohta võimendab ka enamike olematud kogemused mingisugusegi militaaria vormiga: paljud üldse nt SBK-d saanud on kasvõi KL nädalavahetuse kursuste raames? Eks sealt hakkab kõik pihta: usu puudumisest mis viib ka selle rehepapliku arusaamani, et AINULT on võimalik ennast kehtestada kui suur vend abistab. Isiklikult arvan, et oma osa mängib siin ka lihtsalt riigitunnetuse vähene puudumine kodanikes: näiteks on see ka hiljutine RE liigutus kus välispoliitilise julgoleku kriisis otsustati sisepoliitilise kriisiga pihta hakata (mis oli pikalt planeeritud tegevus). Lihtlabane vastutustunde puudumine.

Nt praeguses konkreetses olukorras ei ole senimaani kuulnud ühtegi mõistliku argumenti, et miks mitte tekkind olukorda piiri taga ära kasutada. Diplomaatiline korpus teeb lihtsalt aktiivset lobitööd mille sõnumiks on, et arusaadavalt on vähe usutav teie (st Lääne) otsene sõjaliselt kaalukas sekkumine võimaliku konflikti Baltikumi piiririikidesse oma jõududega. Küll aga miks mitte ei varusta te meid praegu soodsalt vajalike vahenditega, et me saaksime oma puudjäägid esmalt korvatud. Kui tekivad otsesed agressioonid siis meie võtame nii või teisiti esimese hoobi vastu. Lähimineviku praktika põhjal on näha, et kui tegutseda on vaja siis ida liigub kiirelt ja otsustavalt. Silmnähtavalt on jama jutt sellest kuude pikkusest eksaleerumisest. Kui üksi enam nii lihtne ei ole meid ümber lükata siis seda vabamad käed on teil endal oma siidkinnastes välispoliitika jätkamisega Venemaa suunal- a'la sihitud sanktsioonid jne. Omakorda kitsendab see ka ida variante kui kiire ja otsustav tegevus võib põrkuda tugeva esmase kaitse vastu. Nõuab see juba märksa olulistemate ressursside kaasamist kui luure eriüksused mis on segunenud eksporditud rahvamalevatega millele lisanduvad ka kohalikud kaasajooksikud. See aga juba tähendaks olukorra ohtliku eskaleerumist ja lääne suurte otsest provotseerimist mida nad vaatamata oma propaganda mölale vaevalt ise soovivad.

Kõige tõsisemalt võetavam probleem mida antud ettepanekuga näeksin oleks see üsna rumal arusaam läänes, et väikeriikide sõjaline ettevalmistamine on mingi hirmus provokatsioon Venemaa jaoks. Nagu too sakslane hiljutises Kaur 3-e Nato artikkel 5 teemas antud artiklis. Raske on haritud/viisakale inimesele selgeks teha agressori mentaliteedi olemust kes pole isegi nt kooli ajal kokku puutunud kohalike jõmmide kehtestamiskatsetega: järelandmised/kompromissid on neile nõrkuse märgiks mis teevad neid veel julgemaks, mitte vaenu maandamine. Toores jõud on ainuke tegelik faktor millega nad arvestavad.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kas asjalikus seisneb selles, et Eesti peab olema valmis ise ka sõdima või hakkab silma muudki? Minu meelest küll muud eriti pole.
Kord on "tankrusikad" Võrumaal vaenlasele tüliks, kord on jälle Emajõe sillad peamine löömakoht.
Mõni raiub siin kui rauda, et tankidel pole õhutoetuseta mõtet, aga hr Suurkask ütleb: on küll - ja ongi asjalik jutt (antakse andeks ikka vist enesekaitse tooni pärast)?
Miks on Taani õhukaitse seisukohalt tähtis - seda ta ei kommenteeri. Eksperdina võib ta samas aga nimetada Ämaris asuvaid AP vahendeid (nelja lennukit) ebapiisavaks õhuruumi kaitseks ... ja kes 150 USA sõdurit reaalseks vahendiks nimetas, seda ma ka ei tea.
Nii et anna andeks Borja - ei ole hea ja asjalik artikkel. Minu meelest on selles artiklis nii hüsteeriat kui religiooni.
Ja muidugi ei saa ilma Trummita. Palun too see kaitseministri tsitaat täiskindlast garantiist ... või ütles ta, et see on vaid garantii kinnitus?

Mainit artikkel on HEA ning seal PUUDUVAD igasugune paatos ja religioon (hüsteeriast rääkimata). Panen veelkord lingi - las igaüks otsustab ise, kellel on siin rohkem õigus

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/h ... d=68758233
Kardan, et ülaltsiteerit segasevõitu posti mõte jäi arusaamatuks ka posti autorile endale - no juhtub vahest

[rbl]

Selles suhtes on Suurkasel igati õigus, et ega oma soomustamata kergjalaväega Eesti kellegi vastu mingit arvestatavat heidutusvõimet hetkel ei paku. Pigem tekitab see idanaabris kiusatust seda kaitsetut olukorda ära kasutada ja üksuse suutlikus ka reaalselt proovile panna.

"Terras tõdes, et kuigi Eestis võiks olla kohapeal liitlaste üksuseid, ei kaitse liitlased meid, kui me ise ei ole võimelised seda tegema."

Soomustamata kergjalaväega ei ole aga võimalik midagi sellist teha ja ennast kaitsta.

"Eesti jaoks on oluline, et jalaväelasest sõdur on välja õpetatud, varustatud ja relvastatud - Eestis endas ja oma vägedest."

NATO võib ju oma hävitajate, ristlejate ja õhutõrjekompleksidega Eestit toetada aga soomustamata kergjalaväge ei ole võimalik ka nendega eriti toetada.

Samas ei saa kuidagi Terrase 16:45 öeldust aru: "Aga mina ei poolda kindlasti seda, et me pöörame nüüd või et Ameerika Ühendriigid peaksid oma näo Aasiast pöörama tagasi Euroopasse sest minu arust peaksid Ameerika Ühendriigid pöörama oma näo Aasiasse ja koos hiinlastega pöörama oma näo Venemaa poole."

Huvitav, kes siis Terrase arvates Baltikumi Venemaa eest kaitseb, Prantsusmaa ja Saksamaa või?

http://uudised.err.ee/v/eesti/05f0804a- ... e699c06718

[Kapten Trumm]

See, mis praegu Ukrainas toimub (ja mida võidakse meilegi Ida-Virus korraldada) on justnimelt sõda, kus kuningas on kergejalavägi.
Sul võivad olla tankid, kaugpommitajad ja tuumaraketid, kuid Donetski kontrolli otsustavad kergejalaväe jao ja rühma suuruste üksuste kontaktid.
Kui USA pidi siia midagi kiiresti saatma (jänkid rääkisid ise kolmest päevast), siis saatsid nad mida....kergejalaväe.
Kui siin läheb asi hapuks, siis esimesena ei maabu siin mitte USA tankid, vaid õhudessant ja eriüksused, kes on ka...kergejalavägi.
Vene õhudessant muidu ei ole kergejalavägi (pigem mehhaniseeritud jalavägi), kuid teda tihtipeale kasutatakse kergejalaväena.
Kuna viimast meil soomustada ei õnnestu (tegelikult, kui hästi tahta ja natuke rihma pingutada, siis soomustransportööride, nt BTR ja M113 tasemel õnnestuks ka), siis tuleks seda tuunida korralike kantavate rakettrelvadega, mida tähendasid manpadsid (isegi vene omad), seda said Ukraina kopterimehed juba tunda. Nagu kuulda on, enam väga separatistide maaväge kopterirünnakutega ei loodeta hävitada, käiku on läinud kiiremad ja paremini kaitstud ründelennukid.

Kui homme läheks asi sitaks Ida-Virus, siis ilmselt tuleb sealt Itaaliast pataljon-teine dessandimehi, kellele on kaasa antud rohkelt asju nimega Javelin ja Stinger. Nendega tehtaks ka soomuseta meie metsavahelistes kohtades koledat hävitustööd. Siit küsimus, et kas meil on mõtet taolise abi peale küünlaid põletada, võibolla tuleb need Javelinid ja Stingerid endal osta, kasutajaid on meil endalgi kõvasti.

Mina nt arvan, et meil pole mingit õigustatud ootust meelitada siia jänkisid surema (taoline loogika näib elavat ka siin oma elu), vähemalt Donetski tüüpi asjad tuleb meil lahenda peamiselt oma jõududega. Vastane pole nii loll, et avalikku sõjakäiku korraldada, ta üritab konventsionaalselt teha seda kas väga kiiresti (liitlased ei jõua) või kui see pole tõenäoline, siis organiseerida taoline hallis tsoonis jama (terroristid ja värgid), kus välisjõudude osalus küsimusi tekitab (liitlased ei taha). Mõlemad variandid on tänaseks ka praktikas ära katsetatud, nii kiire, et ei jõutaks reageerida (Gruusia) kui ka vinduv, hallis tsoonis sõda (Ukraina), kus tavarelvajõud on pigem piiritaguse ähvarduse rollis.

[alban]

Mõlemad variandid on tänaseks ka praktikas ära katsetatud, nii kiire, et ei jõutaks reageerida (Gruusia) kui ka vinduv, hallis tsoonis sõda (Ukraina), kus tavarelvajõud on pigem piiritaguse ähvarduse rollis.

Palun loe läbi selle aasta Akadeemias nr 5 ilmunud A. Laaneotsa artikkel "Vene-Gruusia 2008. aasta sõda: Põhjused ja tagajärjed" ning ära enam räägi kuidas see Gruusia sõda oli ootamatu ja käigult organiseeritud. See, et grusiinid ei suutnud adekvaatselt reageerida ei anna alust teha järeldusi nagu teiste riikide puhul asi samamoodi toimuks.

[tommy]

Kõige enam tunnevad ukrainlased puudust kergemast, toetavast soomusest.
Esimene abipalve rünnaku alla sattunud valvepostidelt on justnimelt "saatke soomukeid appi".
Lahingumasin, millel on korralik soomus ümber ja asine kiirlaskerelv toetuseks, oleks seal hetkel kõige kõrgemas hinnas.
Kui see oleks suuteline veel ka öösel eeskujulikku avastamis-ja tabamistäpsust näitama ja hea töökindlusega, kummardaksid ukrainlased tema ees maani.
Btr-4 nad hindavad. Ehki masin on veel väheke tehasetoores ja lastehaigustega.
Nüüd saab tootja väärtuslikke kogemusi
Ca. 30 aastat vanade(ja vanemate) Btr-ide ja Bmp-de puuduseks peetakse peamiselt vähest töökindlust ja vastupidavust. Lisaks sihtimis-ja vaatlussüsteemide madal tase, korraliku side puudumine jne.

Viimased Donetski sündmused näitasid ka, et kui ukrainlased oma kopteritele korralikumad kaitsesüsteemid(lisaks soojuslõksudele) peale panid, õnnestus neil ka rakettrelvade ohtu vähendada. Ehkki pilootide manööverdamine polevat siiski olnud eriti proffesionaalne.
http://adron.ua/weoffer/developments/adros-kt-01-ave
Neli lasku olevat seal kopterite pihta tehtud ja kõik mööda.

[jackpuuk]

See, mis praegu Ukrainas toimub (ja mida võidakse meilegi Ida-Virus korraldada) on justnimelt sõda, kus kuningas on kergejalavägi.
Sul võivad olla tankid, kaugpommitajad ja tuumaraketid, kuid Donetski kontrolli otsustavad kergejalaväe jao ja rühma suuruste üksuste kontaktid.
Kui USA pidi siia midagi kiiresti saatma (jänkid rääkisid ise kolmest päevast), siis saatsid nad mida....kergejalaväe.
Kui siin läheb asi hapuks, siis esimesena ei maabu siin mitte USA tankid, vaid õhudessant ja eriüksused, kes on ka...kergejalavägi.
Vene õhudessant muidu ei ole kergejalavägi (pigem mehhaniseeritud jalavägi), kuid teda tihtipeale kasutatakse kergejalaväena.
Kuna viimast meil soomustada ei õnnestu (tegelikult, kui hästi tahta ja natuke rihma pingutada, siis soomustransportööride, nt BTR ja M113 tasemel õnnestuks ka), siis tuleks seda tuunida korralike kantavate rakettrelvadega, mida tähendasid manpadsid (isegi vene omad), seda said Ukraina kopterimehed juba tunda. Nagu kuulda on, enam väga separatistide maaväge kopterirünnakutega ei loodeta hävitada, käiku on läinud kiiremad ja paremini kaitstud ründelennukid.

Kui homme läheks asi sitaks Ida-Virus, siis ilmselt tuleb sealt Itaaliast pataljon-teine dessandimehi, kellele on kaasa antud rohkelt asju nimega Javelin ja Stinger. Nendega tehtaks ka soomuseta meie metsavahelistes kohtades koledat hävitustööd. Siit küsimus, et kas meil on mõtet taolise abi peale küünlaid põletada, võibolla tuleb need Javelinid ja Stingerid endal osta, kasutajaid on meil endalgi kõvasti.

Mina nt arvan, et meil pole mingit õigustatud ootust meelitada siia jänkisid surema (taoline loogika näib elavat ka siin oma elu), vähemalt Donetski tüüpi asjad tuleb meil lahenda peamiselt oma jõududega. Vastane pole nii loll, et avalikku sõjakäiku korraldada, ta üritab konventsionaalselt teha seda kas väga kiiresti (liitlased ei jõua) või kui see pole tõenäoline, siis organiseerida taoline hallis tsoonis jama (terroristid ja värgid), kus välisjõudude osalus küsimusi tekitab (liitlased ei taha). Mõlemad variandid on tänaseks ka praktikas ära katsetatud, nii kiire, et ei jõutaks reageerida (Gruusia) kui ka vinduv, hallis tsoonis sõda (Ukraina), kus tavarelvajõud on pigem piiritaguse ähvarduse rollis.

Jälle koht, kus olen sunnitud Trummiga nõustuma. Meie maastik on praktiliselt ideaalne igatsugu teid mööda liikuvate vaenlaste hävitamiseks + meie eeliseks on kohaliku maastiku tundmine. RPG ja paar kergekuulipldujat, mõned automaaturid + snaiper (ehk siis umbestäpselt jagu), sellega võib isegi päevadeks vastase liikumise seisma panna. Natuke kaudtule toetust kah, ning ründaja lämbub õnnest . Siinkohal oleks Kaitseliit ületamatu, mehed tunnevad üksteist ja tegutsevad vähemalt alguses oma kodukohas (aga mis saaks veel parem olla?). Esimene laks tuleb meil endil nagunii vastu võtta, hiljem on tulevik juba ebamäärane. Ja maastik on meil selleks suurepärane (Ida-Virumaa natuke vähem). Teedel liikumise muudab juba see praktiliselt võimatuks, et liiklusohutuse eesmärgil on teeääred võsast pmst. puhtaks lõigutud, mis aga annab ideaalse võimaluse varitsust korraldada. Varitsejale on nähtavus hea ja laskeväli parasjagu lähedal, et kindla peale märki tabada. Meie tingimustes ei pea jagu peale varitsuse korraldamist isegi paigale jääma (võimaluse korral tellitakse haubitsate või miinipildujate tulelöök), ise aga ollakse selleks ajaks juba kaugel. Mõni kilomeeter edasi korratakse sama asja. Loomulikult on abiks mõningad miinid, mis teele ja selle ümbrusesse eelnevalt paigaldatakse. Ei ole me nii abitud midagi, kui seda rahvale sisestatakse. Reaalselt ei loe tehnika-relvastus, mida meil propageeritakse, vaid mehed-naised, kes seda käsitsevad!

[Manurhin]

See, mis praegu Ukrainas toimub (ja mida võidakse meilegi Ida-Virus korraldada) on justnimelt sõda, kus kuningas on kergejalavägi.
Sul võivad olla tankid, kaugpommitajad ja tuumaraketid, kuid Donetski kontrolli otsustavad kergejalaväe jao ja rühma suuruste üksuste kontaktid.
Kui USA pidi siia midagi kiiresti saatma (jänkid rääkisid ise kolmest päevast), siis saatsid nad mida....kergejalaväe.
Kui siin läheb asi hapuks, siis esimesena ei maabu siin mitte USA tankid, vaid õhudessant ja eriüksused, kes on ka...kergejalavägi.
Vene õhudessant muidu ei ole kergejalavägi (pigem mehhaniseeritud jalavägi), kuid teda tihtipeale kasutatakse kergejalaväena.
Kuna viimast meil soomustada ei õnnestu (tegelikult, kui hästi tahta ja natuke rihma pingutada, siis soomustransportööride, nt BTR ja M113 tasemel õnnestuks ka), siis tuleks seda tuunida korralike kantavate rakettrelvadega, mida tähendasid manpadsid (isegi vene omad), seda said Ukraina kopterimehed juba tunda. Nagu kuulda on, enam väga separatistide maaväge kopterirünnakutega ei loodeta hävitada, käiku on läinud kiiremad ja paremini kaitstud ründelennukid.

Kui homme läheks asi sitaks Ida-Virus, siis ilmselt tuleb sealt Itaaliast pataljon-teine dessandimehi, kellele on kaasa antud rohkelt asju nimega Javelin ja Stinger. Nendega tehtaks ka soomuseta meie metsavahelistes kohtades koledat hävitustööd. Siit küsimus, et kas meil on mõtet taolise abi peale küünlaid põletada, võibolla tuleb need Javelinid ja Stingerid endal osta, kasutajaid on meil endalgi kõvasti.

Mina nt arvan, et meil pole mingit õigustatud ootust meelitada siia jänkisid surema (taoline loogika näib elavat ka siin oma elu), vähemalt Donetski tüüpi asjad tuleb meil lahenda peamiselt oma jõududega. Vastane pole nii loll, et avalikku sõjakäiku korraldada, ta üritab konventsionaalselt teha seda kas väga kiiresti (liitlased ei jõua) või kui see pole tõenäoline, siis organiseerida taoline hallis tsoonis jama (terroristid ja värgid), kus välisjõudude osalus küsimusi tekitab (liitlased ei taha). Mõlemad variandid on tänaseks ka praktikas ära katsetatud, nii kiire, et ei jõutaks reageerida (Gruusia) kui ka vinduv, hallis tsoonis sõda (Ukraina), kus tavarelvajõud on pigem piiritaguse ähvarduse rollis.

Jälle koht, kus olen sunnitud Trummiga nõustuma. Meie maastik on praktiliselt ideaalne igatsugu teid mööda liikuvate vaenlaste hävitamiseks + meie eeliseks on kohaliku maastiku tundmine. RPG ja paar kergekuulipldujat, mõned automaaturid + snaiper (ehk siis umbestäpselt jagu), sellega võib isegi päevadeks vastase liikumise seisma panna. Natuke kaudtule toetust kah, ning ründaja lämbub õnnest . Siinkohal oleks Kaitseliit ületamatu, mehed tunnevad üksteist ja tegutsevad vähemalt alguses oma kodukohas (aga mis saaks veel parem olla?). Esimene laks tuleb meil endil nagunii vastu võtta, hiljem on tulevik juba ebamäärane. Ja maastik on meil selleks suurepärane (Ida-Virumaa natuke vähem). Teedel liikumise muudab juba see praktiliselt võimatuks, et liiklusohutuse eesmärgil on teeääred võsast pmst. puhtaks lõigutud, mis aga annab ideaalse võimaluse varitsust korraldada. Varitsejale on nähtavus hea ja laskeväli parasjagu lähedal, et kindla peale märki tabada. Meie tingimustes ei pea jagu peale varitsuse korraldamist isegi paigale jääma (võimaluse korral tellitakse haubitsate või miinipildujate tulelöök), ise aga ollakse selleks ajaks juba kaugel. Mõni kilomeeter edasi korratakse sama asja. Loomulikult on abiks mõningad miinid, mis teele ja selle ümbrusesse eelnevalt paigaldatakse. Ei ole me nii abitud midagi, kui seda rahvale sisestatakse. Reaalselt ei loe tehnika-relvastus, mida meil propageeritakse, vaid mehed-naised, kes seda käsitsevad!

Kõik ju õige, aga arvestada tuleb sellega, et kui Venemaa Eestit tulemuslikult rünnata tahab, siis tuleb tal kõik üles ehitada ootamatusele ja kiirusele. Ukraina stiilis koloraadosatikate mäng Eestis ilmselt kaua ei kestaks. Pigem toimuks asi nii, et kõigepealt antakse täpne raketilöök kõige olulisemate militaar- ja siderajatiste pihta. Samaaegselt riiki eelnevalt sisseimbunud diversandid rikuvad olulisemad kõrgepingeliinid, (andme)sidekaablid ja langetavad niipalju mobiilimaste kui võimalik. Seejärel asuvad soomuskolonnid Narva ja Pihkva suunalt teele. Vaatlejad-diversandid annavad olukorra kohta jooksvat infot, tõenäoliselt veidi hiljem antakse raketilöök või lennuväerünnak relvastatud struktuuride (KV, KL) kasarmute ja relvaladude pihta. Puhkeb üldine segadus. On öö, suurem osa rahvast magab pahaaimamatult, mõned muidugi ärkavad paukude peale üles, aga mobiilside on tumm või ülekoormatud, keegi ei saa täpselt aru, mis toimub. Staapi tormanud kaitseliitlane avastab, et hoone, mille keldris tema lahingrelv asus, on kokku varisenud ja midagi sealt kätte ei saa. Hullemal juhul on mingid suvalised tüübid juba jõudnud seina tekkinud august sees käia ja üht-teist terveksjäänut laiali tassida. Mobiililevi paljudes kohtades puudub, raketitabamuse saanud ja elektrita KV väeosades on kümneid surnuid ja haavatuid. Peatselt järgnevad dessandid merelt ja õhust. Huvitav, kas Eestis ka sellise stsenaariumi peale kõrgemal tasemel mõeldud on? Et võiks näiteks igale kaitseliitlasele koju vähemasti automaadi koos mõnesaja padruniga ja satelliittelefoni anda?

[soesilm]

TRUMM MA OOTAN TSITAATI (kaitseministri kohta)!
Manurhin - kindlasti on mõeldud.
Borja - kui sulle nüüd midagi suht koht ebaselgeks jäi, siis kirjuta otse privasse, selmet siin solvat saada ...

[Viiskümmend]

ehk suure narratiiviga riigile sobivad paremini tankid, väikese narratiiviga riigile soomukid.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

ehk suure narratiiviga riigile sobivad paremini tankid, väikese narratiiviga riigile soomukid.

See on liiga primitiivne postulaat - tõde on aga (nagu alati) kusagil keskel.

Ma ei pooldaks ei ühest (kerge)jalaväe haipimist ega ka jäägitut tankivaimustust.

Ainult territoriaalse kergejalaväega me Eestis ei kesta - meid lihtsalt surutakse võtmemaastikelt minema, hõivatakse linnad // nendevahelised magistraalid ja mis siis edasi - kes neid võpsikogunenud "sisse" toidab // kellele neid üldse veel vaja on?
Alternatiiviks võiks ju olla kogu kergejalaväe action-i kantimine linnamaastikku - aga kas me oleme valmis sellega kaasnevaid tsiviilkaotusi kandma? Keegi vist ei kahtle selles, et vajadusel on idaagressor iga kell valmis Tallinna kivikõrbeks tegema - nii, nagu tehti Groznõi.

Alternatiivi ei ole - esmase enesekaitsevõime vähegi reaalseks teostamiseks peab KOGU meie regulaarne maavägi olema üle viidud soomukitele. Regulaarne maavägi tähendab antud juhul MÕLEMAT BRIGAADI. Soomukid tähendavad antud juhul kogu soomusjalaväe kasutada olevat sõidukite diapasooni: kergematest ratassoomukitest läbi raskemate roomiksoomukite kuni tankideni välja. Põhitingimus on sealjuures mitte soomuki tüüp, vaid pardarelva // relvakompleksi olemasolu - ja mida võimekam, seda parem.

Kui meie soomustet regulaarne maavägi kestab (vähemalt mõnda aega) ja manööverdab paaril-kolmel võtmemagistraalil, siis on ka meie irregulaarse kergejalaväe "võsasõjal" oma selge mõte - elik siis üks täiendab teist. Ehk teisisõnu suudetakse nii vähemalt mingi aeg realiseerida maagilist võlusõna ESMANE ENESEKAITSEVÕIME. Ja see "mingi aeg" ongi ilmselt see, mis muutub OTSUSTAVAKS.

Meie tänane regulaarne maavägi (kelle tugevaim pardarelv on 12,7mm) aga lihtsalt ei kesta seda otsustava tähtsusega "mingit aega" - meeldigu see meile või mitte.

Mõlema brigaadi täielikule soomustamisele alternatiivi EI OLE.

[kaur3]

Borja, Sa räägid, et mõlema brigaadi täielikule soomustamisele alternatiivi EI OLE maagilise võlusõna ESMANE ENESEKAITSEVÕIME realiseerimiseks. Kas grusiinidel jäi üks brigaad Abhaasia suunal puudu? Üks brigaad oli seotud võidukates lahingutes Tshinvalis, kuid Abhaasia poolt tulid venelased läbi. Kui Abhaasia suunal oleks teine olnud, siis kas oleks sõja tulemus teine? Üle mere seilasid siis veel ka Musta mere laevastiku alused.

Alternatiiviks võiks ju olla kogu kergejalaväe action-i kantimine linnamaastikku - aga kas me oleme valmis sellega kaasnevaid tsiviilkaotusi kandma? Keegi vist ei kahtle selles, et vajadusel on idaagressor iga kell valmis Tallinna kivikõrbeks tegema - nii, nagu tehti Groznõi.

Kas soomustatud brigaadi tegutsemine Suur-Tallinnas ei vii samasuguse kivikõrbeni?

[Kapten Trumm]

Borja, kõik ju õige, ainult reallity check....

Meie soomustamise tempot on täna seganud see, et me esitame masinatele liiga kõrgeid nõudmisi.
Kui me esitaks nõudmisi nagu nt Jugoslaavia sõjas näha oli - utreerituna MT-LB, Sergei katusele monteeritud, siis oleks see brigaad soomuse varjus juba ammu.
Arvan, et me pole piisavalt rikkad, et relvastada end maailma parima tehnikaga ja taolist trendi jätkates on EKV ka 2030ndal aastal kergjalaväearmee.
Uskuge, kuskilt ei tule seda Eesti Nokiat, mis toob meile 5% majanduskasvu, pigem ootab meid ees majanduslik stagnatsioon, püksirihma pingutamine ja siis hakkab juba lõivu nõudma meie pankrotiteel sotsiaalsüsteem. Kahtlane, kas 10a pärast see teine brigaad isegi ratastransportööridel on.

Kuskil rahateemas tõin sellise näite, et papp, mis pannakse täna küdema ainuüksi ajateenija toetusele, on piisavalt suur, et selle eesti võiks sellele reservi minevale pataljonile see 60 BTR-i, MT-LB'd või M113't ära osta ja meil oleks täna kergel soomusel juba mitu pataljoni. See mõni miljon eurot aastas on meil olemas täna, oli 2008 ja 2003. Seda lihtsalt pole tehtud.

Kuna ma näen, et selles osas kuidagi asi kännu tagant - vist tahte puuduses ja moodsate masinate imeomaduste usus - liikuma ei hakka, siis ongi alternatiiv võtta rahakott välja ja relvastada see kergjalavägi piisavalt heade kantavate relvadega, et me suudaks vastase rauda piisavalt kulutada ja suudaks selle vajaliku 100 ühikut vene soomust ööpäevas auti lüüa. Sellisele kulutamise tempole ei pea ka venelane kaua vastu. Ei näe, et me suudaks seda tänase TT ja ÕT pargiga teha, eriti arvestades meie kommet teha sinna juurde minimalistlikke moonaoste ja panna põhirõhk moodsas jalaväe toetusel järgi liikuva soomuse olukorras (mitte kolonnis, jalavägi katusel!) kasututele Kustidele ja AT4dele (kuig need on jah parem kui eimidagi).