www.militaar.net

Tegu peaks olema 3,7 cm Pak-i või Kwk soomustläbistava mürsu väljatulistatud kestaga.

kolp kirjutas:Tegu peaks olema 3,7 cm Pak-i või Kwk soomustläbistava mürsu väljatulistatud kestaga.

Kest tulistati välja, aga kuhu mürsk ise jäi? Ikka väljatulistatud mürsu kestaga tegemist.
Muidu kõik õige. Sütiku ja paha aineta 3,7 cm PzGr.

Aga äkki oskate midagi lähemalt nendest rääkida?

Klassikaline soomustläbistav APHE mürsk. Ehituselt üks lihtsamaid. Sütik Bd.Z. 5103 trasseriga. 100 m kauguselt läbistas kuni 50 mm soomuse, 500 m kauguselt kuni 30 mm.
Väljatulistamisel ei juhtunud sütikuga midagi. Soomusest lõi läbi kineetilise energia arvel kui seda jätkus. Takistuse tabamisel kui mürsu liikumine järsult aeglustus, lõikas süütekapsel inertsiga edasi liikudes läbi tihvti ja jooksis nõela otsa. Kapsli tulejuga lõi läbi peene ava, initsieeris lõhkekapsli ja see omakorda lõhkelaengu.
Värvitud olid sellised mürsud mustaks, markeering kantud peale punase värviga.
Ohtlikkuselt keskmisel tasemel. Tules plahvatab kindlasti, kuid massiivse teraskorpuse kuumenemine võtab parajasti niipalju aega, et uudishimulik paugutegija on jõudnud otsustada, et pauku ei tulegi ja lõkke juurde läinud... Lahtimonteerimisel samuti ohtlik, nagu mürsud ikka.

Mõõdud võtsin joonlauaga nii et pole päris täpsed.
Hülsi mõõdud: kõrgus 153mm, tongi poolne ots 34mm ja ülemine ots 24mm. Tähised taga 44/513. Kas on 44 aasta saksa flack?
Ja siis veel mürsukest, kõrgus 155mm ja laius 115mm, mingeid tähiseid pole näha kuna kest rauast ja päris roostes.
Äkki keegi teab täpselt millega tegu.

Ma arvan, et piltidest oleks palju abi.
Upi võimalusel.

piltidega läheb aega. kiire kiire kiire.

Esimene võiks olla nõukogude päritolu, kuna saksa 2 cm mõõdud jäävad väiksemaks ja 3 cm omad on juba suuremad. Võib-olla 23 mm, pole praegu materjali käepärast. Teine võiks olla saksa 10,5 cm kerge välihaubitsa hülss ( l.f.h 18 ).

1. Kest messingist? Ilmselt pardakahuri VJa (Volkov-Jartsev) hülss 23 x 152B. Põhja läbimõõt 33.4 mm. Valmistatud 1944.a. tehases koodiga 513.
2. 105 x 155R. Põhja läbimõõt 125 mm. 10,5 cm l.f.h. 18. Saksa kerge välihaubitsa hülss.
Näh, liiga kaua kohmitsesin. Nüüd tuli vähemalt osaliselt topeltvastus.

Jah kest on messing. Alguses arvasin et mõlemad saksa päritolu.
Nii et müsteerium lahendatud.
Tänud kõigile abi eest!
Ja selline küsimus veel, kui ohtlik on sellise haubitsa mürsk ilma sütikuta.
Nägin seal lähedal ka ühte sellist, ilma otsa sütikuta, rauast läbi käimata ja trotüül paistis otsast, ei hakanud seal midagi näppima ja ajasime mulla peale tagasi. Kas tasub üldse torkida?

Torkida ei tasu selliseid asju kunagi, mis neist ikka torkida, pealegi võib peale lõhkeaine ka seal olla juba paigaldatud vahedetonaator. Võta telefon helista 112, eelnevalt võid koha alati ära märgistada, et endal või teistel poleks probleemi selle ülesse leidmisega.

Mamba kirjutas:Ja selline küsimus veel, kui ohtlik on sellise haubitsa mürsk ilma sütikuta.
Nägin seal lähedal ka ühte sellist, ilma otsa sütikuta, rauast läbi käimata ja trotüül paistis otsast, ei hakanud seal midagi näppima ja ajasime mulla peale tagasi. Kas tasub üldse torkida?

Kui mürsk on sütikuta, siis pole vahet, kas on rauast läbi käinud või mitte, kuna kaitsemehhanism asub sütikus.
Saksa mürskudel oli levinud ehitus, kus sütikus oli vaid süütekapsel. Detonaator koos vahedetonaatoriga (Zündladung) oli eraldi lõhkelaengusse paigaldatud. Seega ka sütikuta mürsule võib piisata vaid sädemest või sütikupesas kraapimisest. Kraapimine on ohtlik veel seetõttu, et mürsk võib olla laetud mitte trotüüli, vaid meliniidiga (pikriinhape). See aga võib metallidega reageerides moodustada ülitundlikke ühendeid - pikraate.

Järsku 15 cm raske jalaväesuurtükk.Nondel olid lühikesed kestad.

Ehk siis sellised kopsikud ,nigu siit leiad- http://wehrmachts.kisten.free.fr/150mm_sjg33_2.htm

mul tekkis ka väike kusimus ei hakka selle väikese asja kohta uut teemat tegema.
Ma leitsin ise ka sellise kesta rauuast ja ilma kuruvideta taga
millega võiks tegu olla