www.militaar.net

Veel üks orkide tankereid teeb imelike tiirutamisi. Harjutab sõitmist.

The ballet is on going in the Baltic Sea

The Skylight (Marshall Islands), a dual chemical/oil products tanker is heading back to russia.

Inside the corridor, west of the Skylight, our Patrol vessel Turva (red triangle) is out there!

https://x.com/SiljaLynx/status/1873635042595053724

AndresTy kirjutas: ↑30 Dets, 2024 10:05

nukkel kirjutas: ↑29 Dets, 2024 20:35

AndresTy kirjutas: ↑29 Dets, 2024 19:58 Arvad siis, et K-komando juht kõvatab niisama? Et nagu ebapädev jutumees või nii?

Noh vastasid ise ju ära. Ma ka teeks ja oleks kui saaks.

Nii-siis, ilma mingisuguse argumentatsioonita kuulutatakse K-komando juht kellegi anonüümse tüübi poolt luhvtivennaks! Täiesti hämmastav kompetents ikka! (viimane lause oli iroonia, selgitan igaks juhuks, äkki nukkel ei saa muidu aru)

Sain aru aga kust kohas ma seda juhti luhvtivennaks nimetasin? Parem rahune, joo teed. Loe teisi postitusi, proovi kaasa mõelda enne kui turri lähed.
See juht oleks võind lihtsalt öelda et meil mehed, väljaõppe aga puudub suurem tehniline tugi. ( riik õhuke ) .

Sander17 kirjutas: ↑30 Dets, 2024 10:47

Sakamoto kirjutas: ↑30 Dets, 2024 9:20 seal tiirutab üks Yangtze nimeline küna samuti väga närviliselt, juba paar päeva https://www.vesselfinder.com/?imo=9274800 kellel huvi siis klikkige laeva pildi all details ja track
yangtze.png

Ma natuke tean sellest närvilisest tiirutamisest. Sadamate läheduses on täiesti tavaline, et laevad seisavad kas ankrus või driftivad ringi. Kui ilm on kehv ja laev hakkab liigselt kõikuma (ning sees asjad ringi lendama nagu filmis "Poltergeist"), siis pannakse mootorid tööle ja seilatakse ilma kindla sihita ringi, lihtsalt selleks, et küljelt tulevaid laineid vältida.

Põhjuseid, miks laev tuli sadamast välja ning jäi uuesti ootama, on tsiviliseeritud maailma mõistes tavaliselt kaks- sadamas tehti laeva peal mingeid parandustöid (remonti) või siis otsustati ringi, tavaliselt majanduslikel või logistilistel põhjustel, et praegu sellele laevale kaupa ei anta ja kai ääres tuli koht vabastada teisele alusele.

Selle postituse valguses pole erilist mõtet kõiki näivalt sihitult ringi loksuvaid aluseid siia raporteerida.

Ega siin meil siis suurt muud üle ei jäägi,kui tagantjärgi reageerida,kui jälle ankur lohisema kipub. Ei aita merepiiri nihutamine,ei saa ka ennetavalt sekkuda. Kaabli sügavamale kaevamisega pidvat jahutus halvenema ja seega ka võimsus. Akvatooriumide kaitseks on kindlasti igasugu lahendusi võrkudest, ankurdatud trossidest ket lõikajateni. Midagi sealt ehk annaks rakendada? Kõik muidugi maksab aga kaabli parandamine ja patrullimine samuti. Saaks ehk ankurdada betooplokkide külge kinnitatud kett, kuhu ankur takerduks,saaks n-ö kinni püütud. Vms...

Kriku kirjutas: ↑30 Dets, 2024 12:50Selle postituse valguses pole erilist mõtet kõiki näivalt sihitult ringi loksuvaid aluseid siia raporteerida.

Enam-vähem sama oli juba eilses artiklis kirjas:

Rannavalve teatel anti laevalt teada, et alus liigub tuule mõjul ning ootab luba Venemaa sadamates tankimiseks. Veel kümned laevad ootavad samal moel tankimiseks luba. Soome rannavalve kahtlustab, et ankru haare ei ole tugeva tuule ajal laeva paigal hoidmiseks piisavalt tugev ja seetõttu laev liigub.

https://www.err.ee/1609562305/soome-lah ... u-uus-laev

Sander17 kirjutas: ↑30 Dets, 2024 10:47

Sakamoto kirjutas: ↑30 Dets, 2024 9:20 seal tiirutab üks Yangtze nimeline küna samuti väga närviliselt, juba paar päeva https://www.vesselfinder.com/?imo=9274800 kellel huvi siis klikkige laeva pildi all details ja track
yangtze.png

Ma natuke tean sellest närvilisest tiirutamisest. Sadamate läheduses on täiesti tavaline, et laevad seisavad kas ankrus või driftivad ringi. Kui ilm on kehv ja laev hakkab liigselt kõikuma (ning sees asjad ringi lendama nagu filmis "Poltergeist"), siis pannakse mootorid tööle ja seilatakse ilma kindla sihita ringi, lihtsalt selleks, et küljelt tulevaid laineid vältida.

Põhjuseid, miks laev tuli sadamast välja ning jäi uuesti ootama, on tsiviliseeritud maailma mõistes tavaliselt kaks- sadamas tehti laeva peal mingeid parandustöid (remonti) või siis otsustati ringi, tavaliselt majanduslikel või logistilistel põhjustel, et praegu sellele laevale kaupa ei anta ja kai ääres tuli koht vabastada teisele alusele.

soovitasin vaadata laeva andmeid ja teekonda ,see ringi triivimis teekond (ca 154 NM kursiga läände) jääb sadamate lähedusest ( Ust-Lugast Primorski) ikka väga kaugele
et Primorski ei saa kohe silduda võib vabalt ankrus olla või ka triivida ka siin

krizz kirjutas: ↑30 Dets, 2024 13:01 Ega siin meil siis suurt muud üle ei jäägi,kui tagantjärgi reageerida,kui jälle ankur lohisema kipub. Ei aita merepiiri nihutamine,ei saa ka ennetavalt sekkuda. Kaabli sügavamale kaevamisega pidvat jahutus halvenema ja seega ka võimsus. Akvatooriumide kaitseks on kindlasti igasugu lahendusi võrkudest, ankurdatud trossidest ket lõikajateni. Midagi sealt ehk annaks rakendada? Kõik muidugi maksab aga kaabli parandamine ja patrullimine samuti. Saaks ehk ankurdada betooplokkide külge kinnitatud kett, kuhu ankur takerduks,saaks n-ö kinni püütud. Vms...

Peale esimest põhjalastud varilaevastiku küna hakkavad ankrud kindlalt põhjas "pidama" ja mingit ringitiirutamist kaablite kohal enam ei ole. Vene välisministeeriumi pressikal esinev Mariazahharova on siis tavaliselt punasemate põskede ning sinisema ninaga (tavalisel 100 grammi asemel tegi 250 grammi). Sellist keelt mõistetakse Pekingis ja Moskvas hästi.

Üldiselt et ankrud ei pea ja see tuleb meeskonnale kuidagi üllatusena on puhas kelbas, isegi väikelaevadel on tänapäeval GPS süsteemid sellise finessiga, et hakkab häiret andma, kui ankur ei pea (seisatud mootoriga alus hakkab süsteemselt allatuult liikuma, kui ta on süsteemis "akrusse pandud"). Saati siis suurtel laevadel, millega kaasnevad riskid on tohutud. Sellised süsteemid ongi selleks mõeldud, et nt öösi pimedas laev vahimehe märkamata kuskile kaldale ei triiviks.

Lisaks võib ju põhjas olev ankur takerduda mõne meremiini ankruketi taha, kunagi 1960ndatel oli sedasi miin Kirovi kalurikolhoosi kalalaeva võrkudesse sattunud ja lõhkes võrkude pardale vedamise ajal.

Kuna tegemist on tankeritega siis "meremiini" stsenaarium on üsna välistatud. Mingi 100 tuhat tonni toornaftat keset Soome lahte laiali ei ole meeldiv perspektiiv. Ilmselt ei põle ka vankad, midagi sellist korraldada, kuna päris kõvadel isadel, on ka Soome lahe ääres villasid, mille rannas siis eriti vahva istuda pole. Ja kala ka ei saa.

Merenduses on igasugused tasud. Veetee kasutamise, ankruala jne. Eelduseks territoriaalmeri. Sealt ida poole algabki tiblastan ja ilmselt peab seal laadimist oodates juba maksma. Kuna tegemist on tiblastaniga, siis ilmselt tuleb maksta lisaks ametlikule ka mingitele muudele asjapulkadele, fsb kepib ajusid jne. Hetkel aga tiksuvad "eikellegi maal".
Teine väga oluline teema on aga teenused. Nende kärakate peal on inimesed, vaja on materjale, süüa jne. Ilmselt on ka see osa siin mõnus ja tsiviliseeritud. Teistpidi tekib küsimus, kuidas meie kohalikud aferistid teevad nõnda vabalt busineksi sanktsioneeritud laevade ja tiblastaanlastega. Mingi seltskonna äri on üles ehitatud kuskilt kokku ostetud vanade künade abil tankerite ja kaubakate teenindamisele, tiblastani lootside vedamisele jne. Kes kontrollib, millist kaupa päriselt nende laevade peale veetakse või sealt maha võetakse muu tegevuse käigus? Ja et maksud oleks makstud? Ning millises mahus teenindatakse sanktsioneeritud laevu? Kui siit teenuseid ei saa, siis lõppeks ka osalt see tiksumine ning muudaks ebamugavamaks kogu selle tankeribusineksi.

Eagle S omanikud palkasid advokaadi.

„Meeskonda on üle kuulatud ilma õigusabita, neid on hoitud näljas ja ühes ruumis ning neil ei ole lastud magada,“ väitis Ljungberg.

Ljungbergi sõnul on kapten öelnud, et ei tea, millest kaabel purunes. Üldiselt on Ljungberg seda meelt, et selliseid asju meresõidu käigus kahjuks juhtub.

„Laevadel on hierarhia, mingi madrus ei lähe kohe ütlema, et meil on ankur põhjas. See võib üsna kaua aega võtta,“ ütles Ljungberg."



Allikas: https://www.delfi.ee/artikkel/120346715 ... kse-naljas

Ja kui ahukaat oleks öelnud et meeskonda peksti ja vägistati, oleks see ka delfisse läinud.

Sõna sõnalt kellegi teksti ümberpanemine pole ajakirjandus. Ja elu sees ei usu ma et neid lolle näljas hoitakse.

„Laevadel on hierarhia, mingi madrus ei lähe kohe ütlema, et meil on ankur põhjas. See võib üsna kaua aega võtta,“ ütles Ljungberg."

Advokaat tuleks algatuseks saata väikelaevajuhi kursustele. Neid kursusi annavad tavaliselt endised kaptenid ja tüürimehed, seal saab igasugu küsimusi esitada ja neile ka vastatakse. Ja 20 mehelise meeskonnaga kaubalaevas pole erilisi stuktuure ja hierarhiaid, tuleb lihtsalt jõuda esimese sisetelefonini ja teatada sillale, et meil ankur lohiseb (või mis iganes seal juhtub). Päris kindel on ka, et selliste probleemidega kuulab vahiohvitser (või siis kapten) ka kõige algajama madruse ära.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Dets, 2024 17:11 Päris kindel on ka, et selliste probleemidega kuulab vahiohvitser (või siis kapten) ka kõige algajama madruse ära.

Just. Tavaliselt on väljas töötavatel meestel ka raadiosaatjad ning kaptenisilla informeerimine ükskõik millisest probleemist on nende kohustus.

Liikvel on versioon : Kaotatud ankur kui tõend võib olla juba mõne teise laeva lasti hulgas või vähemalt üritatakse seda tõendit kaotada , sellest ka laevade tiirutamised piirkonnas , kui usutav see on , ei tea .

Mereõigust tundmata : Kas sõdiva riigi laevade kohta mingeid eri piiranguid pole , mitte vaid sõjalaevad vaid kogu laevandus ?

Ma saan aru, et advokaat peab kaitsealuse õigusi kaitsma jne. Aga ma ei saa aru, miks peab advokaat päti nahka pugema ja iseenese naeruväärseks tegemise hinnaga igasugust kelbast ajama ja süütuid inimesi alusetult süüdistama.
Ajakirjanduse koha pealt on seal meediamajas peale Luige enda ja Soonvaldi vast paar nägu, kes kirjutada mõistavad. Suur osa täidavad lihtsalt mahtu. Iga venelaste lollust tuleb nende valvelehepruunlaste arvates korrata ja kommenteerimata edasi anda, samas kui paljudes teemades, kus kommentaarid on kohatud saamegi uudise pähe hoopis kommentaari.