Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[sadist]

Leo Kunnase arvamus:

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaitse ... d=73795067


..täistexti paluks
(by Borja)

[gooligan]

Leo Kunnase arvamus:

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaitse ... d=73795067

Ei saa aru, et mis selliste artiklite mõte on? Enesepiitsutamine? Teadasaamine, et Soomes on muru roheline, aga meie oleme lollid ja saamatud?
Heietada eiteamitmendat aastat mingitest saksa tankidest. Läinud. Kaputt. Ei ole enam.

Mis peaks olema see take-away? Et laseme kuuli endale pähe ja kõik on läbi?

Mingist hetkest tuleks asjadele joon alla tõmmata - otsused on tehtud ja nendega koos tuleb edasi elada ja nendest ka maksimum võtta.

PS! Ja võibolla on just Soome enda strateegilise kaitse nurka mänginud? Et ilma Natota hakkama ei saa, aga Nato neid lähimas tulevikus vastu võtta ei taha? Ja praegune seis näitab, et Venemaa ees lömitamine ei garanteeri ei iseseisvust ega majanduslikku heaolu...

[HeiniR]

http://riigikaitse.postimees.ee/3597003 ... levikutase
Ehk siis 30 miljonit miinitõrje võimekusele.

PS!
Igasugustes Baltikumi ründamise teemades on minu arvates välja jäänud mitmed olulised mõjutajad. Kui NATO või selle liikmesriigid ei taha olulisel momendil sekkuda, on USA-l jt siiski väga palju valusaid meetmeid ründaja mõjutamiseks. Me teame, et majanduslikud sanktsioonid ei ole veel ammendatud, siiani kasutavad venelased kaardimakse jms süsteeme ja mitmed muud asjad. Lisaks oluline on liitlaste võime paisata nn külmutatud konfliktidesse suurel hulgal täppisrelvi (Javelin, Stinger, TOW jms), mis paneks nii mõnegi koha ründajale ebameeldivalt kihama.
Lisaks totaalsele NATOle näkkupanemisel võib NATO otsustada mitmete riikide (nt Gruusia) vastuvõtmise kiirkorras, kuna siis ei ole miskit kaotada.

[Kapten Trumm]

Aga näiteks lähimaa ÕT süsteem Mistral (mereversiooni nimetatakse Sindbad) paigaldamine......?
Soomlastel sai selle asja laevadele paigaldamise üheks kaalukeeleks tootja veenev demo, kus Mistral suutis tabada "näkku" laevale lähenevaid tiibrakette.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ja võibolla on just Soome enda strateegilise kaitse nurka mänginud? Et ilma Natota hakkama ei saa, aga Nato neid lähimas tulevikus vastu võtta ei taha? Ja praegune seis näitab, et Venemaa ees lömitamine ei garanteeri ei iseseisvust ega majanduslikku heaolu...

Jama kuubis - elik kõige ehedam demagoogia

Aga ma jätan selle jama lahkamise foorumi noa omanikule Leo´le.....

[Kapten Trumm]

Meil otsitakse kunstlikult sellest Soome värgist välja negatiivsed detaile.
Aga vaatame ka positiivset, kuna mul üks sugulane töötab Soomes ja loeb aktiivselt sealset meediat, siis küsimusele julgeoleku-hüsteeria teemal vastas ta, et taolist asja Soome meedias samahea kui pole - st tundakse end suht kaitstult ja KVJ/Kminister/päämister seda ülepäeva kinnitama ei pea.

[Jaanus2]

Ukraina ümber toimuvat vaadates ei ole üldsegi kindel, et majanduslikke meetmeid kergem rakendada on. Neid võib olla veelgi raskem kasutada kui sõjalisi. Kiim teha äri on vastupandamatu. Kergesti võiks praegu teha nii, et P. T-pea ainult iniseks, aga ei tehta. Sanktsioonid on sümboolsed ja põhilise töö teeb naftahind (hea, et teeb). Võiks meenutasda ka aega enne II MS - kes aitas Stalinil relvastuda, projekteerida tehaseid ja varustada korraliku tehnika näidistega (mootorid ja kõik muu). Sama tore Lääs ja selle ärimehed.

[Lemet]

Ikka saab, isand Borja...mõju- ja FSB agendi palk tuleb ju palehigis välja teenida...


Kaitsehange Eesti moodi: ostame kalli järelkäru, ehkki endal autot pole.

29. veebruar 2016 00:10

Leo Kunnas reservkolonelleitnant ja kirjanik
Eesti Päevaleht

Tankideta ei ole Eestil võõrvägede sissetungi vastu küllaldast kaitsevõimet

RAND Corporationi hiljutine raport Balti riikide kaitstavuse kohta on jälle päevakorda tõstnud soomusmanöövrivõime, sealhulgas tankide küsimuse.

Kas viimati soetatud jalaväe lahingumasinad (CV-90) ja toetussoomukid annavad Eestile soomusmanöövrivõime? Vaenlase vastu, kel pole ühtegi tanki ega soomukit, annavad ka Pasi soomukid soomusmanöövrivõime mõõdu välja. Kuid Vene vägedele vastuhaku kontekstis on enesepettus rääkida Scoutspataljoni jalaväe lahingumasinatega varustamise tulemusena tekkivast soomusmanöövrivõimest. Tegu ei ole muuga kui kõigest ühe jalaväepataljoni soomukite väljavahetamisega uuemate ja paremate vastu.
Mis mõte on soomusüksusel, mida ei ole võimalik vastase soomusüksuste vastu kasutada?

Tank on Venemaa maaväe peamine relvasüsteem, millele on rajatud kogu nende konventsionaalse sõja pidamise taktika. Meie soetatavad lahingumasinad CV-90 on kõigest kallid tornikahuri ja paksema soomusega transpordivahendid, mida ei saa mehhaniseeritud lahingupidamises Vene armee vastu rakendada. Mis mõte on aga soomusüksusel, mida ei ole võimalik mehhaniseeritud lahingupidamises vastase soomusüksuste vastu kasutada? Sel ei olegi mingit mõtet.

Ümberlükatud argumendid

Teiseks: kui kaalukaid argumente on tankide vastu? Saksamaa pakkus eelmise kümnendi algupoolel meile Leopard 2A4 tüüpi tanke võileivahinna eest, umbes 100 000 eurot tükk. Eesti ei võtnud pakkumist vastu. Loobumise põhjendused olid siis teised kui praegu: Venemaalt ohtu ei ole, konventsionaalne sõda pole võimalik, meie liitlastel on tanke küllaga ja tank kui relvasüsteem on nüüdisaja lahinguväljal oma tähtsuse minetanud.

Tankideta ei ole Eestil võõrvägede sissetungi vastu küllaldast kaitsevõimet

RAND Corporationi hiljutine raport Balti riikide kaitstavuse kohta on jälle päevakorda tõstnud soomusmanöövrivõime, sealhulgas tankide küsimuse.

Kas viimati soetatud jalaväe lahingumasinad (CV-90) ja toetussoomukid annavad Eestile soomusmanöövrivõime? Vaenlase vastu, kel pole ühtegi tanki ega soomukit, annavad ka Pasi soomukid soomusmanöövrivõime mõõdu välja. Kuid Vene vägedele vastuhaku kontekstis on enesepettus rääkida Scoutspataljoni jalaväe lahingumasinatega varustamise tulemusena tekkivast soomusmanöövrivõimest. Tegu ei ole muuga kui kõigest ühe jalaväepataljoni soomukite väljavahetamisega uuemate ja paremate vastu.
Mis mõte on soomusüksusel, mida ei ole võimalik vastase soomusüksuste vastu kasutada?

Tank on Venemaa maaväe peamine relvasüsteem, millele on rajatud kogu nende konventsionaalse sõja pidamise taktika. Meie soetatavad lahingumasinad CV-90 on kõigest kallid tornikahuri ja paksema soomusega transpordivahendid, mida ei saa mehhaniseeritud lahingupidamises Vene armee vastu rakendada. Mis mõte on aga soomusüksusel, mida ei ole võimalik mehhaniseeritud lahingupidamises vastase soomusüksuste vastu kasutada? Sel ei olegi mingit mõtet.

Need argumendid ei ole ajaproovile vastu pidanud. Tegelikkus on teine.

Hiljem tuli uus argument: Eesti maastik ei sobivat tankidele. See oli algusest peale vale, sest Teise maailmasõja ajal rakendasid mõlemad pooled meil tanke väga edukalt ja Nõukogude armee pidas Eestis 144. motolaskurdiviisi, mille koosseisus oli 220 tanki. Peagi tõid ameeriklased siia oma Abramsid ja lükkasid selle väite ka praktikas ümber.
Eesti ostis jalaväe lahingumasinaid kallimalt, kui soomlased ostsid maailma kõige moodsamaid tanke.

Loomulikult on Eestis laialdasi alasid – sood, rabad, põlismetsad ja jõeorud –, kus maastik on tankidele läbimatu, aga nende pärast ei tasu muretseda. Vene väed tungiksid peale mööda peamisi maanteid ja liiguksid suuremate linnade poole. Eesti teedevõrk on tihe. Seal, kus sillad tanke ei kanna, saab kasutada sillamasinaid.

Soomes, Rootsis ja eriti Norras on maastik tankidele palju raskemini läbitav kui Eestis. Ometi kasutavad kõik need riigid raskeid Leopard 2 tüüpi tanke, Soome kaitseväes on koguni kaks tankibrigaadi.

Nüüd on lisandunud veelgi argumente. Tank olevat nii keerukas relvasüsteem, et me ei suutvat seda lähiajal rakendada. Teistel on tankide kasutamisega sajandipikkused kogemused, Eestis aga vajalikke teadmisi ega oskusi pole. Tankide ülalpidamine ja hooldus olevat nii kallis, et meil ei ole selleks ressurssi.
Teistel on tankide kasutamisega sajandipikkused kogemused, Eestis aga vajalikke teadmisi ega oskusi pole.

Selle loogika järgi peaksid ju Eesti põllumehed vikatiga vilja lõikama, sest nüüdisaegne kombain käib üle mõistuse. Samuti peaksid metsamehed käsisae või nõukaaegse Družbaga puid langetama, sest langetustraktorit pidada on liiga kallis. Tankide ülalpidamine ja hooldus ei ole tegelikult raketiteadus, sellega tulevad toime ka Aafrika vähearenenud riigid.

Kolmandaks: kui palju tank maksab? Sellele küsimusele on lihtne vastata, sest suuremate relvatehingute hinnad ja sisu leiab avalikest allikatest, hea ülevaate annab kasvõi Jane’s Defence Weekly.

Poola sai esimese Leopard 2A4 tankibrigaadi (128 tanki) eelmise kümnendi alguses Saksamaalt sümboolse hinna, ühe euro eest. Mõistagi oli selle tehingu taga kahe riigi poliitiline kokkulepe.

Soome ostis esimese Leopard 2A4 brigaadi (124 tanki) eelmise kümnendi keskel umbes 60 miljoni euroga. Samu tanke pakuti ka meile, aga palju odavamalt, umbes 100 000-eurose tükihinnaga.

Teise, Hollandist ostetud tankibrigaadi eest maksid soomlased rohkem: saja tanki eest umbes 200 miljonit eurot. Kuid need olid ka paremad Leopard 2A6-d, mis on selle tanki uusim mudel ja praegu üks maailma moodsamaid. Ühe tanki tükihinnaks kujunes seega u 2 miljonit eurot.
Võimalused kahanevad

Edaspidi ei ole säärased tehingud nähtavasti võimalikud, sest kasutatud tanke pole enam saada. Julgeolekuolukord on muutunud: seni tanke müünud riigid arvavad nüüd, et neid võib endalgi vaja minna. See võimaluste aken on sulgunud.

Otse tehasekonveierilt tulnud Leopard 2A7 maksab praegu umbes 11 miljonit eurot. Odavamaks see ei lähe, pigem kallimaks. Kui palju rikkamale Soome riigile polnud uute tankide soetamine jõukohane, on see siis meile?
Ülejäänud kaitsevägi ei saa lähiaastail suurt midagi peale Javelini tüüpi tankitõrje-raketikomplekside, sest ressurss on kulutatud.

Leopard 2 tüüpi tank maksab ühest eurost kuni 11 miljoni euroni, olenevalt ostja nutikusest ja oskusest poliitilisel tasandil asju ajada.

Kas öeldu valguses on sõjaliselt otstarbekas ja majanduslikult rentaabel hankida Hollandist 138 miljoni euro eest 44 lahingumasinat CV-90?

Sõjaliselt otstarbekas see paraku pole, sest mehhaniseeritud lahingupidamise võimet, nagu öeldud, selle tulemusena ju ei teki. Pole tanke, pole ka soomusmanöövrivõimet. Teisisõnu: ostsime autot omamata auto järelkäru. Pealegi läks järelkäru kallimaks kui auto ise. Ostsime jalaväe lahingumasinaid kallimalt, kui soomlased ostsid kõige moodsamaid tanke.

Soomukiostu tegelik sisu

Soomusmanöövrivõime loomise projekti – milleks viimases riigikaitse arengukavas oli ette nähtud 180 miljonit eurot – tegelik sisu on seega peamiselt välismissioonidel kasutatud Scoutspataljoni soomukite väljavahetamine. Selles ei ole midagi halba, aga riigikaitse kui terviku seisukohast ei oleks me tohtinud kulutada selleks üle 40–50 miljoni euro. Selles kontekstis on variserlikkus rääkida vähestest ressurssidest või ressursside säästlikust kasutamisest.

Ülejäänud kaitsevägi ei saa lähiaastail suurt midagi peale Javelini tüüpi tankitõrje-raketikomplekside, sest ressurss on kulutatud. Praeguses julgeolekuolukorras on see üpris ohtlik perspektiiv.

Mida siis ette võtta? Scoutspataljon saavutab jalaväe lahingumasinatega mehhaniseeritud lahingupidamise võime juhul, kui võitleb koos mõne liitlasvägede tankipataljoniga. Selle saavutamiseks ei ole muud kiiret lahendust kui mõni säärane üksus – eelistatavalt USA tankipataljon – alaliselt Eestisse paigutada.

Kuid see lahendus ei sõltu meist. Isegi kui seda tehtaks, jääksime selles olulises küsimuses ainuüksi liitlastest sõltuma.

Ostsime autot omamata auto järelkäru. Pealegi läks järelkäru kallimaks kui auto ise.

Ühtlasi oleme nüüd tupikus. Kui juba on hangitud jalaväe lahingumasinad ja toetussoomukite kered, mida nüüd hakatakse moderniseerima, ehk öeldud on B ja D, on võimatu jätta ütlemata ka A ja C ehk jätta tankid ja liikursuurtükid hankimata, s.t soomusmanöövrivõimet loomata – muidu lähevad kõik senised sellesuunalised jõupingutused koos kulutatud 180 miljoni euroga lihtsalt tühja.

Käsitlus, et kasutatud tank on vanaraud, ei vii meid edasi. Kuidas on võimalik, et kasutatud CV-90 või toetussoomuki kere on ontlik, aga kasutatud Leopard 2A4 või veelgi enam, Leopard 2A6 on vanaraud ega kõlba kuhugi? Seda „vanarauda” kasutavad praegu 18 riigi relvajõud ja jäävad kasutama veel aastakümneteks.

Lahendus on üks: hankida või paluda liitlastelt sõjalise abi korras pataljoni jagu kasutatud tanke ja luua kiiremas korras tankipataljon.Samuti tuleks uues riigikaitse arengukavas vältida vigu, mille puhul rakendatava ressursi suurus ja saavutatav võitlusvõime omavahel ei haaku.

[ermot]

Ikka saab, isand Borja...mõju- ja FSB agendi palk tuleb ju palehigis välja teenida...
Kaitsehange Eesti moodi: ostame kalli järelkäru, ehkki endal autot pole.

29. veebruar 2016 00:10
Leo Kunnas reservkolonelleitnant ja kirjanik
Eesti Päevaleht
Tankideta ei ole Eestil võõrvägede sissetungi vastu küllaldast kaitsevõimet
...

No ma ei tea, pigem laseb üks kibestunud mees oma auru välja. Arvata võib, et tegemist oli tankide ostmise idee tulise autoriga ja selle eest astuti varba peale (kui keegi täpsemalt kursis, ehk kommenteeriks?). Nüüd siis võimalus tagasi teha ja- kuidas nüüd ilusasti öelda- asja eest.

Ehk õpime sellest veast ja ärme järgmine kord nii rumalat otsust enam tee. No midagi ei ole teha, ega see riigilaevukese juhtimine on udupeen teadus ja tahab õppimist. Meie õnnetuseks ei pruugi meil aga selleks eriti aega olla. Eelmine vabadus läks nagu suits korstnast, soomlastel oli vähe rohkem õnne. Kindlasti ka riigimehelikkust oma rahvast usaldada mõningates väga kriitilistes otsustes. Aga see selleks.

Fakt on see, et võimaluste aknad midagi head odavalt saada on kiiresti sulgumas. Igal ühel oma särk ihule ligemal ja U. mässuliste üleöö tekkinud soomusmanöövervõime muljetavaldav. Seda enam on meil nüüd põhjust oma tagumikku liigutama hakata ja midagi ise enda jaoks ära teha. On nagu on ja vaatame parem, kuidas olukorrast välja käperdada.

Mina isiklikult ei usu, et sm. Putin siin lähiajal midagi enam korraldama hakkab. Selline ümbertnurga vend, meeldivad talle igasugused salaopid ja rohelised mehikesed- sellega tuleme ise toime. U.-s tal julgust ei jätkunud, et õigel hetkel poolele riigile käpp peale panna, nüüd susstab seal mingit mõttetut veristamiskampaaniat ja arvab, et on tõsine tegija. Võiks ju eeldada, et ta sellest on õppinud, aga üks on kindel- see vana koer uusi trikke enam juurde ei õpi. Nii nagu ta nooruses sõdis Külmas Sõjas, nii ta seal sõdib siiamaani. See on tema jaoks turvaline ja mõistetav maailmakorraldus, muid võimalusi lihtsalt pole. Frontaalrünnak Balti riikidele olukorras, kus NATO on üle aastakümnete asja tõsiselt kaitsta otsustanud võtta ja kogu üllatusefekt on kadunud? Ehkki tahaks ju hirmsasti Obamale varba peale sirtsutada, aga no häda pärast sobis Kohver kah. Tagasihoidlik, nagu ta meil on.

Seda enam peaksime me selle olukorra enda kasuks pöörama. Uskuge mind, praegu on poliitikud kõige pehmemad. No on väike ja vaene see riigike, aga paremat pole ka kusagilt võtta. Ja nii väga tahaks ju valitseda. Aitame siis neid nende suures mures, aga see ei pea olema mitte tasuta. Väheste eranditega ei ole nad mitte toredad inimesed, me ei pea nendega väga kenad olema. Kui ikka mõni vaba miljon nina alt mööda ujub, siis see ka mehele pannakse ja mitte riigi huvides. Kui vaja, toon näiteid. Ja kui sõjameestele sellist juttu ei sobi ajada- ärge teie lugege, siis see jutt oli mõeldud vähe vabamate elukutsete esindajatele. Need, kelle käes peaks kirjade järgi olema kõrgem võim riigis.

Kahju öelda, aga meie jaoks on kõige parem naaber Venemaa siis, kui ta on näljas ja paljas. Ikka ühest kraavist teise, no ei suuda tee peal püsida. Samas, kui tee keskkohta jõuab, kukub naabreid ahistama. Ei hakka Venemaad keegi ilmselt ka päris ära nullima, selline tänamatu ja ütlemata rokane töö saab olema. Las solberdab siis oma poris ja alkoholijoobes, kui nii hirmsasti meeldib.

Ehk meie siin peame ilmselt veel paar sellist tsüklit üle elama, ennem kui see "impeerium" oma loogilise lõpuni on jõudnud. Kui hästi läheb, siis piisab seekord ainult pehmest heidutusest ehk siis majandussanktsioonidest. Sellegipoolest, vene mees on võimeline uskumatuteks julmusetükkideks ja kipub oma majandusprobleeme lahendama sõjasaagiks saadud kompensatsiooniga. Millega ta midagi mõistlikku eriti ette võtta ei oska, aga võimalikku ohvrit see enam ei lohuta.

Mis on see meie usutav ellujäämise strateegia pikas perspektiivis sellistes oludes? Siiamaani oleme välja vedanud, nüüd nagu tobe ka pooleli jätta. Ise me seda riiki tahtsime, nüüd peame lahendused leidma. Mis need on?

[Kapten Trumm]

Päris lahe retoorika, parafraseerides "lolluse oleme küll teinud, aga vale oleks ka asja pooleli jätta"

[Fucs]

Ma tahan ka neid tanke! Ja iseliikureid tahan ka!
Sellele vaatamata hakkab see ühejasellesamase jahumine ilma konkreetsete numbriteta ja asjade muutusteta juba ära tüütama

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 69#p452269

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 85#p452385


********************************************************************************

Leidsin veel vanades asjades sobramise käigus....

05.04.2011
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt

Miks me ütleme jätkuvalt kategooriliselt ei poolmuidu kaubale – nagu kasutatud tankidele. Oleme olukorras kus meil on läbi mõtlemata, mida me nende tankidega peale hakkame. Peaaegu tasuta tanke on võimalik saada igast maailma nurgast, konks on aga selles, et sellega kaasas käiv tehnika nagu sillatehnika, õhutõrje on üsna kallis. Eelkõige on vaja koolitada personali, kuna ei saa ju osta uusimat tanki, kui seda keegi juhtida ei oska. Samas võiks väljaõppe eesmärgi raames liisida 5-10 tanki või soomukit. Aastal 2009 nägi Eesti 10-aastane arengukava tanke nimekirja lõpus, olulisemad on luurevõime, juhtimisvõime arendamine. Siinkohal peab Eesti mõistma, selleks et edukalt vastu panna „rahuvalvaja üksusele“ (Venemaa Vene-Gruusia sõjas) pole tarvis lääne uusimat tehnikat. Afganistani sõjas on eestlaste kasutatav tehnika meie enda oma, mida oleme sisse ostnud, mitte tasuta saanud.

Sõjalised varustushanked – praegu ühishange rootslastega, hangime varustust oma kontingendile, kuna seeläbi tuleb tükihind odavam. Rootsis tehaksegi vaid ühishankeid. Euroopas on palju instituute mis uut sõjatehnikat välja nuputab. Peaks aga hoopis tegema tihedamat koostööd riikide vahel, et mitte teha topelt. Eesti puhul on aga probleemiks, et ei osata defineerida, mis laadi sõjaväetehnikat me vajame.

http://rsr.ut.ee/0504-martin-hurt

********************************************************************************

Tulles tagasi selle tankide soetamise mammuteema juurde....

Mind siiralt huvitab, kas nende tankide siiani mitteostmise ja selle relvasüsteemi mittejuurutamise taga on tõesti pädevad analüüsid ja arvutused, või on tegemist eheda "Simmindusega" riigikaitse kõrgematel tasemetel.

Kas kõik need andmed on tõesti ülisalajased, või ei taheta neid lihtsalt esitada?
Kes on need konkreetsed isikud Eesti Vabariigis, kes selliseid asju otsustavad? Kes on konkreetsed EKV arengukava autorid? Kes konkreetselt koostavad analüüse ja/või kelle analüüse ja infot kasutatakse asjade otsustamisel? Kuidas toimub protseduuriliselt otsuste vastuvõtmine? Hääletus? Hääletustulemused? Otsustajate seisukohad, argumendid ja nende erinevused?

Mul on väga raske emotsionaalseid hinnanguid suruda praktiliste hinnangute raamidesse, kui puuduvad igasugused, kasvõi enam-vähem tõesed andmed ja info asjade tegelikust praktilisusest ja erinevatest reaalsustest.

Mind siiralt häirib, et sellistes riigile üliolulistes küsimustes pean ma riigi kodanikuna leppima üksnes teiste erinevate kodanike emotsionaalsete hinnangutega asjades, mida ei saa hinnata ainult emotsionaalselt. Need on lõpmatud ja kuhjuvad üha edasi, ning lõppu ei ole näha kusagilt otsast. Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi....

Ma olen siiralt üllatunud, et vaatamata aastatepikkusele vaidlusele mingil teemal jõuavad avalikkuse ette jätkuvalt ainult osapoolte argumendid stiilis: "see on hea sellepärast, et see on hea" ja "see on halb sellepärast, et see on halb". Mina olen juba mitmeid aastaid tagasi saanud aru, et "see on hea sellepärast, et see on hea" ja "see on halb sellepärast, et see on halb". Mis siis nüüd edasi? Paneme aga samas vaimus edasi?

Kas keegi on kusagil näinud argumenteeritud väitlust koos arvutuste ja faktide väljatoomisega? Kus seisukohta, hankida või mitte, toetavad ka põhjalikud analüüsid igal tasandil? Ükskõik kumma poole? Oleksin väga huvitatud sellise materjali lugemisest. Kõikemattev riigisaladus ei saa hõlmata seda teemat tanki rattalaagri hinnast kuni võimalike lepinguteni "tagataskus", et juhul kui, siis ABC toob ise kohe kohale nii ja nii palju tanke. Midagi peaks mahtuma ka sinna vahele, mis oleks avaldamiskõlbulik.

Praegu ei suuda mind veenda ei üks, ega teine pool. Vähemalt mitte sellisel tasemel, nagu seda avalikust meediast pidevalt lugeda saame.
Emotsionaalselt ma tean, kummal pool ma olen, aga sellest on vähe tolku, et hinnanguid anda.

[sadist]

Leo Kunnase arvamus:

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaitse ... d=73795067


..täistexti paluks
(by Borja)

Andke armu, kust mina selle raha võtan

Ma meelega sokutan selliseid linke siia, siis rikas Lemet maksab kinni ja mina saan ka tasuta lehte lugeda.

[Lemet]

Kunnase mitmes punktis ümberlükkamistele on tavaliselt vastu pandud argumendina väide"...me oleme kaalunud ja leidnud..." Kui need kaalumised ja leidmised kergeks on leitud ja omapoolseid postulaadid lugeda on pandud, tuleb järgmiseks argumendiks jutt "...ega siis otsustajad lollid pole...". Ja edasisel taganttorkimisel taandub asi mõistagi sildistamiseks kui oma riigi kallal iriseja ja mõjuagent. Selmet panna üheselt paika numbrid - see maksab nii ja niipalju, see aga naa- ja naapalju. Trumm siin aeg-ajalt mõningaid numbreid välja on käinud nii tehnika, selle hoiu kui palkade osas, tulemuseks on osa seltskonna puhul Pavlovi refleksi ilmingud... Nii see asi kõrvalt vaadates paistab, peale teemade nelja-viiekordset ringiratast läbikäiamist. Siiralt kahju, et Veiko Palmi poolt algatatud teema sumbus, sealt oleks võinud seesinane lollidele arusaadavalt lahtilahatud analüüs ka toimima saada.

[Lemet]

Isand Sadist- mitte rikas Lemet(kuigi see kuus kord-kaks mõni euro ikka leiab), ma pean lihtsalt hea asja huvides oma FSBst teenitud premiaalsummasid tuulutama. Et koid sisse ei lööks...

[tommy]

Kas keegi on siis päeva lõpuks suuteline siia teemasse ära kirjutama selle, kui palju OLEKS meil (kasvõi teoreetiliselt) maksma läinud tankipataljoni loomine nullist? KOKKU? Mitte ainult tehnikaühiku ostuhind, vaid kõik kulud kokku? Siis saaks midagi ka võrrelda ja hinnanguid anda.

IFV-pataljoni juurutamise peale loodetakse kulutada ca. 180 mln.
Liikurite peale ehk nii 60-70 mln.
Tankipataljoni kogu süsteemi väljaarendamise kulude numbreid olen mina kohanud enamasti nii 300-350 miljoni peal. Seda siis aastate peale.
Samas, hiljutiste arengute valguses saab üht-teist vajaminevast ära teha ka jänkide raha eest.
Ennekõike erinevad harjutustingimustega seotud projektid.