Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[ruger]

orkid külmetavad
https://twitter.com/LXSummer1/status/17 ... 2445486474
https://twitter.com/the_ins_ru/status/1 ... 8358784295
https://twitter.com/LXSummer1/status/17 ... 1737884827
https://twitter.com/PStyle0ne1/status/1 ... 3255114023
https://twitter.com/PStyle0ne1/status/1 ... 1218779566
https://twitter.com/igorsushko/status/1 ... 3176141145

[wk2]

"Moskva oblastis Lytkarinos on ainuke katlamaja üles öelnud ja linn jahtub. Kaebused korterite temperatuuri languse üle sajavad. EDS ütleb: kõik on korras, see on ajutine, aga patareid on külmem kui värske piim. Elanikel soovitatakse küttekehad sisse lülitada, kuid kust neid saada, pole teada,” kirjutab allikas. Et kuidagi end soojendada, süütavad linlased oma sissepääsude juures lõkke. Avalike postituste järgi otsustades kasvab Lytkarino elanike seas viha võimude tegevusetuse tõttu. Inimesed ähvardavad avalikult mässata, kui neile kohe sooja ei anta. " Ma saan kohe ravi ja ootan visiiti! Teil on tõesti juba küllalt! Neil on kõik talveks valmis... Lülitage kohe küte ja soe vesi sisse!" kirjutavad linnaelanikud. Moskva lähedal. Märkigem, et Venemaa Moskva piirkonda on kommunaalkriis tabanud just rekordkülmade kõrgusel, öine õhutemperatuur langeb isegi alla -25 kraadi Celsiuse järgi. Paljudes Moskva piirkonna asulates pole mitte ainult soojust, vaid ka elektrit. Kõige keerulisem olukord on Podolski linnas, kus 60 tuhande elanikuga piirkond on olnud enam kui 2 päeva ilma soojusvarustuseta. Seal on juba kehtestatud eriolukord. Võimud lubavad kõik varsti korda teha, kuid elanikud ei usu seda. Pikaajalise soojapuuduse tõttu hakkasid torud ja radiaatorid mõranema. Eksperdid väidavad, et kriisi põhjuseks on pikka aega kapitaalremonti nõudnud soojusvõrkude halvenemine. Kreml eelistab aga raha kulutada mitte elamute ja kommunaalteenuste taastamiseks, vaid ukrainlaste tapmiseks. Nii et venelased peavad olema kannatlikud.
https://www.dialog.ua/russia/287727_1704535684

[Urams]

Stalin tappis neid lambaid miljonite kaupa ei mäsanud keegi.Mehed saadetakse rindele kaevikusse ,naised rinde
lähedale prostideks kui keegi provib.

[_dumbuser_]

Kui seal majas/püstikus on ühetoru süsteem ja kuskilt on see toru puruks siis pole mingit vahet kas see katlamaja töötab või ei. Ja nagu näha siis pole seal enamusele siuke mõte pähegi tulnud, et kui on mingi jama olukord siis võiks vee välja lasta, et see jäätumisel torusid/radikaid ribadeks ei lükkaks. Kuna vahetusfondi ka vist ei ole siis palju õnne. Oodake suve, kui nii kaua üldse vastu peate.

[vilhelm]

Soome kavatseb Vene veeldatud maagaasi ostmisest loobuda alates 2025. Suurimad ostjad praegu Euroopas Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Holland.

https://www.svoboda.org/a/finlyandiya-p ... 62667.html

[Miki]

Sõda sööb Vene Rahvahooldusfondi ressurssi...
https://www.moscowtimes.ru/2024/01/05/n ... nb-a117761

Ehk siis aeg ei tööta ka mitte kuidagi Orkide kasuks.

[Kilo Tango]

Ei ole märganud, et see oleks siit läbi käinud, mistõttu viide ühe prantslasest kollektsionääri videole 2023 toodetud Vene raketi kontrollplaadist: https://www.youtube.com/watch?v=r94qCraTBYM

Huvitav, et kasutatakse muu hulgas 30Mhz 17,6k DSP-sid. Muud kontroll-loogikat ei paista plaadil eriti olevat nii, et ilmselt tegeleb see mingit sorti analoogsignaali töötluse osaga ja kontroll-loogika jaoks on teine (kolmas jne. ) trükiplaat. Igatahes paistab pankrotis olev Moskva tehas Angstrem (https://en.wikipedia.org/wiki/Angstrem_(company) ) selle kiibi tootja. Sõjalise tähtsusega tehas asub kenasti kliiniku kõrval (laenates tarkust otse Hamasilt) Zelenogradi tehnopargis siin: https://maps.app.goo.gl/6kuWQUSQ3eUjb9ZKA
Nii, et ukrainlastele võiks pakkuda palju lõbu sinna midagi külla saata. Ilmselt on küll tegu kontrolihoonega ja tootmine on mujal (kiibitootmiseks on see maja liiga väike), aga ka kontor on igati legitiimne sihtmärk.

[Gideonic]

Panen siia ka selle Alexandra Prokopenko loo ForeignAffairs'is:

Lühikokkuvõte:
https://threadreaderapp.com/thread/1744 ... 88230.html

tõlge:

Venemaa SKP 3,5-protsendilise kasvu taga 2023. aastal on kulude kontrollimatu kasv, kõrge inflatsioon, moonutused tööturul. Probleemid ainult mitmekordistuvad tulevikus, nagu ma väidan ForeignAffairs'i artiklis.

Putin seisab võimatu trilemma ees. Ta peab rahastama sõda Ukraina vastu, säilitama Venemaa elanikkonna elatustaseme ja kaitsma makromajanduslikku stabiilsust. Kõigi kolme eesmärgi saavutamine on võimatu.

Praegu on Kremlile kasuks suured nafta- ja gaasitulud, Venemaa võimude pädev finantsjuhtimine ja Lääne sanktsioonide lõdv jõustamine, kuid need varjavad majanduse kasvavat tasakaalustamatust .

Sõjakulud varjutasid esimest korda ajaloos sotsiaalkulutused - vähem kui 5% SKPst. 18 miljardit dollarit riigi investeeringuid nelja annekteeritud Ukraina piirkonda tõstab piirkondadevaheline ebavõrdsus. tootmine on muutunud, tsiviiltööstus on jäänud sõjalis-tööstusliku kompleksi varju.
Kaitsetööstuse ettevõtted tegutsevad praegu palavikuliselt. Edasube nõudluse kasv sunnib tõenäoliselt hindu tõusma, sest sektor ei suuda enam pakkumist suurendada. See omakorda tõstab palku. Hetkel võimaldab see Kremlil säilitada normaalsuse ettekujutust, kuid kõrge inflatsiooniga.



Militaar kulutuste, tööjõupuuduse ja palgatõusu vastastikune mõju on loonud heaolu illusiooni, mis tõenäoliselt ei kesta kaua. ️ palgad ja riiklikud maksed viivad suurema tarbimiseni. Putini direktiiv tarbekaupade kättesaadavuse tagamiseks kasvatab importi, mis omakorda pärsib kodumaist tootmist.



Kremli viis kiirendada majanduskasvu inimestele ja ettevõtetele antud subsideeritud laenudega õõnestab makromajanduslikku stabiilsust. Selliste laenude summa on ületanud 130 miljardit dollarit (7% SKPst). Hüpoteegisektor on peamine kohustus (liability), sest 70% uutest laenudest moodustavad sooduslaenude programmid.

on samuti muutunud jätkusuutmatult sõltuvaks sõjaga seotud maksetest. Kui sõda lõpeb, muutub paljude inimeste jaoks laenude teenindamine raskeks, eriti hinnatõusu tingimustes. Vt Wall Street Journal ariklit Chelsey Dulaney ja Georgi Kantševi poolt.

Intressimäär on Venemaal praegu 16%. Ettevõtted ja kodumajapidamised jätkavad endiselt laenamist, mis viitab kõrgetele inflatsiooniootustele. On ebatõenäoline, et Venemaa keskpank suudab intressimäära lähiajal ühekohalise tasemeni tagasi viia.



Lisaks peaaegu võimatule laenukulule on Kremli jaoks kõrged intressimäärad ka mainekujundusprobleem, mis õõnestab Putini narratiivi Venemaa majanduse stabiilsuse kohta. Terve majandus ei vaja ju kahekohalist baasintressimäära.

Probleemiks on ka rubla volatiilsus. Rubla on jäänud kaubavoogude meelevalda ja kõigest kahe aasta jooksul on rubla hinnakurss kõikunud 50 ja 100 vahel (dollari kohta). Kolmekohaline kurss dollari vastu mitte ainult ei õhuta inflatsiooni; see tekitab avalikkuses muret.

Võimud ei saa kõrvaldada rubla nõrgenemise peamist põhjust, kuna see sõltub suurel määral impordist. Mida Kreml saab teha, on kontrollida kapitalivooge ja reguleerida hindu käsukorras. See vallandaks aga negatiivsete mõjude kaskaadi, niipea kui Kreml neid vahendeid kasutaks.

Hindade kontrollimine hetkel toimib, kuid sellest ei ole abi inflatsiooni vastu ja see avaldab negatiivset mõju pikemas perspektiivis. Igasugune pakkumise piiramine moonutab turumehhanisme ja -signaale. Rohkem sellest Nastja Stogneija Courtney Weaver'i artiklist Financial Times'is.

Seni tundub olukord lühiajaliselt stabiilne:
kulla ja jüaani reservid võimaldavad rahastada välisvõlga;
Venemaa madal sõjaeelne võla suhe SKPsse tähendab, et võlg tõenäoliselt ei muutu lähiaastatel riskiks;
Endiselt säilib võimalus pöörduda sõja rahastamiseks kodumaiseturu poole .

Siiski on sõda juba kahjustanud makrotasandi stabiilsuse jaoks olulisi poliitilisi tugisambaid, sealhulgas eelarvereeglit, kapitalivoogude vabadust ja - teatud määral ka keskpanga sõltumatust. Enamikku haavadest ei saa parandada ilma sõda ja sanktsioone lõpetamata.

Kuna sõda ei lõpe tõenäoliselt niipea, suurenevad finants- ja majanduskulud, mis tõenäoliselt hammustavad Venemaad aastate pärast korralikult. Minu üksikasjalik ülevaade siin Foreign Affairs artiklis

Ja Artiklist jäid eraldi silma sellised lõigud.

Venemaa tööstus on muutunud, kusjuures kaitsesektor varjutab nüüdsekstsiviiltööstust. Kaitsesektori ettevõtted tegutsevad palavikuliselt ja seetõttu sunnib igasugune edasine nõudluse kasv tõenäoliselt hindu tõusma, sest sektor ei suuda pakkumist suurendada. Sõjaväesektor saab ebaproportsionaalselt palju valitsuse kulutusi ja see tõmbab ka tööjõudu tsiviiltööjõult ära, mis viib ebatavaliselt madala töötuse määrani 2,9 protsenti. Enne sõda oli Venemaa töötuse määr tavaliselt umbes neli kuni viis protsenti. Sõjaväes ja avalikus sektoris töötab praegu 850 000 inimest rohkem kui 2022-23. aasta lõpus. Ukraina sissetungi tõttu rändas 2022. aastal välja ka umbes 500 000 venelast, mis põhjustas kvalifitseeritud spetsialistide ja lihttööliste puuduse.

Samal ajal on elatustase kogu Venemaal tõusnud ja allpool vaesuspiiri elavate venelaste osakaal on langenud 9,8 protsendini, mis on madalaim tase alates 1992. aastast. Loomulikult on piirkondlikke erinevusi ning piirkondades, mis on saatnud märkimisväärse arvu oma mehi Ukrainasse võitlema - sealhulgas Altai krai, Altai Vabariik, Burjaatia, Tšetšeenia ja Dagestan - on sissetulekute kasv olnud kõige kiirem madalapalgaliste rühmade seas. See suhteline jõukuse kasv võib eeldatavasti jätkuda, kui Moskva maksab raha välja hukkunute ja haavatute perekondadele.

Tööjõupuuduse tõttu on Venemaa ettevõtted juba praegu sunnitud maksma oma allesjäänud töötajatele kõrgemat palka või püüdma konkurentidest või teistest sektoritest suurema raha eest töötajaid kinni. Palgad tõusid 2023. aastal riigi keskmisest rohkem Nižni Novgorodi, Novosibirski, Samara, Sverdlovski ja Tula piirkonnas, kuhu on koondunud suur hulk kaitsevaldkonna ettevõtteid. Selle tagajärjel on teiste piirkondade ja tsiviiltööstuse tööjõud kõrgeid palku taotlevate töötajate poolt ümber paigutatud, mis süvendas tööjõupuudust mittesõjalises tootmises ning tõstis palku ja kulusid.

Venemaa sõjamajandus on muutnud ka Venemaa keskklassi koosseisu, mis traditsiooniliselt koosneb haritud spetsialistidest, ärimeestest ja IT-spetsialistidest. Üha enam on aga keskklassi kuuluvatest venelastest saamas sõdureid ja politseinikke - ja seega riigi ülalpeetavaid. See muutus on tingitud sõjamobilisatsioonist ja õiguskaitseorganite, eelkõige föderaalse julgeolekuteenistuse laienemisest. See muutus kätkeb endas majanduslikke riske, sest see kohustab valitsust jätkama kalleid makseid nendele rühmadele isegi siis, kui on tegemist eelarveprobleemidega. Need maksed on majanduslik ajapomm: kõrgeid palku on äärmiselt raske vähendada ning Putini valitsemise peamise samba - sõjaväe ja julgeolekujõudude - puhul ei ole seda võimalik teha.

Palgatõusud ja riiklikud maksed on stimuleerinud Venemaa tarbimist. Jaemüük kasvas novembris 2023 inflatsioonist hoolimata 10,5 protsenti. Putini direktiiv tarbekaupade kättesaadavuse kindlustamiseks on viinud nende kaupade suurema impordini, mis pärsib kodumaist tootmist.

Putin on ilmselt siiralt veendunud, et nii Vene impeerium kui ka Nõukogude Liit varisesid kokku suuresti halva finantsjuhtimise tõttu. Kaasaegset Venemaa majandust juhivad professionaalsed tehnokraadid ja Putin kuulab nende arvamusi. Seni tundub olukord lühiajaliselt stabiilne: jüaani ja kullavarude olemasolu tähendab, et Moskva ei pea muretsema välisvõla rahastamise pärast. Kodumaise laenamise kulud on kasvanud ja eelarvevõimalused on vähenenud, kuid Venemaa madal sõjaeelne võla suhe SKPsse tähendab, et võlg ei kujuta tõenäoliselt lähiaastatel märkimisväärset riski. Valitsus võib riigi kulutuste rahastamiseks pöörduda ka kodumaiste kapitaliturgude poole, kuna nad erastavad riigi vara, eriti sõjatööstuse osi.

Minu jaoks siis põhilised punktid:


1. Enamike vattide jaoks elu võrreldes 2022. aasta algusega senimaani läinud ainult paremaks. Ostujõud on kasvanud, tööd rohkem, palgad kõrgemad). Ehk siis igasugu meelsusemuutuse algusenigi (kui see üldse võimalik on) on ilmselt veel kaua-kaua aega.

2. Tekkimas on uus keskkklass mis koosneb peamiselt julgeolekutöötajatest ja sõjaväelastest.

3. Kuniks Venemaa saab 2024. aastal nafta eest 70$ per barrel on kõik eelarveliselt timm (minumeelest ei ole üldse ebatõenäoline et nafta hind pigem hoopis kasvab - loodetavasti siiski Lääs suudab edukamalt sanktsioneerida kui senimaani).

4. Mingit kiiret kokkukukkumist ei tasu loota. Asjad lähevad keerulisemaks, aga üldjoontes tiksub see koloss edasi veel aastaid. Ainus asi mis seda korralikult kiirendada saaks oleks tõesti naftatulude väga suur kukkumine.

5. Kui sõjamajandus kinni panna tuleks pohmelus äärmiselt suur. Mida kaugemas tulevikus, seda suurem - seega ülimalt tõenäoliselt ei plaani Putin seda veel kaua-kaua teha. Kui Ukraina sõda peaks külmuma, on omakorda ülimalt tõenäoline et lattu tootev tavaar tahetakse mingi hetk käiku lasta.

[Runkel]

Inflatsiooni kontrollimine on ja saab peavalu olema. Majandust veab sõjatööstus, mille toodang läheb Ukraina sõtta, samal ajal suurenevad palgad sõjatööstussektoris mõjutavad nii kinnisvara- kui ka tarbekaupade hindu, noh Ladade tootmist kah. Rubla massi suurenemist mõjutavad ka soodustused. Soodusmääradega hüpoteegid - need ja teised hüved plekitakse kõik riigieelarvest kinni. 15%-ga laenubuumi ju ei korralda. Inflatsioon paneb rubla surve alla. India, Hiina ja varilaevastiku tegevus tooraineäris on Venele väga oluline, muidu on nagu enda kõrvupidi mülkast välja tõstmine.

Lisa. Kel mahti ja soovi, võiks kuulata viimast Välistundi. Kohati jäi Eametsa ja Vitsuri analüüsist küll mulje et vaat see BRICS on tõeline asi. Kvantiteet ruulib nii Ukraina sõjas kui ka maailmamajanduses. Ah, oma kümmekond aastat tagasi soovitas Vitsur Eesti äridel Vene suunal tegutseda - kasvav ja väljakujunemata turg võrreldes euroliiduga. Niipalju siis ettenägemisvõimest, visioonist ja analüüsist.
https://vikerraadio.err.ee/1609204763/v ... astal-2024

[Peeter]

Ei ole märganud, et see oleks siit läbi käinud, mistõttu viide ühe prantslasest kollektsionääri videole 2023 toodetud Vene raketi kontrollplaadist: https://www.youtube.com/watch?v=r94qCraTBYM

Huvitav, et kasutatakse muu hulgas 30Mhz 17,6k DSP-sid. Muud kontroll-loogikat ei paista plaadil eriti olevat nii, et ilmselt tegeleb see mingit sorti analoogsignaali töötluse osaga ja kontroll-loogika jaoks on teine (kolmas jne. ) trükiplaat. Igatahes paistab pankrotis olev Moskva tehas Angstrem (https://en.wikipedia.org/wiki/Angstrem_(company) ) selle kiibi tootja. Sõjalise tähtsusega tehas asub kenasti kliiniku kõrval (laenates tarkust otse Hamasilt) Zelenogradi tehnopargis siin: https://maps.app.goo.gl/6kuWQUSQ3eUjb9ZKA
Nii, et ukrainlastele võiks pakkuda palju lõbu sinna midagi külla saata. Ilmselt on küll tegu kontrolihoonega ja tootmine on mujal (kiibitootmiseks on see maja liiga väike), aga ka kontor on igati legitiimne sihtmärk.

Ülesande täitmiseks piisav.... 1537 on jah 30 töösageduseks märgitud aga 1564 seeria üle 30mega ei jooksegi... Ja sedagi maksimumis lubatud toite 6,0V puhul ... ja sedagi kindlas piiratud temperatuurivahemikus. Ettenähtud toitepingel ettenähtud temperatuurivahemiku 25C(+/-10)kraadi korral maksimum töösagedus 27MHz, väljaspool seda ei lubata 20mega-gi. NB! Maksimum, mitte garanteeritud miinimumsagedus. Kogu see väikeste kivikeste mant sellel plaadil on suhtlihtlabane ja tehnika arengukiirust vaadates ürgne tehnoloogia. Ütlen aga veelkord: ülesande täitmiseks piisav ja nagu näha, siis selliseid asju suudetakse toota ka sanktsioonide kiuste. Muideks nende XM-seeria kivikeste kohta on märge, et "nende tootmine on kaitstud rahvusvahelise poliitilise konjuktuuri kapriiside eest". Ja seda juba 2004-ndal aastal.
Orkide suutlikus kokkuklipaitada selliseid asju on oluliselt suurem kui selliste asjadega pihta saajate valulävi.

Näha on, et moodul/plaat on toodetud no-nii-22-lõpp-23-algus. Seejärel on ühel poolel 01.23 sisse viidud tehase-dorabotka-käekirjaga "izmenenie5". Täpselt sama töökäsu/idendi/mt numbri alusel on 02.23 ka teisel poolel sisse viidud sama käekirjaga sama "izmenenie5" ja (tõenäoliselt) seejärel on asi läbinud 02.23 järgmise töökäsu, millega on fikseeritud kirje CH394.2M (võiks ehk eeldada, et moodul on seadistatud, testitud töötamaks versiooni 394,2MHz jaoks). Samas 400MHz-i jaoks peaksid ikka mõned asjad olema veel lisaks varjestatud, aga vat seda sellest videost ei ole võimalik tuvastada.
Aga võimalik on ka, et tegemist on lihtsalt tähistusega, mis pole sagedusega seotud. Esialgne versioon olevat 9M544/549-tel olnud CH398 (CH- sistema navigatsii). 9M544/549 näol on tootja reklaami järgi tegemist siis kuni 120 km lendava ja kaughaldusega programmeeritava täpisraketiga.

[Fucs]

Sõjalise tähtsusega tehas asub kenasti kliiniku kõrval (laenates tarkust otse Hamasilt) Zelenogradi tehnopargis siin: https://maps.app.goo.gl/6kuWQUSQ3eUjb9ZKA

Sorry OT aga see on n.ö. "tuttav koht"
2km läände sealt [55.981641, 37.247841] oli 80-ndatel ALMAVÜ auto- ja motospordi keskus koos autokooliga, kus baseerus muuhulgas ka NLiidu motokrossi "keskbaas". Ma sain seal jaanuaris 1987 II liigi ja D-kategooria load ning seal seisis pidevalt ka nt Andres Krestinovi meeskonna tehnika (hooldusbuss jms). Poolele teele kliiniku ja ALMAVÜ vahele jääb suur kohalik haigla.

_____________________________________

Трилемма Путина. Что ждет экономику России после перегрева

...Vladimir Putini “võimatu trilemma” näeb nüüd välja selline: kuidas rahastada korraga sõda, hoida elanikkonda rahulikus apaatsuses ja tagada makromajanduslik stabiilsus. Jah, Venemaa majandus on näidanud vastupanu sanktsioonidele, kuid kõik tänased õnnestumised saavutatakse tulevikust mahaarvamisega.

Sõjalise nõela otsas

Sõda on muutunud eksistentsiaalseks mitte ainult Vladimir Putini režiimi poliitilise komponendi jaoks – nüüd on selle ümber kujunemas ka majandusstruktuur. 2024. aasta riigi prioriteedid on sõjaliste operatsioonide jätkamine Ukraina vastu ja vastavalt kulutused armeele, kulutused julgeolekujõududele ja annekteeritud territooriumide integreerimine.

Sõda läheb eelarvele maksma 6% SKTst ja koos kulutustega julgeolekujõududele - üle 8% SKTst. Venemaa kulutab praegu kaitsele rohkem kui USA Iraagi sõja ajal (3,8% SKTst). Esimest korda pärast nõukogude aega ületasid sõjalised kulutused sotsiaalkulutusi (alla 5% SKTst) ja läksid mööda. Uutele annekteeritud aladele (4 piirkonda, Krimmi arvestamata) on juba investeeritud 1,7 triljonit rubla (18 miljardit dollarit) ja 2024. aastal on nende jaoks oodata ainuüksi uute eelarvevaheliste ülekannete näol ligi pool triljonit rohkem.

Formaalselt kasvab Venemaa majandus tänu nendele kulutustele kiiremini kui maailma majandus – kas see pole põhjus uhkuseks? SKT kasv 2023 aasta lõpuks ületab suure tõenäosusega 3%, millega Venemaa propaganda ja president Putin oma valimiskõnedes uhkeldavad. Siiski ei mainita tõenäoliselt, et sõda moodustab sellest kasvust rohkem kui kolmandiku.

Sõjaga seotud tootmine kasvab kahekohalises tempos. Nendest veidi tagapool on need tsiviiltööstused, mis toodavad tooteid ka rinde jaoks: saabastest ravimiteni. Sõda muutis Venemaa tööstuse struktuuri – kaitse- ja sõjalised valdkonnad hakkasid domineerima tsiviilvaldkondade üle.

Võimsused on koormatud 80,9% ja ettevõtted töötavad kolmes vahetuses. See tähendab, et majanduses pakkumise suurendamiseks ei jää enam reserve. Seega põhjustab nõudluse suurenemine kõrgemaid hindu.

Koos kulutuste suurendamisega kaitsele ja julgeolekule vähendab riik kulutusi infrastruktuurile ja riigi majandusele. Sõjaline sektor ei tõmba tsiviilsektorist mitte ainult rahalisi, vaid ka tööjõuressursse. Ebanormaalselt madal töötuse määr pidurdab Venemaa majandust, sest inimesi napib.

Tööpuudus 2,9% näitab maksimaalset tööhõivet majanduses. Mobiliseerimine, lepinguliste sõjaväelaste värbamiskampaaniad ja sõjatööstuskompleksi toodangu kasv lisasid ebaproduktiivsetesse sektoritesse 0,85 miljonit inimest. Olukorda halvendasid kaks väljarändelainet 2022. aastal. Kümned tuhanded venelased tulid tagasi, kuid siiski lahkus umbes pool miljonit. Tsiviilsektoris valitseb tõeline puudus nii oskustöölistest kui ka sinikraedest. Kõik see tõstab palku, kuumutades turgu üle.

Nad tegelevad personalipuudusega erineval viisil. Paljud ettevõtted töötavad kolmes vahetuses; palkavad naisi traditsiooniliselt meeste ametitesse treialiteks, masinaoperaatoriteks ja autojuhtideks; kusagil kasutatakse teismeliste tööjõudu või minnakse üle neljasesse vahetusse ja see on tegelikult juba ööpäevaringne tootmisprotsess.

Liialdamata võib nentida, et Venemaa majandus on sattunud sõjalise nõela otsa. See tähendab, et sõja lõpp on tema jaoks võimas struktuurne šokk. "Lattu" tootmine juhul, kui sõda liigub lihtsalt kuumast faasist külma faasi, silub üleminekut veidi, kuid tagasi tsiviilrööbastele naasmine võtab palju aega...

..Kõrged väljamaksed viivad valitsuse lõksu: neid tuleb säilitada ka siis, kui olukord eelarvetuludega halveneb, kuna järsk langus rahakaotus – eriti lahingukogemusega ja relvadele juurdepääsu omavate sotsiaalsete rühmade seas – võib kaasa tuua režiimile soovimatuid tagajärgi...

...sisenõudluse stimuleerimine kaitsekulutuste ning elanikkonna ja ettevõtlussektori laenude subsideerimise kaudu (2023. aasta 1. novembri seisuga ulatus subsideeritud laenude kogumaht 7%ni SKTst) on makromajandusliku stabiilsuse tingimustes tiksuv viitsütikuga pomm, mis Putin on nii harjunud uhke olema....

...Venemaa on (tulude poolel) veel rohkem õlinõela (nafta) otsas kui enne sõda....

...Putin näib olevat veendunud, et Vene impeeriumi ja NSV Liidu kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks oli halb finantsjuhtimine. Seetõttu juhivad Venemaa majandust professionaalsed tehnokraadid ja president kuulab nende arvamust....

...sõjal on oma loogika, millest tehnokraadid üle ei saa. Avatud majanduses on võimatu saavutada samaaegselt kapitali liikumisvabadust, stabiilset vahetuskurssi ja iseseisvat rahapoliitikat. Parimal juhul võivad valitsus ja reguleerijad saavutada häid tulemusi mõnes kahes valdkonnas, kuid trilemmat on võimatu lahendada....

https://carnegieendowment.org/politika/91191

[Runkel]

https://carnegieendowment.org/politika/91191

Hea artikkel.
Võimalik, et venelased arvestavad sõjamajanduse nõela otsast pääsemisel üpris realistlikult lääne majandussanktsioonide ja piirangute lõppemisele peale sõda vaatamata tulemusele. Kaup ja kapital läheb taas liikuma, alustatakse "uuelt lehelt". Lääne optimism Vene turu suhtes ei vaibu. Sel juhul saaks Kreml majanduse stimuleerimiselt tagasi tõmbuda.

[kaugeltuuriv]

Mingil moel on sarnasus NSVLiidu 70-nendate keskpaiga ja lõpu aastatega mingil moel olemas.Breznev oli sama asjaga jamas,alustas hoogsalt naftaeksporti ja suurendas korralikult militaarkulutusi.Ja,kui tuli šhokk kütusehindade languse tõttu ning sõjatööstuse toodangut polnud kuskile panna,kuna enam ei vajatud,siis oldigi juba tegelikkuses 80-nendate keskpaigaks meeletu kriisi eelses seisundis.Ning siis hakati tõmblema,kogu see perestroika ja hoobade lõdvaks laskmine majandussektoris oli tingitud vajadusest lisarahade järele.
Kusjuures see naftakriis ei olnud,nagu osad väidavad,tahtlikult tekitatud.Maailma majandus lihtsalt jõudis faasi,kus toimus langus.
Nüüd on aga veelgi huvitavam seis.Minu tagasihoidlikul hinnangul toimub suurem naftašhokk paari aasta pärast.See on kombinisatsioon autokütuste vajaduse vahenemisest,maailmamajanduse langusest ning tehnoloogilistest muudatustest.
See langus,mis hetkel toimub Hiinas,Euroopa stagnatsioon ja igasugu Pakistani-Sri Lanka ja muude kolmandate riikide raskused tuleb päris parajal hetkel.Euroopa veab ennast välja,kuna on kiirelt muutmas oma tehnoloogilist suunda nii 2-3 aasta pärast.Igasugu Hiina laenunõela otsas istujad aga satuvad väga santi seisu.Sealhulgas Venemaa.
Endine eks-aseminister Milov,kaes nüüd Läänes elab väitis,et EL on kahe aasta jooksul kulutanud 600 miljardit EUR-ot tehnoloogiate muutmiseks ning paarsada miljardit kulutatakse veel.See on hind,et Venemaa gaasi ja naftalutist loobuda.
Teisalt on see inflatsioonipall asi,mis minu hinnagul Venemaad esmaselt ähvardab.Kogu see sõjatööstus on ju trükitud rahadega tehtud.Küsimus on päästikus,NSVLiidu jamad hakkasid konkreetselt Breznevi surmaga,sealt hakkas lumepall veerema.

[Gideonic]

https://carnegieendowment.org/politika/91191

Hea artikkel.
Võimalik, et venelased arvestavad sõjamajanduse nõela otsast pääsemisel üpris realistlikult lääne majandussanktsioonide ja piirangute lõppemisele peale sõda vaatamata tulemusele. Kaup ja kapital läheb taas liikuma, alustatakse "uuelt lehelt". Lääne optimism Vene turu suhtes ei vaibu. Sel juhul saaks Kreml majanduse stimuleerimiselt tagasi tõmbuda.

Juhiks tähelepanu et tegu on täpselt sama artiklikga mida ma olen 2x (küll ingliskeelset versiooni ja ka tõlgituna) siia juba linkinud.

Praegune Lääne suhtumine jätab mulje, et neil võib rohkem õigus olla kui tahaksime loota.

Liialdamata võib nentida, et Venemaa majandus on sattunud sõjalise nõela otsa. See tähendab, et sõja lõpp on tema jaoks võimas struktuurne šokk. "Lattu" tootmine juhul, kui sõda liigub lihtsalt kuumast faasist külma faasi, silub üleminekut veidi, kuid tagasi tsiviilrööbastele naasmine võtab palju aega...

Ja sellest kõigest ei saa ma lihtsalt aru. MIks on üldse vaja kunagi tsiviilrööbastele minna? Kehtestada Põhja-Korea / Stalinism aga igavese päris sõjaga ja asi lill. Ukraina sõda vol 3 asemel, võib ka vahepeal Kasahstani ette võtta näiteks.

Toitu ei jätku? raha devalveerub? Sisekaitse- ja selekteeritud sõjaväeüksuste jaoks ikka jätkub, teised on kõik suva nagunii.

Aru ma ei saa, mis häda on mingitel majandusanalüütikutel venemaad mingi Lääne pulgaga üldse võtta? Kui Põhja-Korea ja (kunagine) Kuuba said edukalt eksisteerida, siis ei ole ka mingi "kruvid kinni" Venemaa kuskilt otsast võimatu.

Pealegi erinevalt NSVList on tehnokraadid siiski suuresti majandust hoobamas. Ning olgu need sõjalised kulutused 6 või 8% SKPst (koos sisekaitsega) Afghanistaani ajal olid NSVL'il 18% (sama artikkel väidab) ja ikkagi kestis stagnatsioon 10 aastat.

[Runkel]

Juhiks tähelepanu et tegu on täpselt sama artiklikga mida ma olen 2x (küll ingliskeelset versiooni ja ka tõlgituna) siia juba linkinud.

Kiidan sind ka, olen su järelduspunktidega samal meelel. Akf Kriku tõreles ka minuga, et ma ei loe eelnevaid poste piisavalt põhjalikult. Üldiselt loen, aga vahel piirdun akf heade kokkuvõtetega.