www.militaar.net

«Muidugi on raske, aga see ei ole mingi probleem,» on 44 aastat õpetajaametit pidanud Anne Kaskman optimistlik, õpetades neid lapsi, kes on tulnud võõralt maalt Eestisse ja peavad siinses koolis eesti keeles õppimisega toime tulema.

Tema enda õpetatavas kolmandas klassis Annelinna gümnaasiumis õpib Ukraina tüdruk, kes tuli nende kooli mullu oktoobrikuus. Anne Kaskman on nõustanud ka Tartu Raatuse kooli, kus õpib ühe Süüria pere neli last.

«Julgelt on vaja peale hakata!» on õpetaja lihtsana näiv retsept, kuidas õpetada eestikeelses tunnis lapsi, kes ei mõista sõnagi eesti keelt.

Ta on endale selgeks teinud, millest tuleb õpetamisel alustada ja kuhu soovitakse jõuda. Tema klassi lapse pere on seadnud eesmärgi, et tüdruk võiks juba kevadel eesti keelt rääkida. Pere toetab, tüdruk õpib usinalt ja on leidnud klassist sõbrannad, kellega vahetunnis lobiseda ja kellelt abi paluda.

Anne Kaskmani klass on keelekümblusklass. See tähendab, et sealsete õpilaste emakeel ei ole eesti keel, ent õppetöö käib koolis eesti keeles.

Aegunud arusaamad

Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser tõdes, et kooli venekeelne taust võib eksitada Eestisse kolinud slaavikeelseid peresid, kes soovivad oma lastele siin haridust anda.

Asseri sõnul on aegunud arvamus, et nende koolis saab vene keelega hakkama. «Need, kes saabuvad endise NSV Liidu teadmiste ja taustaga, saavad siin ilmselt ootamatu uudise, et meil ei ole enam sellist vanaaegset vene kooli,» rääkis ta.

Hea näitena rääkis Asser Ukraina perest, kelle vanim laps oleks pidanud Ukrainas lõpetama sealse keskkooli, ent soovis Eestisse kolimise järel seda teha siin.

Et siinses gümnaasiumis hakkama saada, oleks ta pidanud asuma üheteistkümnendasse klassi ja alustama eesti keele õppimist. Paari nädala möödudes saatis pere siiski lapse kodumaale kooli lõpetama.

Need 14 Venemaalt, Ukrainast, Iisraelist ja Norrast pärit vene või ukraina keele taustaga last, kes praegu Annelinna gümnaasiumis õpivad, on kooli jaoks täieõiguslikud uussisserändajad, kellega tuleb alustada päris algusest eesti keele õpet.

Kooli 966 õpilase seas on kindlasti neid, keda direktor nime- või nägupidi ei tunne, kuid need 14 last on talle kõik tuttavad ja õpetajate erilise tähelepanu all. Nende õpetamine on koolile suur pedagoogiline kunst, aga samas ka parim viis mõista, kuidas õpetada iga last just tema võimete kohaselt.

Palju lisatööd

Hiie Asser sõnas, et õpiraskustega toimetulek on nende laste puhul kohanemisse sisse programmeeritud ja kahtlemata peavad nad klassikaaslastest palju rohkem tööd tegema.

Ent ta usub, et koolis, kus kõik õpilased on väga erinevat päritolu ja kõik õpivad eesti keelt teise keelena või vähemalt mäletavad, kuidas see käis, on lapsel lihtsam kohaneda ja eesti keelt omandada.

Direktor mäletab, kuidas mõni aasta tagasi koolitusel õpetati, kuidas mujalt tulnud lastega Eesti koolis toime tulla ning tal on siiani hinges suhtumine, mida ta mõne seal osalenud õpetaja puhul märkas.

«Kuulsin sealt asja, mida ma oma koolis ei kuule: et õppija on hea ja õige siis, kui ta eestlaseks saab. Mind natukene kohutas see kõrge ootus või vähene paindlikkus,» meenutas ta.

Nii ei tohiks direktori sõnul õpetajad jääda kinni krampi, et võõrsilt tulnud lapsed peavad põhikooli lõpueksamitel demonstreerima head eesti keele oskust ning õppekava standardile vastavaid aineteadmisi. Direktori sõnul on tähtsam, et lapsest kasvaks hea ja arenemisvõimeline inimene.

«Võtmesõna on tark õpetaja,» vastas Hiie Asser küsimusele, kuidas saab kool olla valmis uussisserändajate õpetamiseks.

Keelekümbluskoolina töötatakse direktori sõnul selle nimel, et kool oleks lapseks valmis, mitte vastupidi. Nii võib Asseri sõnul tavakooli õpetajal, kes pole muulaste õpetamisega varem kokku puutunud, olla raske astuda esimest sammu ja mitte seada lapsele liialt kõrgeid ootusi. «Arusaamine sellest, kuidas laps aru ei saa, võtab veidi aega,» lisas direktor.

Aeglane ja raske kohanemine

Et uues koolis kohanemine võimalikult valutult läheks, töötab Annelinna gümnaasiumis kogu õpetajaskond ja tugipersonal. Hiie Asser tõi näite klassijuhatajast, kel kulus pool aastat, et jõuda koos kolleegidega lapse õpiraskuste põhjusteni. «Ootuspärane reaktsioon olnuks ammu käega löömine,» tõdes Asser. «Vahel on need juhtumid aeglased ja rasked.»

Ent ta lisas, et enamasti peituvad probleemid siiski perekonnas, kuigi uussisserändajate puhul tahetakse kergel käel pidada õpiraskuste põhjuseks keele ja kultuuri erinevusi.

Kuid Asser on seda meelt, et ükskõik kui raske uussisserändajate õpetamine ka on, tasub selle nimel pingutada: «Eestlasi ja eestimaalasi on ju nii vähe, et iga inimese meie rahvale juurde võitmine väärib vaeva ära. Lastel, kes saavad eestimaalasteks haridussüsteemi kaudu, on eeldus siinset maad oma koduks pidama hakata.»

Nii on siin kasvanud laps tema sõnul riigile kindlam järelkasv kui võimalik võõrtööjõud, keda on tulevikus vaja Eestisse tuua. Samas on ta nõus, et nende laste õpetamine sõltub ka päritolust. «On loogilisemad ja vähem loogilised variandid. Meile on slaavikeelne kogukond ilmselt loogilisem variant kui mõni kaugem ja võõram rahvas,» tõdes Asser.

Nii ei tohiks direktori sõnul õpetajad jääda kinni krampi, et võõrsilt tulnud lapsed peavad põhikooli lõpueksamitel demonstreerima head eesti keele oskust ning õppekava standardile vastavaid aineteadmisi.

Norway is ready to abandon the Geneva Convention if Sweden collapses. The border will be closed by force, and Swedish refugees will be rejected without the possibility to seek asylum. "We are prepared for the worst," says Prime Minister Erna Solberg.

There is such an imminent danger that the Schengen agreement, and the asylum system in Sweden will break down, that Norway must have an emergency legislation in place in case it happens, believes Norway's Prime Minister Erna Solberg. Therefore, she has crafted a law that will allow for Norwegian authorities to reject asylum seekers who do not come directly from a conflict area.

"After five minutes, they started looking. After 10 minutes, they started to talk. After one hour, they came to us," said Ammar, a slender 28-year-old in tight jeans and with a diamond-like stud in each ear. "After three hours, they started fighting with us."

Sloveenia parlament võttis vastu otsuse saata piirile sõjavägi ning andis armeele loa kasutada vajadusel jõudu riiki tungivate migrantide vastu.
Otsuse armee kasutamise kohta kiitis heaks parlament 69 poolt ja 5 vastuhäälega. Sõdurid võivad kasutada ka jõudu kodanike turvalisuse tagamiseks, vahendasid ERR-i teleuudised.

Sõdurid saadetakse Horvaatia piirile esialgu kolmeks kuuks ja nad tegutsevad koostöös politseiga.

Siseminister Vesna Znidari hoiatas, et Sloveenias on oodata suuri probleeme seoses sellega, et Austria kehtestas ülempiiri riiki lubatavatele varjupaigataotlejatele kuni 80 inimest päevas.

Ka mulle ei meeldi mõte massilisest sisserändest. Eesti on seda kõike juba kibedalt kogenud. Taasiseseis­vus tuli suuresti tänu hirmule, et Virumaa songitakse üles ja kaevandustesse tuuakse rohkelt võõrtöölisi. Ega asjata kirjutanud Alo Mattiisen hoiatuslaulu „Peatage Lasnamäe!“ („Vaat’ke, kõik on võhivõõras – kas on see siis kodukant? Tänavate tõmbetuules hulgub sihitult migrant“).

Eesti armees on kasutusel isegi mõiste Ida-Lasnamäe: see käib elanike kohta, kes on kõige Kremli-meelsemad, sest elavad Vene propaganda (kaabel-TV) mõju all ja eestlastega kokku ei puutu.

Kolleeg Mikk kirjutas eelmises Ekspressis halastamatust statistikast, et sisserändajate seas on kuritegevus mitu korda suurem kui kohalike seas. Mikk toetus ­välismaistele näidetele. Kuid sama olukord valitseb ka Eestis: eriti raskete kuritegude osas, mille eest ­pannakse vangi. Kui vene rahvusest inimesi elab Eestis 25 protsenti, siis vangide seas on neid 57–58 protsenti.

Aga see ei tähenda, et kõik venelased on kurjategijad.

Ja paljukardetud moslemite ja pruuninahaliste massiline sisseränne Eestisse pole alanud. Seda pole keegi kunagi kavandanudki.

vipu kirjutas:OT

Kurb teema on see. Kõige kurvem on see kui meil Eestis pole tegelikult pagulasprobleemi, aga eesti rahvas muudkui usub kuidas kohe on meie riigis miljon pagulast. Tohutu ülevõimendamine on väga vastu hakanud. Loetakse õhinal välismeediat või see on isegi spordiks kujunenud, eks hullema uudisega suudab teiste närvikava kõditada. Kui kusagil midagi juhtub, kohe muutub see argumendiks - meil hakkab tingimata sama olema. Tohutu ajupesu ja ksenofoobia tootmine. Eesti elu täiesti seisab tänu kahele teemale, kooseluseadus ja siis see pagulasteema. Eestlased on massiliselt nõus juba Putinit appi kutsuma kuna väljamõeldud pagulased kohe kohe jalutavad üle meie piiri ja vägistavad kõik naised ära.

Ärgem olgem FSBle kasulikeks idiootideks kes mõnuga hirmutavad meid.

Kurb teema on see. Kõige kurvem on see kui meil Eestis pole tegelikult pagulasprobleemi, aga eesti rahvas muudkui usub kuidas kohe on meie riigis miljon pagulast. Tohutu ülevõimendamine on väga vastu hakanud. Loetakse õhinal välismeediat või see on isegi spordiks kujunenud, eks hullema uudisega suudab teiste närvikava kõditada. Kui kusagil midagi juhtub, kohe muutub see argumendiks - meil hakkab tingimata sama olema. Tohutu ajupesu ja ksenofoobia tootmine. Eesti elu täiesti seisab tänu kahele teemale, kooseluseadus ja siis see pagulasteema. Eestlased on massiliselt nõus juba Putinit appi kutsuma kuna väljamõeldud pagulased kohe kohe jalutavad üle meie piiri ja vägistavad kõik naised ära.

Ärgem olgem FSBle kasulikeks idiootideks kes mõnuga hirmutavad meid.

Võrumaal Võru vallas Meegomäe endise lahingukooli kinnistu ostnud Ankatrans OÜ plaanib kinnistule rajada pagulaskeskuse ja hooldekodu.

Plaanis on rajada pagulaskeskus ja hooldekodu. «Kuulujutud pagulaskeskuse rajamisest on ringelnud varemgi, aga mõnikord vastavad kuulujutud ka tõele,» ütles Ankatrans OÜ juhatuse liige Janek Tiisler BNSile.

Täpset projekti ajaplaani ja maksumust ei osanud Tiisler öelda, aga kinnitas et ministeeriumiga ollakse kõnelustes.

Sotsiaalministeerium seevastu kinnitab, et see ei vasta tõele. Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag sõnas, et Meegomäe kinnistu teemal või ettevõttega Ankatrans pole tema teadmisel ministeeriumis suhtlust toimunud.

Teisipäeval ostis Ankatrans avaliku kirjaliku enampakkumise tulemusena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt (RKAS) 201 000 euroga Meegomäe endise lahingukooli kinnistu. Kinnistu oli müügis alghinnaga 200 000 eurot.

Kokku 52 000 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse ehitusregistrisse kantud hoonet, mille hulka kuulub peahoone, spordihall, garaaž-katlamaja, kaarhall, väravahoone, lahingukooli kasarmu juurdeehitus ja söökla. Lisaks on kinnistul pumbajaam, kaks puurkaevu, laskmisväljak, laohoone ja biotiigid.

Meegomäe küla asub Võrumaal Võru vallas.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse kinnitusel pole riigil kunagi olnud plaani rajada Võru vallas Meegomäel asuvasse lahingukooli endisesse kompleksi Vao-sarnane pagulaskeskus.

„Esimese asjana klaarime ühe asja ära – see teie lahingukool,“ alustas Kuuse kolmapäeval toimunud kohtumist Võrumaa omavalitsuste esindajatega. „Maavanem helistab mulle ja küsib, et mis toimub - te teete lahingukooli pagulaskeskuse. Ma ei tea, kust te selle võtsite või kes on seda teemat ajanud.“

Kuuse kinnitusel pole riigil sellist plaani olnud. „Täna on mul laual kodanike ühispöördumine, kes tunnevad väga muret, et selline plaan eksisteerib Eesti riigis ja lahingukool asustatakse pagulastega. Ei ole olnud sellist plaani,“ kinnitas Kuuse.

Küll vastab tema sõnul tõele, et sotsiaalministeerium otsib kohta, kuhu rajada teine pagulaskeskus, kuna Vao keskus ei saa „lõputult kasvada“. „See on tõsi, et me otsime, aga kindlasti me ei ole vaadanud Võru poole,“ lisas Kuuse.

Kuulujutt, et riigil on plaanis rajada Meegomäele pagulaskeskus, on Võrus ringelnud juba alates kesksuvest. 7. augustil Võrus käinud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kinnitas aga videointervjuus Lõunaeestlasele, et sellist plaani ministeeriumil pole.

„Kindlasti on vaja leida lisavõimalusi pagulaste majutusasutuste jaoks, sest Vao keskus on tõesti väikseks jäänud,“ ütles Tsahkna augusti alguses. „Võru linna plaanidest ei ole küll ma midagi kuulnud. Kui me leiame uusi kohti, tuleb see kohaliku kogukonnaga kokku leppida. Hetkel sellist konkreetset kohta ei ole välja otsitud.“

Arved Breidaks

Võrumaal Võru vallas Meegomäe endise lahingukooli kinnistu ostnud Ankatrans OÜ plaanib kinnistule rajada pagulaskeskuse ja hooldekodu.

Plaanis on rajada pagulaskeskus ja hooldekodu. «Kuulujutud pagulaskeskuse rajamisest on ringelnud varemgi, aga mõnikord vastavad kuulujutud ka tõele,» ütles Ankatrans OÜ juhatuse liige Janek Tiisler BNSile.

Täpset projekti ajaplaani ja maksumust ei osanud Tiisler öelda, aga kinnitas et ministeeriumiga ollakse kõnelustes.

Sotsiaalministeerium seevastu kinnitab, et see ei vasta tõele. Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag sõnas, et Meegomäe kinnistu teemal või ettevõttega Ankatrans pole tema teadmisel ministeeriumis suhtlust toimunud.

Teisipäeval ostis Ankatrans avaliku kirjaliku enampakkumise tulemusena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt (RKAS) 201 000 euroga Meegomäe endise lahingukooli kinnistu. Kinnistu oli müügis alghinnaga 200 000 eurot.

Kokku 52 000 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse ehitusregistrisse kantud hoonet, mille hulka kuulub peahoone, spordihall, garaaž-katlamaja, kaarhall, väravahoone, lahingukooli kasarmu juurdeehitus ja söökla. Lisaks on kinnistul pumbajaam, kaks puurkaevu, laskmisväljak, laohoone ja biotiigid.

Meegomäe küla asub Võrumaal Võru vallas.