www.militaar.net

Julgeksin vastu vaielda.Tsinkpenni keemia või ultraheliga puhastades jääb järele auklik ''juust'',eeldades muidugi,et mündid on kusagilt kaevikust leitud,mitte vanaema nööbikarbist.

Emotsionaalse väärtusega , kuid likviidset penninäru , on odavalt ja nobedalt puhastada parim ilmselt sooja vee, CIFi ning hambaharjaga, ja peale sellist kuuri ei juhtu mittemiskit nendega kodustes tingimustes , olen üks 50neid niisamuti puhtaks kasinud ning säilitangi vaid austusega leiupaiga ning dateeringu peale mõeldes , mõned lihtsalt saavad sellistest , mina nende hulgas ,energeetilist energiat

Sinutorus jäi jalgu. Huvi pärast küsin, kas keegi selliseid asju käes on hoidnud ja kuidas toimivad?

https://www.youtube.com/watch?v=CLaBFkeHG0A
https://www.youtube.com/watch?v=dZ_90920Zbg

Lüüsimine on odavam ehk , buvanol peale ning õlikiht takkaotsa

Liivapritsi järel on selline roostes metallist tükk nagu apelsinikoor - kui soovid veatut välimust, siis tuleks see mehhaaniliselt puhtaks nühkida (ka peale pritsi), näiteks ekstsentriklihvijaga. Metallipind roostetab krobeliseks ja liivaprits eemaldab pehmema rooste, kuid mitte kõvema terase. Seega kui on rooste läinud sügavamale, siis selline auk lüüakse põhjani puhtaks ja jääb läbi värvi räigelt näha.

Peaks iga militaararheoloogi märg unenägu olema!

https://www.youtube.com/watch?v=Q8q3DZB_l6M

see on ikka päris vana uudis juba

miljonär-militarist võib endale seda lubada ka (aparaat maksab tagasihoidlikult 200-300k euri... kuluosad on sigakallid ja hiina analoogid 30k euri ei kannata kriitikat)

auto keretöödel oleks asjal jumet, kuna kannatab värvi nii eemaldada, et tihendeid/klaase/plastikuid ei pea kinni katma
-aga eestis pole paraku see mõeldav... -tööhind tuleks meie jaoks ebaproportsionaalne...

https://www.youtube.com/watch?v=dZ_90920Zbg

Püha taevas! ma arvasin, et see on nisukese veidi rikkama hobitaja võimuses...

mingit 40k eurist hiinakat müütati siin eestis ka 25kiloga... -aga too oli hale vari sellest mis videos on (ja kuumenes üle juba 5 minutiga) jahutussüsteem ja laseri "trafod+juhtelektroonika" on eraldi käru peal... (nagu ümbes 3x keskmise "kemppi" suurune kolakas)
kui ma õieti mäletan, siis sellest käepidemest pumbatakse läbi spetsiaalset jahutus geeli, et see huijoobishi sul käes maha ei põleks

Nüüd pakutakse eestis teenust:
http://laserpuhastus.ee/
https://www.facebook.com/Laserpuhastus- ... 042280175/
Usun, et hinnad polegi väga koledad

Pole küll militaarne teema, aga ehk oskab keegi mõne hea mõtte anda, kuidas vana silti eksponeerida looduses nii, et ta ka säiliks. Silt ise selline. Kui on vaja rohkem pilte või ka pilte veel lähemalt, siis leian viis neid teha. Kuna looduskaitse silt on äkki riigi oma, siis selgitan, et see pole kuskilt varastatud. Töötan metsandusvaldkonnas ja mõnda aega töötasin samas majas nende siltide eest vastutava ametkonnaga. Kui sellele keldris otsa komistasin, siis öeldi, et see on vana ja vahetatud silt, millega pole midagi teha ja lubati endale võtta.
Olen juba korjanud ka Varbola linnuse tammedelt tõrud, mis kodus potis kasvavad. Plaan on viia tõrud isakoju hiljuti murdunud suurte tammede asemele. Sinna paneks püsti ka selle sildi.

Enda mõte oli, et laseks üle mitmekordse spreylakiga. Ilmselt oleks mõistlik panna sildile väike katus peale, et ta oleks otseste sademete eest kaitstud.

On äkki mingeid muid mõtteid?

Kõigepealt pead roostetamise protsessi millegagi peatama. Siis roostemuundur(Buvanol) näit. Värv peale ja otsese vihma käest ära.

Spray on korraks vaid. Kui tahad et püsima jääks, teed nagu auto värvimisel.

Lahtine rooste maha, peale seda roostesurm, katad allesjääva osa kinni, krunt, lähed värvipoodi ja lased võimalikult sarnase värvitooni segada, värvid mõlemalt poolt 3-4 korda, võtad katte maha ja lakid kogu krempli 3-4 kihiga. Kümme- kakskümmend aastat peab vastu, soola ta ju ei saa.

Kiiret ja püsivat lahendust ei ole olemas. Spreivärv on mõneks kuuks, spreivärv+lakk paariks-kolmeks aastaks.

Lisaks eelnevale ma soovitan siiski rooste mehaanilist eemaldamist(kärgketas+terashariketas), kohad katta 2-komponente epokrundiga. Siis vahelihv, edasi katmine nn basecoat värviga(lahustipôhine), saab hajutada(ei jää teravapiirilist värviüleminekut) ning lôpuks 2-komponente lakk. Kasutaks sôiduautodele mõeldud materjale.

bodom kirjutas:Lisaks eelnevale ma soovitan siiski rooste mehaanilist eemaldamist(kärgketas+terashariketas), kohad katta 2-komponente epokrundiga. Siis vahelihv, edasi katmine nn basecoat värviga(lahustipôhine), saab hajutada(ei jää teravapiirilist värviüleminekut) ning lôpuks 2-komponente lakk. Kasutaks sôiduautodele mõeldud materjale.

Nujah, ma umbes sedasama silmas pidasingi. A seda kuulaks küll huviga, mismoodi selle plekitüki puhul (pikem serv silma järgi max 50 cm, teksti ja sildi serva vahe ca 5 cm) hajutamine ilma teksti mäkerdamata käima peaks? Eeldame, et teema autoril aerograafi riiulist võtta pole, muidu ta siit nõu ei küsiks...

...ja tagantjärgi mõteldes peaks kõigepealt hoopis spetsidega nõu pidama, kuidas autovärvi ja -laki nakkumisega emailile lood on. Võibolla peaks üldse mingit emailvanni parandusvärvi sarnast toodet kasutama...