268. leht 291-st

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 15 Nov, 2024 18:04
Postitas aksel90
Kui kõik läheb hästi, siis saab Katri Raigist peatselt uuesti Narva linnapea:

https://www.postimees.ee/8135767/katri- ... lik-ei-ole

Täitsa naerma ajab, millise uuendaja ja arendajana Toots ennast esitleb ja loomulikult ei jäta kasutamata võimalust kasutada poliitilise konkurendi vastu mädandheeringa meetodit:
Et Stalnuhhinist saab ilmselt Narva volikogu esimees, näitab see Tootsi sõnul ilmekalt, et Raik on valmis koalitsiooni tegema ükskõik kellega: «Peaasi et tema saaks olla linnapea. Katri Raiki jaoks on esmatähtis isiklik kasu. Mäletame ju hästi, et eelmine kord linnapea ametit pidades lasi ta end määrata kokku kolme linnaasutuse nõukogusse, et lisaraha teenida.»
Keskerakonna aseesimees ütles, et just Raiki valitsemisajal tõusis Narva soojahind 84 protsenti
Teisalt - ega see Stalnuhhiniga mehkeldamine hea ei paista kuskilt otsast.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 18 Nov, 2024 9:43
Postitas Lemet
Küsitlus...
Värskest veebiküsitlusest selgub, et 63 protsendi vastajate arvates tuleks Venemaa ja Valgevene kodanikelt võtta ära valimisõigus kohalikel valimistel.


Riigikogus on algatatud mitu eelnõu, mis piiraks mittekodanike valimisõigust kohalikel valimistel. Valimisõiguse piiramine nõuaks põhiseaduse muutmist kiirkorras.

Ühiskonnauuringute instituudi viimases küsitluses paluti vastajatel hinnata, kuidas nad suhtuvad mittekodanikelt valimisõigus võtmisse, kas halli passi omanikele tuleks valimisõigus säilitada ning kas tulevikus võiks valimisõigus olla ka siin elavatel Ukraina kodanikel.

Valimisõiguse kohta küsiti, kas Eestis pikaajaliselt elanud Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks võtta ära valimisõigus kohalikel valimistel. 63 protsenti toetas nendelt valimisõiguse äravõtmist, 29 protsenti oli vastu ning kaheksal protsendil puudus arvamus.

Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse võtmist pooldab 84 protsenti erakonna Eesti 200, 84 protsenti Reformierakonna, 79 protsenti Isamaa, 78 protsenti EKRE ning 62 protsenti SDE toetajatest. Keskerakonna toetajatest pooldab valimisõiguse võtmist 13 protsenti ja vastu on 81 protsenti. Eestlastest toetab valimisõiguse võtmist 74 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 12 protsenti.


Halli passi omanike kohta küsiti, kas vastaja toetab halli passi omanike valimisõiguse säilitamist kohalikel valimistel. 48 protsenti oli sellele vastu, 42 protsenti toetas ning üheksal protsendil puudus arvamus.

Halli passi omanike valimisõiguse säilitamise vastu on 68 protsenti Reformierakonna, 67 protsenti EKRE, 64 protsenti Isamaa ja 60 protsenti Eesti 200 toetajatest. SDE toetajatest on 43 protsenti vastu ja 45 protsenti poolt. Keskerakonna toetajatest on viis protsenti vastu ja 92 protsenti poolt. Eestlastest on halli passi omanike valimisõiguse säilitamise vastu 57 protsenti ning muust rahvusest vastajatest kuus protsenti.

Veel küsiti, kas vastaja arvates võiks Eestis pikaajaliselt elavatel Ukraina kodanikel olla valimisõigus kohalikel valimistel. Sellele oli vastu 60 protsenti, poolt 31 protsenti ning üheksal protsendil ei olnud seisukohta.
Kui eestlastest on 63 protsenti Ukraina kodanike valimisõiguse vastu ja 32 protsenti poolt, siis muust rahvusest vastajatest on 47 protsenti vastu ja 48 protsenti poolt.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder märkis, et alla kahe kolmandiku Eesti kodanikest toetab Venemaa ja Valgevene kodanikelt Eesti kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmist. «See on kõnekas ülekaal. Ainus valijagrupp, kes seda ei toeta, on vene rahvusest Eesti kodanikud, ning seetõttu ka Keskerakonna valijaskond,» ütles ta. «Ka vene rahvusest Eesti kodanike hulgas on arvestataval määral neid, kes toetavad oma rahvuskaaslastelt valimisõiguse äravõtmist.»

Tema sõnul ei ole üllatav, et kodakondsuseta inimeste ehk halli passi omanike suhtes ollakse üldiselt vähem kategoorilised. «Siin on valijaskond jagunenud toetajate ja vastaste vahel pooleks. Kuid ka neilt valimisõiguse äravõtmist toetab selge enamus kõigi erakondade toetajatest, välja arvatud Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid,» ütles Mölder.

«Seega on Eesti kodanike soov vägagi selge. Eestis peaks valimisõigus ka kohalikel valimistel kuuluma ennekõike Eesti kodanikele,» lisas Mölder.

Norstati küsitlus viidi läbi 14. novembril veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales 1000 vastajat.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 04 Dets, 2024 10:45
Postitas Lemet
Eurosaadik Jana Toom (KE) küsis ja siseminister Lauri Läänemets (SDE) vastas talle, et ministeeriumi andmetel elab Eestis 28. novembri seisuga 78 411 Venemaa kodanikku, kellest 27 663 on siin sündinud.
Eestis elab üle 78 000 Vene kodaniku - Loora-Elisabet Lomp https://www.postimees.ee/8146359/graafi ... e-kodaniku

Kui venekeelne inimene võtab endale Eestis sündinuna ja üles kasvanuna VF kodakondsuse, siis kas pole põhjust arvata, et tegu on igati venemeelse noorega? Koos kõige sellest tulenevaga. Suhtumisega Eesti riiki, valmisolekuga võimaliku konflikti korral seista oma riigi huvide eest etc, etc...

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 04 Dets, 2024 11:21
Postitas andrus
Lemet kirjutas: 04 Dets, 2024 10:45Kui venekeelne inimene võtab endale Eestis sündinuna ja üles kasvanuna VF kodakondsuse, siis kas pole põhjust arvata, et tegu on igati venemeelse noorega? Koos kõige sellest tulenevaga. Suhtumisega Eesti riiki, valmisolekuga võimaliku konflikti korral seista oma riigi huvide eest etc, etc...
Sündis ta võib-olla Estonskaja SSR-s? Sünniaasta kaupa neid Eestis sündinud vene kodanikke vaadata ei saa?

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 04 Dets, 2024 11:35
Postitas Kriku
Samuti ei saa midagi väita laste kohta, kellele nende vanemad on võtnud vene kodakondsuse. Aga jah, isiku suhtes, kes täisealisena EV-s vene kodakondsuse võttis, on akf Lemetil loomulikult õigus.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 04 Dets, 2024 14:28
Postitas Lemet
Eesti kodanikust õpetaja Leningradi oblastis...
Naine kolis perega Leningradi oblastisse 2024. aasta suvel. Ta jagab sotsiaalmeedias aktiivselt hetki oma elust. Oleg Gazmanovi laulu „Russki mir“ („Vene maailm“) juures avaldas ta 26. augustil postituse: „Oi, ma oleksin peaaegu mööda lasknud minitähtpäeva! Me oleme kuu aega Venemaal olnud! Ei, mitte nii. Me oleme Kodus! Juba terve kuu! Hurraa!“

Jelena on 47-aastane ja on nagu tema praegune meeski sündinud Eestis. Intervjuus YouTube’i kanali „Šprotõ v izgnanii“ autorile Aleksei Stefanovile, kes ise lahkus Lätist, millest ta nüüd halvustavalt räägib, ütles Jelena veendunult, et ärakolimiseks oli põhjuseid palju. „Kui 2022. aastal algas sõjaline erioperatsioon (nii nimetatakse Venemaal sõda Ukrainas – toim), keelas Eesti hariduse andmise vene keeles, võeti vastu seadus eestikeelsele õppele ülemineku kohta kõigi jaoks. Mul on neli last ja kui lasteaia lapsevanemate koosolekul öeldi, et lasteaed läheb üle eesti keelele, oli see viimne piisk, pärast mida me hakkasime mehega põhjalikult ärakolimist arutama. Me saime aru, et ei jää Eestisse mingil tingimusel, suures osas laste pärast. Me läksime lapsi päästma, vene etnost päästma, me langetasime otsuse kolida Venemaale.“...

...Jelena Natalova on Eesti kodanik. Ta töötas tõesti õpetajana. Venekeelne Delfi kontrollis seda Tallinna linnavalitsusest. Ta õpetas 2017. aasta 31. augustist kuni 2024. aasta 19. juunini Tallinna Laagna gümnaasiumis eesti keele baasil prantsuse keelt.

Enne seda lõpetas Jelena Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele võõrkeelena ja kultuuriajaloo erialal. Sealjuures ütleb ta, et õpetajatel on võimatu läbida kategooria C1 keeleeksamit, et koolis õpetamist jätkata: „Kellelgi ei ole kategooriat C1, mille saamiseks on võimatu eksamit läbida, mulle tundub, isegi emakeelsetel.“...

...Küsimusele, kes on kohalikud venelased Balti riikides, vastab Jelena mõtlemata – kolmas sort. Teine sort on tema loogika järgi ukrainlased.

„Vene perekonnanimega ülikooli astuda on lihtsalt võimatu. Ja heale tööle, riigiametisse juba kindlasti ei võeta. Ma ei taha see sort olla. Ma tahan olla esimene,“ ütles Jelena veendunult, unustades, et vene nimedega on mitmed riigikogu liikmed, Tallinna linnapea Ossinovski ja minister Svet, rääkimata Eesti kõrgkoolide tuhandetest tudengitest....

...Edasi rääkis Jelena Natalova oma intervjuus õudustest, mis tal tuli Eesti koolis töötades üle elada. Enese sõnul tegeles ta eesti kollektiivis lihtsalt „ellujäämisega“.

„Mingil hetkel muutus lihtsalt väljakannatamatuks see pöörane russofoobia, mis lausa plahvatas. Aga olgem avameelsed, tuttavad eestlased isegi ütlevad venelastele: „Venelaste vihkamine on meil veres.“ Nad ei kõhkle seda ütlemast ja nüüd, kui see neil lubatud on, demonstreerivad nad seda täiel määral.“ Jelena sõnul lõpetasid õpetajatest kolleegid, kellega ta oli enne seda mitu aastat koos töötanud, tema tervitamise ainult selle tõttu, et ta on rahvuselt venelane....
Nüüd näitab Jelena ümberasujate õnnelikku elu. Eriti aktiivne on ta Vene sotsiaalmeediaplatvormil VKontakte, kus jagab oma mõtteid ja uudiseid.

„Täna naasin ma Koju. Esimene päev, aga ei ole mingit tühjuse, kaotuse, emigratsiooni ja muu sellise tunnet. Aitäh maailma parimale riigile selle eest, et meid vastu võttis,“ kirjutas Natalova 2024. aasta juulis, kui perega Venemaale kolis.

Jelena postitas video Putinist koos sõnadega „maailma parim president“ ning rõõmustas „väga kallihinnalise kingituse“, kolmevärvilise lindi üle. „Kandsin suure rõõmu ja uhkusega. Ja mis peamine, ilma hirmuta. Eestis saavad inimesed igasuguse Vene sümboolika eest meeletuid trahve. Ja „riigi 404“ (nii nimetab Vene propaganda solvavalt Ukrainat) lindi kandmisest keeldumise eest vallandatakse riigiasutustest, need ei ole väljamõeldised.“...

...Endine Tallinna õpetaja osaleb nüüd sotsiaalmeedias sellistes gruppides nagu „Mina olen VOVA poolt!“, „Suure Venemaa patrioodid“ ja „Andrei Tkatšovi õpetussõnad“, aga ka „Töö Venemaal“ ja „Olen eraõpetaja“.

Ühes viimases postituses teatas Natalova oma jälgijatele, et on oodata uut intervjuud, ja lubas sellele linki jagada.

Venekeelne Delfi püüdis Jelena Natalovaga ühendust võtta, aga artikli avaldamise hetkeks ei olnud see õnnestunud....
...

https://www.delfi.ee/artikkel/120341192 ... aruuporiks

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 04 Dets, 2024 17:43
Postitas vaoinas
Siinpuhul on ju isegi teatavat lugupidamist vääriv käitumine selle daame puhul, et läks ja koliski sinna
paradiisimaale, kus talle meeldib. Ülejäänud venemeelsed võiksid eeskuju järgida.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 05 Dets, 2024 0:35
Postitas OLAVI
Lemet kirjutas: 04 Dets, 2024 10:45
Eurosaadik Jana Toom (KE) küsis ja siseminister Lauri Läänemets (SDE) vastas talle, et ministeeriumi andmetel elab Eestis 28. novembri seisuga 78 411 Venemaa kodanikku, kellest 27 663 on siin sündinud.
Eestis elab üle 78 000 Vene kodaniku - Loora-Elisabet Lomp https://www.postimees.ee/8146359/graafi ... e-kodaniku

Kui venekeelne inimene võtab endale Eestis sündinuna ja üles kasvanuna VF kodakondsuse, siis kas pole põhjust arvata, et tegu on igati venemeelse noorega? Koos kõige sellest tulenevaga. Suhtumisega Eesti riiki, valmisolekuga võimaliku konflikti korral seista oma riigi huvide eest etc, etc...
Ja mitte keegi ei tea, et kui paljud nendest on veremaa sõjaväekohuslased ja kui paljud on saanud sõjaväekutse või läbinud seal kohustusliku ajateenistuse.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 05 Dets, 2024 3:20
Postitas Rebane11
USA päris loll polnud, kui sõjas Jaapaniga kõik jaapani päritolu inimesed sõltumata kodakondsusest kogus kokku laagrisse.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 05 Dets, 2024 8:44
Postitas Erureamees
Saksa päritolu kodanikega olnuks veidi keerulisem. Aga praeguse Euroopa tavad näevad pigem ette, et ISIS- e võitleja kannatadasaanud närve ja tervist ravitakse maksumaksja arvel ja igasugused ettevõtmised, mida võiks diskrimineerivaks pidada on väga no- no.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 05 Dets, 2024 20:11
Postitas vk1
Rebane11 kirjutas: 05 Dets, 2024 3:20 USA päris loll polnud, kui sõjas Jaapaniga kõik jaapani päritolu inimesed sõltumata kodakondsusest kogus kokku laagrisse.
https://en.wikipedia.org/wiki/442nd_Inf ... ed_States)

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 05 Dets, 2024 21:15
Postitas olavsu1
Lemet kirjutas: 04 Dets, 2024 10:45
Eurosaadik Jana Toom (KE) küsis ja siseminister Lauri Läänemets (SDE) vastas talle, et ministeeriumi andmetel elab Eestis 28. novembri seisuga 78 411 Venemaa kodanikku, kellest 27 663 on siin sündinud.
Eestis elab üle 78 000 Vene kodaniku - Loora-Elisabet Lomp https://www.postimees.ee/8146359/graafi ... e-kodaniku

Kui venekeelne inimene võtab endale Eestis sündinuna ja üles kasvanuna VF kodakondsuse, siis kas pole põhjust arvata, et tegu on igati venemeelse noorega? Koos kõige sellest tulenevaga. Suhtumisega Eesti riiki, valmisolekuga võimaliku konflikti korral seista oma riigi huvide eest etc, etc...
mina olen 100% veendunud, et siia jäetud venelased on kui soldatid troojahobuse sees.

59°28'33.98"N 24°50'12.77"E suviti treeniti lähivõitlust ja toimusid lähivõitluse eksamid, kord koosviibimisel oli sõjaväeline. üritust kamandasid üle viiekümnesed vene mehed.
59°27'40.99"N 24°52'17.11"E sõjaväeosa varemetes harjutati hoonete hõivamist.
59°28'33.10"N 24°58'28.75"E harjutusväljak, kus treeniti sõidukite varitsemist ja hõivamist mõned käivad seal lihtsalt rallit sõitmas.
59°24'30.33"N 24°19'47.76"E harjutusväljak, kus on kohatud venelasi läbiviimas sõjalisi treeninguid.

Pealtnägias tutvustati kunagi luure-maastikumängu, mille platsdarm on terve Eesti. Nigu eestlaste geopeitus aga varjatum.
Osad kontrollpunkid (aerosoolvärviga tehtud number, kusagil varjatud tarindil) on olnud valvatud territooriumitel, nende juurde tuleb hiilida nõnda, et turvamees ei võta kinni. Nii et "vastutegevus" on ka olemas.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 06 Dets, 2024 7:46
Postitas Erureamees
Teisalt - ega see Stalnuhhiniga mehkeldamine hea ei paista kuskilt otsast.
Situatsioon, kus mul puudub igasugune eelistus. Mina (kauaaegne keskerakonna "sõber") ei näe, mille poolest Raik oleks meile sobivam sellel kohal. Olles sotside poliitika vastu, pean siiski ütlema, et Saar ja Ossinovski (vaatamata oma alkopoliitikale) on sümpaatsemad inimestena kui Läänemets.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 06 Dets, 2024 8:10
Postitas Peeter
Erureamees kirjutas: 06 Dets, 2024 7:46
Teisalt - ega see Stalnuhhiniga mehkeldamine hea ei paista kuskilt otsast.
Situatsioon, kus mul puudub igasugune eelistus. Mina (kauaaegne keskerakonna "sõber") ei näe, mille poolest Raik oleks meile sobivam sellel kohal. Olles sotside poliitika vastu, pean siiski ütlema, et Saar ja Ossinovski (vaatamata oma alkopoliitikale) on sümpaatsemad inimestena kui Läänemets.
Saar ja sümpaatsem kui Läänemets? ...... Võta üks ja viska teist.... Kaks sotsipolitrukki.... Oijjaahhhh. .... Aga Ossinovski on küll intelligentsuselt hoopis teine teema võrreldes nende esimese kahega.

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitatud: 06 Dets, 2024 9:12
Postitas Kriku
Palun jääda teema juurde.