Läti ja Leedu kaitsejõud
Re: Läti kaitsejõud
Väidetavalt on Eesti, ca aastani 2002, saanud(andmed on pärit väga avalikust allikast, EPL -st):
- 50 000 AK4 ja 1 500 KSP 58(Rootsi)
- 40 500 M14(USA)
- 1500 MG3(Saksamaa)
Midagi on ka peale 2002. aastat juurde soetatud, Norrast ja Saksamaalt vist osteti AK4/G3 -sid juurde.
- 50 000 AK4 ja 1 500 KSP 58(Rootsi)
- 40 500 M14(USA)
- 1500 MG3(Saksamaa)
Midagi on ka peale 2002. aastat juurde soetatud, Norrast ja Saksamaalt vist osteti AK4/G3 -sid juurde.
Re: Läti kaitsejõud
M-14 on täiesti võrreldav relv AK-4/G3'ga. See, et tal ei ole automaat tule režiimi on täiesti teisejärguline. Peamine miinus konventsionaalse sõja tingimustes on öösihiku puudumine ja väike salvemaht, kuid see kehtib jällegi nii M-14 kui ka G3'e kohta. Salvemaht sama, moon sama, keerukus umbes sama. M-14 on minu jaoks isiklikult ergonoomilisem ja mugavam käsitleda.
-
- Liige
- Postitusi: 165
- Liitunud: 25 Aug, 2012 9:30
- Kontakt:
Re: Läti kaitsejõud
Tuleks võrrelda ka m-14 ja ak-4/g3 ülesandeid. M14 kas pole mitte täpsuslaskudeks rohkem ja ak-4 umb. keskmine distants? AK4 salv ju nii väike, et lühikesel vahemaal kasutada.
Re: Läti kaitsejõud
Salvemaht ja moon on neil sama, effektiivne laskekaugus mõlemal 400 - 500m. Minu arust pole neil suurt vahet, M14 on natuke kergem. AK4 valang on pigem moona raiskamine.wambambola kirjutas:Tuleks võrrelda ka m-14 ja ak-4/g3 ülesandeid. M14 kas pole mitte täpsuslaskudeks rohkem ja ak-4 umb. keskmine distants? AK4 salv ju nii väike, et lühikesel vahemaal kasutada.
Re: Läti kaitsejõud
No Eestil on võimalik see heidutus teha aga lõunanaabril? Seal on muidugi rahvuslik koostis teine. Samuti on seal väljaõppe saanuid niivõrd vähe. Keegi hinnangulist ülevaadet sealse riigi mopi alla kuuluvatest isikutest, kes väljaõppe on saanud, oskab teha? Meile ju ka vajalik tugevam lõunanaaber. Praegusel hetkel nad küll proovivad võimalikult paraadi ja missioonivägi olla. Kui ka Afganistaan lõppeb siis mida need sealse riigi mundrikandjad tegema hakkavad? Karta on, et seal mõjub missiooni lõpp hullemini, kui Eesti kaitseväele...
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Läti kaitsejõud
Saab näha, mis reaalsed numbrid tulevad.
Tundub, et arvuliselt nende eelarve siiski kasvab(võrreldes selle aastaga), kuid riigieelarve üldise kasvu kõrval jääb kaitseeelarve kasv väiksemaks nende poolt plaanitust.
Laias laastus jääbvad võimalused ehk samale tasemele.

Tundub, et arvuliselt nende eelarve siiski kasvab(võrreldes selle aastaga), kuid riigieelarve üldise kasvu kõrval jääb kaitseeelarve kasv väiksemaks nende poolt plaanitust.
Laias laastus jääbvad võimalused ehk samale tasemele.

Re: Läti kaitsejõud
Paistab, et lõunanaabrite eelarve väheneb tõepoolest.
Kui läheb nii, nagu plaanitakse.!!
2014 aastaks tahavad nad riigikaitsele eraldada ca. 143 mln Latti.(ca. 203 mln. Euri)
Võrreldes 2013 aastaga (158 mln) ca. 15 mln. Latti vähem.
Nagu minister Pabriks eelpool toodud artiklis ka mainis.

Kui läheb nii, nagu plaanitakse.!!
2014 aastaks tahavad nad riigikaitsele eraldada ca. 143 mln Latti.(ca. 203 mln. Euri)
Võrreldes 2013 aastaga (158 mln) ca. 15 mln. Latti vähem.
Nagu minister Pabriks eelpool toodud artiklis ka mainis.

Re: Läti kaitsejõud
Aga olgem ausad, et lätlaste merevägi teeb ikka kadedaks küll.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Läti kaitsejõud
Oleneb, milles selle mereväe eesmärki näha. Siis saab kadestama hakata.
Kui lugeda mereväe eesmärgiks territoriaalmerel tegutsemist rahuajal, siis jah, uus asi on uus asi.
Kui lugeda mereväe eesmärgiks tegevust merel sõja-ajal, siis sellest vaatevinklist on tegemist täpselt samasuguse nishimereväega nagu Eesti omagi.
Ainus vahe on selles, et EMV võib tõesti liitlaste kaitse all miine õngitseda, aga taolise kerge kahuripraamiga pole suurt midagi teha.
Need laevad sõltumata kui popid kahurid sinna peale panna, pole võimelised end kaitsma ei suurte sõjalaevade ega sõjalennukite rünnaku eest.
Kasutamaks neid laevu maavägede toetamisel kaldaoperatsioonides need ei sobi, sest nad on oma piiratud mõõtmete kohta ebaproportsionaalselt suure süvisega, mistõttu on nende kasutamine maabumisoperatsiooniks piiratud ilusa ilmaga (dessant peab istuma põhiliselt tekil) ja suuremate sadamatega, laev ei pääse piisavalt madalasse vette (sama häda ka meil), et dessantlased saaks kasvõi jalgsi kaldale sumada) ja isegi mitte väiksematesse sadamate kai äärde.
Piltlikult öeldes ei saa Läti enam kilusõda kah pidama hakata, sest võtmeobjekti Ruhnu sadamasse need sõita ei saa, küll aga mahuvad sinna sisse suurepäraselt EPV madalasüviselised patrullkaatrid, seega laevatüübi valikul on Ruhnu tagasivõtmise plaanidest vist loobutud
Kui lugeda mereväe eesmärgiks territoriaalmerel tegutsemist rahuajal, siis jah, uus asi on uus asi.
Kui lugeda mereväe eesmärgiks tegevust merel sõja-ajal, siis sellest vaatevinklist on tegemist täpselt samasuguse nishimereväega nagu Eesti omagi.
Ainus vahe on selles, et EMV võib tõesti liitlaste kaitse all miine õngitseda, aga taolise kerge kahuripraamiga pole suurt midagi teha.
Need laevad sõltumata kui popid kahurid sinna peale panna, pole võimelised end kaitsma ei suurte sõjalaevade ega sõjalennukite rünnaku eest.
Kasutamaks neid laevu maavägede toetamisel kaldaoperatsioonides need ei sobi, sest nad on oma piiratud mõõtmete kohta ebaproportsionaalselt suure süvisega, mistõttu on nende kasutamine maabumisoperatsiooniks piiratud ilusa ilmaga (dessant peab istuma põhiliselt tekil) ja suuremate sadamatega, laev ei pääse piisavalt madalasse vette (sama häda ka meil), et dessantlased saaks kasvõi jalgsi kaldale sumada) ja isegi mitte väiksematesse sadamate kai äärde.
Piltlikult öeldes ei saa Läti enam kilusõda kah pidama hakata, sest võtmeobjekti Ruhnu sadamasse need sõita ei saa, küll aga mahuvad sinna sisse suurepäraselt EPV madalasüviselised patrullkaatrid, seega laevatüübi valikul on Ruhnu tagasivõtmise plaanidest vist loobutud

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ratsionaalne käsitlus logistikast Balti kampaania ajal:
http://www.lithuaniatribune.com/49268/m ... 201349268/
Märksõnad: Aleksandras Matonis, Mikhail Aleksandrov, NATO, Russia's hypothetical attack on the Baltic States, Russian military forces
Remark I
It is not a secret that Moscow has plans on how to invade the Baltic States. In 2009, during a military exercise called Zapad (the West), the Russian and Belarusian military was practising to defend occupied Baltics from arriving NATO forces. The two states also practised to establish a corridor that would connect the Kaliningrad Oblast with Belarus at the time when the exercise Proryv (the Breakthrough) was taking place last year.
Remark II
The Kaliningrad Oblast remains very swampy – the only land route to the Baltics from the West lies in the northern Poland. Presumably, the aggressor will primarily aim to cut it off and, therefore, the only means to deploy NATO troops will be by air and by sea. Surface-to-surface Iskander missiles, which are located in the Oblast, will be used for a number of preventive strikes against targets within a 500 km radius. The strikes would be followed by land and air invasions. Depending on the operational targets, the aggressor’s armed forces would move from Kaliningrad to Kaunas and Klaipėda, and from Pskov, through Latvia, to Šiauliai and Visaginas.
Remark III
The Lithuanian armed forces would probably be reorganised and divided into smaller, very well organised and armed units, the fight of which would be based on guerrilla tactics.
Remark IV
The Russian official doctrine includes a paragraph on the responsibility to defend Russian nationals living in foreign countries. However, the aggressor should be supported within the target state in order to begin the “liberation”.
http://www.lithuaniatribune.com/49268/m ... 201349268/
Märksõnad: Aleksandras Matonis, Mikhail Aleksandrov, NATO, Russia's hypothetical attack on the Baltic States, Russian military forces
Remark I
It is not a secret that Moscow has plans on how to invade the Baltic States. In 2009, during a military exercise called Zapad (the West), the Russian and Belarusian military was practising to defend occupied Baltics from arriving NATO forces. The two states also practised to establish a corridor that would connect the Kaliningrad Oblast with Belarus at the time when the exercise Proryv (the Breakthrough) was taking place last year.
Remark II
The Kaliningrad Oblast remains very swampy – the only land route to the Baltics from the West lies in the northern Poland. Presumably, the aggressor will primarily aim to cut it off and, therefore, the only means to deploy NATO troops will be by air and by sea. Surface-to-surface Iskander missiles, which are located in the Oblast, will be used for a number of preventive strikes against targets within a 500 km radius. The strikes would be followed by land and air invasions. Depending on the operational targets, the aggressor’s armed forces would move from Kaliningrad to Kaunas and Klaipėda, and from Pskov, through Latvia, to Šiauliai and Visaginas.
Remark III
The Lithuanian armed forces would probably be reorganised and divided into smaller, very well organised and armed units, the fight of which would be based on guerrilla tactics.
Remark IV
The Russian official doctrine includes a paragraph on the responsibility to defend Russian nationals living in foreign countries. However, the aggressor should be supported within the target state in order to begin the “liberation”.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Re: Läti kaitsejõud
huvitav, kas leedu suht arvukad eriväljaõppega vennad hakkavad sissima maanteede ääres lepikus oma Javelinidega, või üritavad Kaliningradis lennuvälju,Iskandere, õhutõrjet maha võtta?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Läti kaitsejõud
Asendage viites sõna "Lithuanian" sõnaga "Estonian", kas ülejäänud lause muutuks sellest?The Lithuanian armed forces would probably be reorganised and divided into smaller, very well organised and armed units, the fight of which would be based on guerrilla tactics. Ground, special and volunteer forces would be involved in operations all over the country aiming to cause as much damage for the attacker as possible. In the meanwhile, the navy, that has no real weapons, and armoured vehicles Sisu, standing in their garages, would remain ineffective and vulnerable.
huvitav, kas leedu suht arvukad eriväljaõppega vennad hakkavad sissima maanteede ääres lepikus oma Javelinidega, või üritavad Kaliningradis lennuvälju,Iskandere, õhutõrjet maha võtta?
Leedu Javelini (ja ka Stingeri-) majandus toetab eelkõige brigaaditaseme üksuste ambitsioone, laiaulatusliku tõhusa väikeüksuste sõja pidamiseks tuleb mõlema arvukusele vähemalt 1 null juurde panna. Kui selle nimel ohverdada relvastamata merevägi ja "garaazides seisvad haavatavad Sisu soomusautod", kas see oleks mõistlik tehing.
Et aga Javelin, Stinger jms kantavad juhitavad relvad vajavad mingit "eriväljaõpet" on meil kultiveeritav linnalegend. Afganistani sõja ajal õpetati spetsiaalselt loodud väljaõppekeskuses lühikese ajaga välja raketimehi suvalistest harimatutest kitsekarjustest ja sellise relva kasutamine ei ole keerukam kui Kusti kasutamine. Efektid on aga kordades hullemad (vastase jaoks).
Kaks küsimust koduseks vastamiseks. Eelkõige võtmes, et kui meie roll reaalis saab olema võimalikult suur dämidzi tekitamine, siis kas me suudame seda teha piisavalt, et vastane on sunnitud lõpuks seisma jääma? Et soomuskolonn seisma jääks ja täiendust ootama asuks, on vaja kiiresti (st esimeses kontaktis) rivist välja viia vähemalt kolmandik selle lahingjõust. Kas kustiga varitsused suudavad või on vaja võimsamaid "ühe pauguga hambad nurka" relvi ikkagi?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Samas kiiresti on selgeks tehtud "koridoride" loomine. Riia suunalt Tallinna peale ja kogu kolme riigi vahelise logistikasulu loomine sh Poola vahel. Viimane aga on Leedule kõige hullem. Leedu neelab alla Eesti ja Läti okupeerimise ennem kui Poola vahelise transpordikoridori kaotamise. Kui see püsib, loodab Leedu ka Poola abile. Seega on kogu kolme riigi võtmeküsimus vaid see transpordikoridor. Kõik muu on esimeses etapis väheoluline.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
-
- Liige
- Postitusi: 1068
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Re: Läti kaitsejõud
Võibolla ongi hea kui Venemaa lööb Läti ning Poola-Leedu koridori kohalt kiilu sisse. Muidu peaksime me kõik oma väed ühele rindele toppima, aga siis avaneb meil suurepärane võimalus rünnata mitmesse erinevasse suunda.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist