Sinimägede mälestusüritused

[anarijaak]

https://buller.ee/elustiil/tervis-sport ... anavu-ara/

vähemalt selle viite järgi jääb ära

[ruger]

Minna tuleb ikka. Huvitav on see, et pärgade viimine tuleb ka eraisikutel registreerida . Kuna üritust ei toimu ja korraldajate andmeid pole siis pole ka kellegile registreerida. Tea, kas üritus siis toimub või mitte. Mäe peale ikka minna saab?
Minul on oma igaaastane kava, mida külastada ja kuhu lilli ning küünlaid panna. Või saadetakse jälle "vales" särgis minnes tagasi...
Sinimägede muuseumis on teemakohaline kell 13:00 algav loeng ja filmi vaatamine.

25. juuli hommikul asetab korraldustoimkond mälestuspärjad Sinimägede memoriaali mälestusmärkidele. Korraldajad paluvad organisatsioonidel ja eraisikutel, kes soovivad sel päeval Sinimägede memoriaali külastada ja pärjad asetada, end eelnevalt registreerida.

[ktamm]

Kas on teada, mis kell hommikul toimkond pärgasid sinna toimetab?

[mangust]

Üks selline soovitus mida teha Sinimägede ürituse asemel : https://www.ohtuleht.ee/1007576/sinimag ... ei-kardeta

Ma ei saa aru,mis ühist on Sinimäe lahingul ja maakondades olevate Vabadussõja mälestusmärkidel.Kas pärgade viijatel tuleb enne Vene saatkonnas registreerida?Ehk vilgutaks aknal ka moblaga? See mida ei suutnud teha igasugused "dozorid" ja muud taolised vatid,teevad nüüd ära omad .

[anarijaak]

Tere! Kas keegi teab midagi Sinimägede ürituse kohta, plaanitud see on , aga täpsem info on teretulnud , lisan siia lingi kus on vabadus võitlejate ürituste kava https://evvl.ee/uritused/

[mangust]

Kajastus ERR-i uudistes : https://www.err.ee/1608294207/sinimaged ... elahinguid

[ruger]

Kutsume osalema 1944. aasta Eesti kaitselahingutele pühendatud mälestusüritusest Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Sinimäe alevikus 29.07.2023. Tänavu möödub juba 79 aastat Sinimägede lahingutest, mille näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks.

Kes ei saa tulla, ei saa osaleda, kutsume teid üles ka maakondades 29. juulil asetama kangelaste mälestuseks pärgi Vabadussõja mälestussammastele, II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest langenute mälestussammastele ja Tallinnas Maarjamäel Eesti 1944. aasta kaitselahingutes osalenud väeosade mälestustahvlitele.

Päevakava:

Kogunemine Grenaderimäel
kell 10.30-10.50

Algus kell 11.00
Grenaderimägi
Langenute mälestamine
Liputoimkonna sissemarss
Eesti Vabariigi hümn
Pärgade asetamine kangelaste mälestuseks
Laul langenud kangelastele
Mälestuspalvus
Hoia, Jumal, Eestit
Ühislaul: Eestimaa, mu isamaa

Kell 12.00 Vaivara Sinimägede Muuseum
Seltskondlik koosviibimine
Sõdurilõuna (tasuta) ja välikohvik
Raamatute, ajalehtede, meenete ja tarvikute müük
Muuseumi külastamine soodushinnaga

Eesti Endiste Metsavendade Liit
Korralduskomitee nimel
Heiki Magnus
+372 5273368


http://sinimagedemuuseum.ee/eesti-kaits ... il-2023-a/

[ruger]

Eesti kaitselahingute 80. aastapäevale pühendatud mälestuspäev Sinimäe alevikus, 27. juulil 2024.a.

Kutsume osalema 1944. aasta Eesti kaitselahingutele pühendatud mälestusüritusest Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Sinimäe alevikus 27.07.2024. Tänavu möödub juba 80 aastat Sinimägede lahingutest, mille näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks.

Kes ei saa tulla, ei saa osaleda, kutsume teid üles ka maakondades 27. juulil asetama kangelaste mälestuseks pärgi Vabadussõja mälestussammastele, II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest langenute mälestussammastele ja Tallinnas Maarjamäel Eesti 1944. aasta kaitselahingutes osalenud väeosade mälestustahvlitele.

1944. aasta alguses jõudis pealetungiv Punaarmee Eesti piiride vahetusse lähedusse. Oht, et N. Liit okupeerib uuesti Eesti, muutus reaalseks. Sakslased kuulutasid Eestis välja mobilisatsiooni. Seni olid Eesti Vabariigi seaduslikud esindajad Saksa mobilisatsioone pidanud ebaseaduslikuks, mida need ka rahvusvahelise sõjaõiguse järgi olid.

Põrandaalune Eesti valitsus otsustas 2. veebruaril 1944, et kuigi Saksa okupatsiooni ei tunnustata ning Eesti eesmärk ei ole Saksamaa sõjaliste huvide toetamine, on Eesti riigi huvides ja Eesti kodanike kohus oma riiki uue sissetungija vastu kaitsta. Eesti eesmärk oli hoida oma territoorium rahvuslike relvastatud jõudude kontrolli all niikaua, kuni sõda lõpeb ja algab rahukonverents. Eeldati õigesti, et kui N. Liit uuesti Eesti okupeerib, muutub iseseisvuse taastamine peaaegu võimatuks.

Oma raadioesinemises 7. veebruaril 1944 kuulutas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots mobilisatsiooni välja. Kõik Eesti kodanikud, kes selle järel läksid kaasa mobilisatsiooniga, tegid seda Eesti Vabariigi kaitsmise eesmärgil, mitte Saksa huvides. Uluotsa ja Eesti Rahvuskomitee toetus 30. jaanuaril välja kuulutatud 20 aastakäigu mobilisatsioonile on osa Eesti riikluse järjepidevusest” (Katkend Riigikogu otsuse (910 OE) eelnõu ”Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu” juurde käivast seletuskirjast).

Eesti kaitselahingute mälestuspäev on kaitselahingute mälestussarja mälestuspäev Sinimäe alevikus. 7. veebruaril tähistame Eesti kaitselahingute alguse aastapäeva Kirbla kirikus ja mälestame peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Jüri Uluotsa Kirbla kirikuaias. Septembris tähistame vastupanuvõitluse päeva Kirbla kalmistul ja Vabaduse pargis Pärnus ning suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.

Eesti kaitselahingutes üles näidatud kangelaslik vastupanu ei olnud asjata. Võimaldas ju punaarmee peatamine emigreeruda läände tuhandetel Eesti elanikel, kes said jätkata võitlust iseseisva Eesti eest. Ilma Välis-Eesti kogukonna toetuseta ei oleks Eesti Vabariigi taastamine olnud mõeldav.

Päevakava:
Kogunemine Grenaderimäel
kell 10.30 – 10.50
Algus kell 11.00
Grenaderimägi
Langenute mälestamine
Liputoimkonna sissemarss
Eesti Vabariigi hümn
Pärgade asetamine kangelaste mälestuseks
Laul langenud kangelastele
Mälestuspalvus
Hoia, Jumal, Eestit
Ühislaul: Eestimaa, mu isamaa
Liputoimkonna äramarss

Kell 12.00 – 16.00 Vaivara Sinimägede Muuseum
Seltskondlik koosviibimine
Raamatute, ajalehtede, meenete ja tarvikute müük
Muuseumi külastamine soodushinnaga
Kell 12.30 – 14.00
Konverents Sinimäe kooli aulas
Sinimägede lahingud 1944 – 80 aastat
Korraldaja: Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts
Kell 14.00 – 16.00 Sõdurilõuna (tasuta) ja välikohvik
Vaivara Sinimägede Muuseumi juures

Eesti kaitselahingute 80. aastapäevale pühendatud mälestuspäeva korraldavad: Eesti Endiste Metsavendade Liit, Vaivara Sinimägede Muuseum ja Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts.

Korralduskomitee nimel
Heiki Magnus
+372 5273368

[ruger]

Tänud ürituse korraldajatele. Oli huvitav ja informatiivne. Eile toimus ajalookonverents ja matk looduses antud lahingute 80. aastapäeva ning asukohtadesse. Täna oli mälestusüritus ja muuseumi külastamine ning raamatute, meenete müük ja tutvustus. Toimus ka eilsega võrreldes väiksemas mahus ajalookonverents, kus esinesid väga sisukate ettekannetega Aart Nõmm ja Marek Nisuma. Sai osta antud lahingute 80 aastapäeva mälestusraamatut. Oli huvitavaid meenutusi ja lahingute olukordade mälestusi sealt. Lisaks tingimusi, kus sõditi. Lisaks viidi pärjad, lilled ja küünlad Jõhvi Vabadussõja mälestusmärgi juures taastatud Sinimägede lahingutes osalenud ja neis langenud Eesti sõjaväelaste Georg Soodeni ja Raul Jüriado mälestuskivi juurde. Homme toimub antud mälestuskivi avamine. Lisaks osalesid paljud mälestusürituste osalejad teiste lahingutes hukkunute mälestuskivide ning kalmistutes olevatele hauakividele küünlate ja pärjade viimisega.

Juubeliks kujunenud mälestusüritust häiris veidi streikiv generaator ja PPA sekkumine. Mälestusüritusel osales palju antud lahingutes osalenud mälestuseks tehtud üksuste, lahingutega seotud isikute särkides inimesi. Siit tuli aga päeva pirukas. PPA otsustas ühel hetkel mälestusürituse tagaridadest ära hakata viima Sinimägede kangelase Paul Maitla tütart Kai Brauerit. Seda siis selle eest, et kandis MTÜ Eesti Leegioni Sõprade Selts (ajalooklubi) klubisärki, mis enam ei kuulu poliitiliselt korrektseks, kuna omab rüütliristi ja surnupealuud. Paul Maitla tütar Kai Brauer on antud klubi auliige. Eelnevalt on antud särk aastaid olnud heaks kiidetud. Kuna nüüd on keelatud nii Saksa armee, kui punaarmee märgistused siis PPA otsustas nüüd hakata ajalugu õpetama mälestusürituse lahingute kangelase tütrele. Et kantakse Tottenkopfi diviisi särki(surnupealuu). Kellegile ta ette ei jäänud ega seganud. Rahvas läks seda kuuldes vahele ja ei lubanud teda ära viia. See juhtum on paljude osalenute telefonides ja kaamerates. PPA ametnikud taandusid väikese vaidluse peale, kuna järjest rohkem rahvast hakkas sinna juurde tulema selle peale, et mis nüüd, kas teate kellega tegu on. Sellel hetkel Kai Brauer jäi üles, kuid selgelt sai ta oma elu ühe suurima šhoki, kus oma isa mälestama tulles, tahetakse ta viia minema, kuna oma isa mälestamine, selles lahingus osalenud üksuse mälestamiseks moodustatud ajalooklubi särgis, ei ole enam lubatud. Tegu on see aasta 80 aastat vanaks saava igati tegusa prouaga. Nüüd jäi ette. Selliseid särke oli seal veel. Kedagi neist ei viidud ära. Tõsiselt häbi hakkas sellise juhtumi peale.

Palun laske mälestada lahingutes langenuid. Tegu oli juubeliüritusega. PPA ja KAPO igatahes oskasid sellise juhtumiga väga paljudel inimestel, hinge tõsiselt täis teha. Seda inimestel, kes olid tulnud kokku üle Eesti ja mujaltki. Sarnane ülereageerimine oli mõned aastad tagasi, kus ei tahetud üles mäele lubada neid, kes kandsid nendes lahingutes osalenud üksuste ja sõjaväelaste särke. Osa olid siis veel elus olevad veteranid, kes tulid välismaalt mälestusüritusele kohale ja sinna neid ei lubatud...

PPA osas ootaks mina avaliku vabandust. Sotsist siseministri puhul seda on raske uskuda. Häbi veelkord...

[krijgsvolk]

Ega siin keegi ometi arva, et tavalised mundris PPA reakoosseisu politseiametnikud omaenda aruga sellisele "hiilgavale" mõttele tulid!? Paraku kipub juba nii olema, et kamandajaks antud juhul oli asutus, pealkirjaga "PolPol" ja enam mitte "KaPo"... Meenub kuidas omal ajal tolle nimetusega asutuse ülbed asjajulgad käitusid A.D.1934. Vabadussõjas Eestile iseseisvuse kätte võidelnud vanade sõjameestega! See on veel omaette teema meenutamiseks! Paistab, et traditsioonid ei hävi!

[KategorieC]

Mitte et vanurite kiusamist õigustaks, aga ise leian et see särk ongi suht ebaõnnestunud. Domineerivaks elemendiks on see pealuumärk, mis pole ju kuidagi "meie" asi. Ilma selleta oleks särk palju neutraalsem.

[eeru]

Ida-Virumaal Sinimägedes mälestati kahel päeval sealse suurlahingu 80. aastapäeva, kus olid kohal ka EKRE poliitikud Evelin ja Anti Poolamets. Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi eestvedamisel viidi läbi sisukas konverents ning järgmisel päeval toimus Grenaderimäel, Sinimäe muuseumi juures ja Sinimäe koolis mälestusüritus.
Grenaderimäe tagasivallutamist juhtinud ning selle eest Rüütliristi saanud Paul Maitla tütar Kai Brauer avaldas Poolametsadele tänu, et nad olid ainsate riigikogu liikmetena tulnud 80. aastapäeval Eesti sõjamehi mälestama.

http://www.disneylandparis.com//uudis/eesti/sini ... lahingust/

[eeru]

Ruuben Kaalep?
https://www.postimees.ee/8067015/galeri ... e=16247931

[Roamless]

Ega siin keegi ometi arva, et tavalised mundris PPA reakoosseisu politseiametnikud omaenda aruga sellisele "hiilgavale" mõttele tulid!? Paraku kipub juba nii olema, et kamandajaks antud juhul oli asutus, pealkirjaga "PolPol" ja enam mitte "KaPo"...

Enne, kui nii julgeks läheme oma väidetega, äkki seleteks, mismoodi on selline särk ja müts Eesti vabadusega seotud? Igaks juhuks ütlen, et lähisugulased olid Leegionis ja olen ka suht koht kursis ajalooga, mingiks vasakpoolseks pole mõtet tembeldada. Ainukene, mis sealt eestlastele võib omistada on mõõgaga sinimustvalge ( eestlaste mälestamiseks igati sobiv tänapäevane lahendus) ja kaeluse märk E ning käsi mõõgaga (muide enamik minu sugulasi pidi leppima lihtsalt musta tühja latakaga kaelusel). Mina saan siin võmmidest segadusest päris hästi aru. Lihtsalt musta särki koos praeguse õlaembleemiga ei võinud teha? Pidi sinna mingi SS mula ikka peale keevitama (mälu järgi "minu au on truudus", oli ikka üldine SS ustavusvanne, mitte spetsiaalselt eestlastele kohandatud) ja lisaks muidugi kurikuulus pealuu? Ei võinud näiteks kirjutada ala "Eesti eest surmani" või midagi sarnast?
https://www.postimees.ee/8067015/galeri ... e=16247866

[krijgsvolk]

Ega siin keegi ometi arva, et tavalised mundris PPA reakoosseisu politseiametnikud omaenda aruga sellisele "hiilgavale" mõttele tulid!? Paraku kipub juba nii olema, et kamandajaks antud juhul oli asutus, pealkirjaga "PolPol" ja enam mitte "KaPo"...

Enne, kui nii julgeks läheme oma väidetega, äkki seleteks, mismoodi on selline särk ja müts Eesti vabadusega seotud? Igaks juhuks ütlen, et lähisugulased olid Leegionis ja olen ka suht koht kursis ajalooga, mingiks vasakpoolseks pole mõtet tembeldada. Ainukene, mis sealt eestlastele võib omistada on mõõgaga sinimustvalge ( eestlaste mälestamiseks igati sobiv tänapäevane lahendus) ja kaeluse märk E ning käsi mõõgaga (muide enamik minu sugulasi pidi leppima lihtsalt musta tühja latakaga kaelusel). Mina saan siin võmmidest segadusest päris hästi aru. Lihtsalt musta särki koos praeguse õlaembleemiga ei võinud teha? Pidi sinna mingi SS mula ikka peale keevitama (mälu järgi "minu au on truudus", oli ikka üldine SS ustavusvanne, mitte spetsiaalselt eestlastele kohandatud) ja lisaks muidugi kurikuulus pealuu? Ei võinud näiteks kirjutada ala "Eesti eest surmani" või midagi sarnast?
https://www.postimees.ee/8067015/galeri ... e=16247866

Mõnes osas Sul õigus, akf, eriti selle deviisi osas. Samas ruuni- ehk välgumärke ju polnud ja ka svastikat mitte. Surnupealuu on ju sümbolina läbi sõjaajaloo korduvalt kasutusel olnud, tõsi valinud siis pisut teine kujundus. Aga vanaproua oleks pidanud ikkagi rahule jätma ehk ilmutama kröömikese viimasel ajal nii üle fetišeeritud sallivust ja tolerantsi.