www.militaar.net

Fucs kirjutas: ↑02 Jaan, 2024 19:28
Tasaarengu Eesti MTÜ (80626966)
https://ariregister.rik.ee/est/company/ ... 5cbc&pos=2
Seal on terve nimekiri, kes selle MTÜ asutasid ja veavad.
Koduleht ja artiklid. Näiteks "2023. aasta kevadsemestril alustab Tartu Ülikoolis magistri- ja doktoriastmele mõeldud vabaaine SVSV.00.010 Jätkusuutlikkus ja tasaareng (6 EAP)" ja muud huvitavat...
https://tasaareng.info/

Muuhulgas leiab sealt nt selliseid (tuumafüüsika)eksperte nagu:
Rohetiigri vabakonna suunajuht ning Eesti esimese kliimakogu korraldaja ja rahvakogude ekspert.
Ökoloog ja süsteemimõtleja.
Polümeerkilede dielektrilise karakteriseerimise ja teadusinstrumentide disaini ning ehituse ekspert.
Sotsiaal- ja majandusteaduste ekspert.
Pianist ja looduskaitsja, MTÜ Loomus, Päästame Eesti Metsad, Let’s Do It World looduskaitseaktivist.
Poliitika mõju hindamise riiklik ekspert (ELi rahastatud projektid).
Sotsiaalse ja jätkusuutliku ettevõtluse lektor, ökokogukonna Väike Jalajälg eestvedaja.
Kommunikatsioonispetsialist (EAS & Kredex).
Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert.
Ekspert, TTÜ Meresüsteemide Instituudi tehnik; Mõjuvaldkonnad: linnustik, kalastik, Natura 2000 alad.
Estwatchi analüütik, poliitilise ökoloogia ja tasaarengu ekspert.
Sotsiaalantropoloog, keskkonna- ja sotsiaalküsimused, kliimamuutuste narratiivid kliimaaktivistide seas Eestis.
Rohetiigri kestliku kohaliku arengu projekti vedaja Feministeeriumist, projektijuht, illustraator.
Režissöör, produtsent, dokumentaalfilmide ekspert.

[END of kompromat]

Oh õudu, kus sinna võib riigi ja EU raha kaduda nagu muti auku

Kilo Tango kirjutas: ↑29 Dets, 2023 11:41
Mis väikestel moodulreaktoritel viga on?

Minu hinnangul on väikeste moodulreaktorite peamine viga, et neid pole eriti ehitatud. Osasid alles planeeritakse. Teistel kuulu järgi on mõni reaktor kas kohe valmis saamas või alles saanud. Sisuliselt insener-tehniliselt toored projektid. Kas me tahame teist Auveret ehitada, mis pidevalt oma arvukate tehniliste probleemidega meediasse jõuab? Lisaks 200-300 megavatti võimsust pole see, mis meie energia vajadused rahuldab. Nagu Sandor Liive oma intervjuus Anvar Samostile ütles, et energeetiliselt on baltikum üks piirkond. Paarsada megavatti kaob nagu muti auku ning meie jaoks midagi ei muutu. Seetõttu eelistan mina traditsioonilist 1000+ megavatilist tuumajaama. need on aastakümned juba töödanud ja paljud töötavad veel edasigi. Mingi täiustatud variant ja voilaa. Isegi kui Läti ja Leedu pipardama hakkavad, siis arvan, et põhjamaad oleksid huvitatud uute kaablite ehitamisest ning miks mitte isegi elektrinäljas Saksamaa!
Lisaks; Eelpoolmainitud intervjuus Liive ütleb, et Fermi plaanib kõik load ja paberid korda ajada ning siis kogu projekti maha müüa. Mis tähendab, et mingit tuumajaama ise ehitada ei plaanita!
https://vikerraadio.err.ee/1609125248/r ... ndor-liive

Kapten Trumm kirjutas: ↑02 Jaan, 2024 15:24 Eesti juhtiv "väiketuumajaamade ekspert" taas rumalusi propageerimas.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120259236 ... lal-pidama
Kas eksperdiks saadame meil mõnel roheliste propagandakursusel käimisega?

Antud tegelast oleme juba menetlenud siin teemas. Huvitav tendents; Eelmine nädalavahetus mõtlesin, et kuulan üle pika aja Kukust "Keskpäevatundi". Marek Strandbergi nime kuuldes aimasin halba ning ei pidanud pettuma! See keemikuharidusega isehakanud "energeetika ekspert" kukkus ka tuumajaamu põhjama argumentidega kuidas neid tuleb jäädavalt toetada ning millised rahad kõik selleks raisata. Ei Hõbemägi ega Ruussaar ei meenutanud talle, et taasuvenergiasse on juba üle miljardi taotud ning ettenähtavas tulevikus läheb teine veel, samal ajal kui energeetikas probleemid aina süvenevad!
https://vikerraadio.err.ee/1609197533/s ... a-aaspollu
Alates 1.07 on juttu energeetikast. Samost viskab õhku kahtlustuse, et osad meie poliitikud on seotud toetusi saavate taastuvenergeetika projektidega ning seetõttu väga tuumajaama vastased. Tasub kuulata!

Vahur Luhtsalult, diplomaat ja kolumnist, taustalugemist.
Väikeriigid ja tuumaenergeetika – silma torkab üks väga selge trend
Väikeriikide tuumaenergeetika – ulme või reaalsus?

Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri alla on koondunud kirev seltskond erineva arengutaseme ja majandusliku võimekusega riikidest. Praegu on maailmas kokku 32 riiki, kes tuumaenergiajaamasid käitavad, genereerides kokku umbes 10 protsenti maailma elektrienergiast. Maailma tuumariikide nimistut lähemalt uurides torkab kohe silma asjaolu, et me ei leia sellest nimekirjast mitte ühtegi väikeriiki.

Eestiga enam-vähem võrreldava elanike arvuga riikide seast, kus käitatakse tuumaelektrijaama, võib leida vaid Sloveenia (2,11 miljonit) ja Armeenia (2,78 miljonit). Rahvaarvu suuruselt juba järgmiste tuumariikide hulka kuuluvad Slovakkia (5,44 miljonit), Tšehhi Vabariik (10.53 miljonit), Ungari (10 miljonit) ja Soome (5,56 miljonit). Kuni 2009. aasta lõpuni kuulus ka 2,8 miljoni elanikuga Leedu nö tuumaklubisse.

teeline35 kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 7:43 Minu hinnangul on väikeste moodulreaktorite peamine viga, et neid pole eriti ehitatud. Osasid alles planeeritakse. Teistel kuulu järgi on mõni reaktor kas kohe valmis saamas või alles saanud. Sisuliselt insener-tehniliselt toored projektid. Kas me tahame teist Auveret ehitada, mis pidevalt oma arvukate tehniliste probleemidega meediasse jõuab?

Sellega saab suurel määral nõustuda. Lisaks siiski, et meil on plaanitud ehitada ainult ühte konkreetset väikereaktorit, mille näol on tegu äärmiselt konservatiivse olemasolevate projektide (paljuski lihtsustatud) edasiarendusega ning meil valmides oleks see juba vähemalt viies või kuues eksemplar.

teeline35 kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 7:43 Lisaks 200-300 megavatti võimsust pole see, mis meie energia vajadused rahuldab. Nagu Sandor Liive oma intervjuus Anvar Samostile ütles, et energeetiliselt on baltikum üks piirkond. Paarsada megavatti kaob nagu muti auku ning meie jaoks midagi ei muutu. Seetõttu eelistan mina traditsioonilist 1000+ megavatilist tuumajaama. need on aastakümned juba töödanud ja paljud töötavad veel edasigi. Mingi täiustatud variant ja voilaa. Isegi kui Läti ja Leedu pipardama hakkavad, siis arvan, et põhjamaad oleksid huvitatud uute kaablite ehitamisest ning miks mitte isegi elektrinäljas Saksamaa!

Kogu eluea kulude vaates on väga suur tõenäosus et suur tuumajaam tuleb odavam. Samuti tuleb vaadelda ikkagi planeeritud jaama tervikuna, mitte ühte reaktorit, sest ühe reaktoriga jaam pigem ei ole reaalselt rajatav. Nelja väikereaktoriga jaam oleks aga juba 1.2GW.

Suure tuumajaama puhul tekib aga mitu murekohta:

1. Hind, millele on vaja ka (era-) rahastajad leida (EL). See tuleb vähemalt 15-20 miljardit (kahe reaktoriga jaamale, ehk 7-10 miljardit per reaktor). Kolmanda ja neljada reaktori saaks ilmselt juba odavamalt. Kogusumma paisub paljuski just intresside ja garantiide, jms tõttu - kuna sisendhind valemisse on suur. See on meie-suurusle enerigaturule väga suur barjäär. SMR puhul peaks isegi esimene reaktor oleme siiski tehtav circa kahe miljardiga, järgnevad odavamad. See on astronoonmiliselt lihtsam (aga sugugi mitte kerge) finantseerid.- Akf Kilo Tango oskaks vast paremini kommenteerida.

2. Suurt tuumajaama ei kipu keegi soovitama väga väikesesse energiavõrku. Kui üks tuumareaktor moodustab ikkagi 50% või rohkem kogu võrgu energiatootmisest (meie absoluutne tiputarbimine oli senimaani 1.6GW, see muidugi kasvab, aga mitte kordades) on see võrgu tasakaalustamisel väga suur probleem. Ja sageduse hoidmiseks (ilma milleta enamik seadmeid seiskub) peab tarbimine ja tootmine pidevalt tasakaalus olema. Kõik Lääne suured reaktorid on aga kas 1.1GW, 1.4GW või rohkem.

Seega juba üks selline reaktor oleks enamik meie talvisest tiputarbimisest ja põhjustaks mingi ootamatu jama korral (ajutine turbiini rike näiteks, mis Olkiluotos juhtus) paksu pahandust. Miinimumprogrammina peaksime siis tagama et vähemalt reaktori nimivõimsuse jagu merekaableid Rootsi ja Soomega oleks alati töökorras (reaalsuses peab seal ka varu olema, kuna ka kaablid vajavad hooldust).

See reaktor peab vähemalt paari aasta tagant käima mõnenädalases (ideaalis kuu pikkuses) hoolduses, kus muuhulgas lisatakse kütust. Seega oluliselt mõistlikum oleks neid asju korraldada kui neid reaktoreid oleks vähemalt 2. Kahe reaktori puhul aga , isegi kui arvestades 50% tarbimise kasvu, oleks meil suur osa aastast ikkagi päris suur probleem neid rentaablilt opereerida. Külmema ilmaga on 0 probleemi kasvõi 2GW eksporitda, aga üle poole aastast, kui kohalik ülejääk on ikka pidevalt üle GW ... Tekib selle rentaabluse küsimus küll (arvestades ehituskulusid).

teeline35 kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 7:43 Lisaks; Eelpoolmainitud intervjuus Liive ütleb, et Fermi plaanib kõik load ja paberid korda ajada ning siis kogu projekti maha müüa. Mis tähendab, et mingit tuumajaama ise ehitada ei plaanita!
https://vikerraadio.err.ee/1609125248/r ... ndor-liive

See intervjuu osa on küll huvitav, saad sa täpsustada ajahetke?

Alates 1.07 on juttu energeetikast. Samost viskab õhku kahtlustuse, et osad meie poliitikud on seotud toetusi saavate taastuvenergeetika projektidega ning seetõttu väga tuumajaama vastased. Tasub kuulata!

Kas mitte meie peaminister ei elatunud enne poliitikasse tulekut roheenergiafirmade huvide kaitsmisest?

Päris huvitav kumulatiivne graafik taastuvenergia kompensatsiooni kogukulust, mille tingivad "täitunud elektriliinid". i.k. Redispatch Costs - hea lugemine selle kohta siin)



Ehk siis kui rannikul on tuul, siis esmalt täidetakse liinid lõunasse tuuleenergiaga. Kui need enam rohkem ei mahuta, lülitatakse CO2 eritavat tootmist põhjas kinni (asendades ajutiselt tuulega) et Lõunas saaks C02 eritavaid katlaid rohkem käima lükata (et vältida puudujääke). Sellise tegevuse kompensatsiooniks kuluv raha. Nagu numbrid näitavad ei saa söejaamu sugugi nii odavalt paariks tunniks kinni panna, ilma arvestavate lisakulutusteta.

If on a stormy day the north-south power lines are too congested to deliver wind power that has been bought in the south, grid operators can resort to three different types of re-dispatch measure:

• They can order conventional power stations in north Germany to reduce generation, in order to “make space” in the grid for the high influx of wind power
• They can temporarily shut down wind turbines (only as a last resort, because renewables have grid priority)
• They can order conventional power stations in south Germany to produce more electricity to meet demand from consumers in the south whose suppliers bought north German wind power that can’t get through.

All of these re-dispatch measures result in extra costs for consumers:

• When grid operators tell power stations to limit production, they must compensate them for the power they would have been paid for supplying (minus expenses the power plants save on fuel)
• When grid operators order renewable power producers to disconnect from the network, they too must be compensated for some of their lost profit
• Conventional power stations in south Germany that grid operators call on to produce extra power, do so at costs higher than the market price.

Graafik ise. Saksamaa (sinine) vs Prantsusmaa (punane)



Saksamaal siis 2 miljardit aasta peale kokku (kumulatiivne graafik)

See väidetavalt siis üks osa võrgutasudest mille lõpuks plekib kinni tarbija. Ja see kajastab siis ainult seda osa, mitte kogu raha mis kulub võrkude laiendamiseks, et seda tuulenergiat paremini suunata.

allikas: säutsur

Nagu numbrid näitavad ei saa söejaamu sugugi nii odavalt paariks tunniks kinni panna, ilma arvestavate lisakulutusteta.

Paariks tunniks ei pane keegi jaama seisma, jaama inets on lihtsalt nii suur. Heal juhul piiratakse auruturbiini tööd, aga saamata jäänud tulu peab keegi ju ikkagi kinni maksma.
Tavaliselt on euroopas elektrijaamad suurte tööstuste juures ja jaamad müüvad siis tarbijatele auru, soojust ja elektrit. Ja igal sellel komponendil on oma hind, et jaam oleks kasumlik. Kui nüüd elektrivõrgu valdaja ütleb, et ma ei saa sult praegu rohkem elektri vastu võtta, kuna tuulikumehed on võrgu täis lasknud, siis mina jaama omanikuna küll ütleks, et maksa kinni. Sest keegi peab selle ühe komponendi kinni maksma. Kui seda ei tee elektri mehed, siis läheb see summa auru ja sooja hinnale juurde. Aga seda ei saa teha (lepingud ei luba ja vist seadused ka ei luba).
Ehk siis, hoolimata sellest, et jaam elektrit võrku ei lase, töötab jaam üldiselt edasi, kuna ta peab andma jätkuvalt teistele tarbijatele auru ja sooja.

Taaniel Tina kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 14:18 Paariks tunniks ei pane keegi jaama seisma, jaama inets on lihtsalt nii suur. Heal juhul piiratakse auruturbiini tööd, aga saamata jäänud tulu peab keegi ju ikkagi kinni maksma.
Tavaliselt on euroopas elektrijaamad suurte tööstuste juures ja jaamad müüvad siis tarbijatele auru, soojust ja elektrit. Ja igal sellel komponendil on oma hind, et jaam oleks kasumlik. Kui nüüd elektrivõrgu valdaja ütleb, et ma ei saa sult praegu rohkem elektri vastu võtta, kuna tuulikumehed on võrgu täis lasknud, siis mina jaama omanikuna küll ütleks, et maksa kinni. Sest keegi peab selle ühe komponendi kinni maksma. Kui seda ei tee elektri mehed, siis läheb see summa auru ja sooja hinnale juurde. Aga seda ei saa teha (lepingud ei luba ja vist seadused ka ei luba).
Ehk siis, hoolimata sellest, et jaam elektrit võrku ei lase, töötab jaam üldiselt edasi, kuna ta peab andma jätkuvalt teistele tarbijatele auru ja sooja.

Postitasin ka lingi artiklile, mis seda teemat nati rohkem lahti seletas:

https://www.cleanenergywire.org/factshe ... power-grid

Sama artikli järgi:

2014 aastal läks selle tegevuse peale peale 183 miljonit.
2015 aastal juba 402 miljonit.
2023 nüüdseks siis 2 miljardit.

2015. toodeti Saksamaal 79 TWh tuulenergiat Möödunud aasta oli see 142TWh ja 2022 125 TWh:

2022:


2023:


allikas sama leht. Paremalt ülalt panna "Production", ja alt vasakult valida "Seven Years" näeb ilusti aasta ülevaateid.

Tundub justkui päris hea edasiminek, kui mitte arvestada, et Saksamaa tootis 2023. a. 57 TWh vähem elektrit kui 2022 (448 TWh vs 505 TWh), samas tuuleenergia toodang kasvas vaid 17TWh jagu.

Muuseas, veel 2021. aastal toodeti vaid kuue järele jäänud tuumajaamaga 65.4 TWh energiat, mis siis nüüdseks on kõik suletud. Seda, et veel 2010. a. toodeti tuumajaamade poolt 140TWh, ei hakka üldse rääkima.

teeline35 kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 7:43
Lisaks; Eelpoolmainitud intervjuus Liive ütleb, et Fermi plaanib kõik load ja paberid korda ajada ning siis kogu projekti maha müüa. Mis tähendab, et mingit tuumajaama ise ehitada ei plaanita!
https://vikerraadio.err.ee/1609125248/r ... ndor-liive

See intervjuu osa on küll huvitav, saad sa täpsustada ajahetke?

Üsna lõpus 48-s minut. Tõsi, mäletasin ebatäpselt otseselt müümisjuttu pole. Tahetakse luua võimalused tuumajaama rajamiseks võimaliku investori ligi meelitamiseks. Huvitav kui suur saaks olema Fermi aktsionäride osalus strateegilise investori lisandumisel, kes peaks kogu jaama ehitamise kinni maksma?

2. Suurt tuumajaama ei kipu keegi soovitama väga väikesesse energiavõrku. Kui üks tuumareaktor moodustab ikkagi 50% või rohkem kogu võrgu energiatootmisest (meie absoluutne tiputarbimine oli senimaani 1.6GW, see muidugi kasvab, aga mitte kordades) on see võrgu tasakaalustamisel väga suur probleem. Ja sageduse hoidmiseks (ilma milleta enamik seadmeid seiskub) peab tarbimine ja tootmine pidevalt tasakaalus olema. Kõik Lääne suured reaktorid on aga kas 1.1GW, 1.4GW või rohkem.

Ma pole kindel kas nõuka ajal Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud rajati üksteisest eraldiseisvatena? Kui mitte, siis meie elektrivõrk polegi väga väike!

teeline35 kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 22:47 Ma pole kindel kas nõuka ajal Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud rajati üksteisest eraldiseisvatena? Kui mitte, siis meie elektrivõrk polegi väga väike!

Nõukogude Liit rajas elektrivõrku oma terviku kontseptsioonist lähtuvalt: 330kV liin Sosnovõi Bor-Narva SEJ- Riia HEJ- Ignalina TEJ- Valgvene väljavõttega Kaliningradi varustamiseks toimis juba ammu-ammu. Sosnovõi Bor-i ja Narva vahel on siiamaani säilinud 2,46GW ühendus juba ei-tea-mis-ajast. Valgevene-Leedu vahel oli vist mingi 6GW või ehk isegi oli 8GW?. Praegu näitab kaart ainult 4,55GW. See energia Leedust edasi suunaga Kaliningradi näitab praegu võimsuseks 2,5GW. Riia-Narva, Riia-Ignalina ja Riia-Pihkva olid selle ahela nõrgemad osad. BTW Vere ehitas enda poolele piiri äärde asenduseks Sosnovõi Bor-ist Valgevenesse ulatuva uue võimsa ülekandeliini juba ammu valmis.

teeline35 kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 22:47

teeline35 kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 7:43
Lisaks; Eelpoolmainitud intervjuus Liive ütleb, et Fermi plaanib kõik load ja paberid korda ajada ning siis kogu projekti maha müüa. Mis tähendab, et mingit tuumajaama ise ehitada ei plaanita!
https://vikerraadio.err.ee/1609125248/r ... ndor-liive

See intervjuu osa on küll huvitav, saad sa täpsustada ajahetke?

Üsna lõpus 48-s minut. Tõsi, mäletasin ebatäpselt otseselt müümisjuttu pole. Tahetakse luua võimalused tuumajaama rajamiseks võimaliku investori ligi meelitamiseks. Huvitav kui suur saaks olema Fermi aktsionäride osalus strateegilise investori lisandumisel, kes peaks kogu jaama ehitamise kinni maksma?

Vattenfall AB omanikeringis oleks väga väärt täiendus. Sellest on varem Fermi kõnelenud ja sellest kirjutab ka töögrupi aruanne. Liivele ja Kallemetsale miljardeid laenata on küsimärk, olgu nad nii toimekad kui tahes. Teiseks - nagu märgib ka Lehtsalu, on tuumaenergia Eestis 0-st alustamine, kultuuriline muutus, tõeline energiapööre, hoopis tõsisem kui järk-järguline taastuvenergiale üleminek (mis Partsi (Isamaa) arvates on utoopia) -, kogemusi tuumaenergia alal tuleb sisse osta või kaasata niikuinii. 40% ulatuses on kavas aktsionäride rahaga jaama ehitust finantseerida. Arvata võib, et võõrkapital tuleb koos omakapitaliga, sest kes puhtalt jaama kui sellist täieliku tagatisena ikka näeb - tuleb rahavoogudele ligi saada, ja otsustele.

Taaniel Tina kirjutas: ↑03 Jaan, 2024 14:18

Nagu numbrid näitavad ei saa söejaamu sugugi nii odavalt paariks tunniks kinni panna, ilma arvestavate lisakulutusteta.

Paariks tunniks ei pane keegi jaama seisma, jaama inets on lihtsalt nii suur. Heal juhul piiratakse auruturbiini tööd, aga saamata jäänud tulu peab keegi ju ikkagi kinni maksma.
Tavaliselt on euroopas elektrijaamad suurte tööstuste juures ja jaamad müüvad siis tarbijatele auru, soojust ja elektrit. Ja igal sellel komponendil on oma hind, et jaam oleks kasumlik. Kui nüüd elektrivõrgu valdaja ütleb, et ma ei saa sult praegu rohkem elektri vastu võtta, kuna tuulikumehed on võrgu täis lasknud, siis mina jaama omanikuna küll ütleks, et maksa kinni. Sest keegi peab selle ühe komponendi kinni maksma. Kui seda ei tee elektri mehed, siis läheb see summa auru ja sooja hinnale juurde. Aga seda ei saa teha (lepingud ei luba ja vist seadused ka ei luba).
Ehk siis, hoolimata sellest, et jaam elektrit võrku ei lase, töötab jaam üldiselt edasi, kuna ta peab andma jätkuvalt teistele tarbijatele auru ja sooja.

Eestis on NPS süsteem. Kui toodangut toodetakse üle on toootjatele miinushind. Kes peale maksta toootmisele ei taha, vähendab tootmist. Kes vähendada ei taha, maksab omast taskust miinushinna kinni. Ja miinushinda tõstetakse niikaua kuni leidub tarbija kes on pealemakmisega nõus.
Tuumajaaamu ei saa kinni panna, nemad maksvad uljalt miinushinda. Soojuselektrijaamad lähevad miinimumtööle.
Kuid Eestis on kah erandeid. Erandiks on rohetoetust saavad - nende toodangu ostab nn. Elering ja kannab nende tootmiskahju. Just seepärast uute tuulte ja päikeseparkide ehitajad praegu nuruvadki garanteeritud toetust sest miinushinnaga tunde hakkab lähitulevikus palju olema

Nägin mina sellist pealkirja ERR-s
https://www.err.ee/1609211545/energeeti ... na-langust
Sissejuhatus;

Energeetikaekspert, ettevõtte Gridio tegevjuht Konrad Hanschmidt prognoosib alanud ja ka järgmiseks aastaks elektri börsihinna langust, mis omakorda peaks tooma alla ka fikseeritud pakettide hinnad.

Lugesin siis,et kustkohast imeliselt palju elektrit meile tulemas on, aga paistab, et ajakirjanike fanataasia. Artiklis põhiliselt promoti elektri börsi paketti, mis pidi aasta kokkuvõttes väga soodne olema. Minu jaoks paraku pole. Kuna elektrit tarbin põhiliselt talvel.

Rekorditest eesti energiatarbimises
https://www.err.ee/1609211680/sundis-uu ... ise-rekord

Neljapäeval sündis uus Eesti elektritarbimise rekord. Tarbimine ulatus võrguoperaatori Elering andmeil kella 11 ajal kokku 1594,7 megavatini.
Senine Eesti kõigi aegade elektritarbimise tipp oli 2021. aasta 18. veebruaril, mil tarbijad kasutasid korraga 1591 megavatti elektrienergiat.

Edasi avaldati arvamust, et lähipäevil lüüakse üle. Tootmisest läbi aegade

Viimaste aastate rekordiliseks tootmismahuks võib lugeda 2281 MW, mis pärineb 2016. aasta 15. jaanuarist ajavahemikul kell 9.55–10.00. Pärast seda on tootmine harva 1000 MW ületanud, kuna kõrgete CO2 kvoodi hindade juures ei ole Eesti põlevkivijaamasid põhjust kasutada, pakaseliste ilmadega aga reeglina tuul ei puhu. Eesti on seega sõltunud elektri impordist,.

Mina elektrtihinna langust kusagilt ei näe tulemas. CO kvoodi hind ning gaasi hind on see, mis Baltikumis elektri börsihinna määrab!