Terrorirünnakud Euroopas

[kaur3]

Hea lugemine Beliga haldussuutmatuse kohta.

A world away from Brussels

Much of this is the product of the contemporary tides of globalisation. What is true of Molenbeek would be equally true of areas of London and Paris. But what is specifically Belgian about this story is the state of Belgium.

Belgium has many virtues as a political community. It has provided a model of how the decline of national loyalties need not be accompanied by mass mobilisation and political violence. But the radical devolution of central power that has occurred since the 1980s has emptied the Belgian federal institutions of much of their former power. Their responsibilities have gradually been devolved to a complex structure of regions and linguistic communities.
That is a contemporary story of the decline of centralising nationalism. But, as current events have served to reveal, that has also resulted in the erosion of public institutions.

Molenbeek lacks not only resources but also the support provided by an effective state authority. As one of 19 largely independent communes of the city of Brussels, its public officials, who are confronted by all of the problems of an inner-city suburb, lack the ability to provide effective schooling, social services or the public structures which might generate the ties of community. The consequence is a world where the more conventional role of the state has been supplanted by other less formal sources of provision, support and community.

It also, as we have discovered, lacks much by way of an effective police. That is not unique to Molenbeek. Ever since the horrific child kidnappings committed by Marc Dutroux and his accomplices in the 1990s, the manifold shortcomings of the Belgian police have hardly been a secret. Too much localism, too many overlapping authorities and too much politicisation of nominations have all diminished the capacity of Belgium’s multiple police forces to rise to more than the most mundane challenges.

This, as the events of the past few days have demonstrated, has left Molenbeek vulnerable to gangsterism and opportunistic terrorism. To fix such problems, Belgium, it seems, might have to reinvent itself as a state.

Schindler räägib terroristide nurga alt haldussuutmatusest.

Yet its very status as a Jihadistan of sorts gave Belgium a degree of protection until very recently. While mass-casualty attacks struck across Europe since 9/11—Madrid in 2004 (191 dead), London in 2005 (53 dead) and Paris twice last year (17 dead in January and 137 in November)—Belgium was left nearly unscathed. Radicals appreciated that Brussels, being lax in security matters, was granting them de facto sanctuary to plot attacks elsewhere. This was a deal that the terrorists sensibly saw no point in disrupting.

None of this is new. A quarter century ago, back in the early 1990s, Belgium developed robust clandestine networks of jihadists, heavily of North African origin, dedicated to supporting the Armed Islamic Group (GIA, an early joiner with Osama Bin Laden’s global movement) and its bloody war back in Algeria. Belgian intelligence paid less attention to GIA networks than later seemed warranted because the jihadists were plotting terrorism elsewhere—seldom if ever in Belgium—and Belgian spies knew that GIA “ratlines” in their country were heavily watched, and at times manipulated by Algerian intelligence, which had no interest in blowing up Belgium.

Thus when Belgian-based terrorists caused mayhem in France in the mid-1990s, including a wave of bombings in Paris, Brussels helped French intelligence catch the bad guys but undertook no serious dismantling of jihadist networks in Belgium. Over time this problem metastasized, and with the rise of ISIS in recent years, including hundreds of Belgian citizens going to the Middle East to wage holy war for the Islamic State, the threat has grown exponentially.

The game changer was last November’s horrific attacks in Paris, the bloodiest events on French soil since the Second World War. These turned out to have a significant Belgian footprint, with several of the attackers linked to Molenbeek, a notorious Brussels suburb that’s half-Muslim and known to authorities as a hotbed of radicalism. For the police, Molenbeek has been a no-go area of sorts for years, leaving jihadists free rein to raise funds, collect arms, and plot mayhem elsewhere.

http://observer.com/2016/03/europe-is-again-at-war/

[Tapper]

YKS selle su oma riigi kohta mille eest pean tänulik olema kommunistidele
Oleks enamlased konkreetselt laia rehaga tasa litsutud, võiksime rääkida 1960-datel eesti iseseisvumisest tsaaririigi koosseisust. Eeskujuks näiteks briti kolooniad 1960-datel. Nii et ei maksaks seda, et 1917 lõi eeldused meie iseseisvumiseks väga ülimuslikuks teha.. see 1917 lõi eeldused ka 1939 aastaks

Tsaaririik oli tollases maailmas oma riigikorda kaitstes vastaste kohtlemisel suhteliselt tsiviliseeritud.
Tulem senise ühiskondliku korra ja tsivilisatsiooni kadumine, täielik terror aastakümneteks. Abistav tingimus 4 aastaga sõjast kurnatud maa.

Tänapäeva euroopa käitub oma riigikorda kaitstes suhteliselt tsiviliseeritult.
Euroopa ragiseb korralikult Abistav tingimus x miljon rätipead euroopas.

Viskan veksli 25 aasta pärast on notre-dame-l minaretid nigu hagia sophia istanbulis, kast õlut Yks kui kihlveo vastu võtad

[Kriku]

Teema juurde tagasi. Allpool kirjeldatud olukorras ei ole mitte mingi Ull-Kaido, ISIS ega muu haige kamp süüdi. Ikka omad.

Brüsseli rünnakud. Hooletusse jäetud Belgia õiguskaitse läbikukkumine.
Raimo Poom, raimo.poom@epl.ee
Eesti Päevaleht

Belgiat iseloomustab tükeldatud politsei ja ressurssideta vastuluure. Kõiki kahtlusalusi ei suudeta jälgida ja seda nüüd ka tunnistatakse. Tegemist on võimatu olukorraga ja asi on tõsine.

Brüsseli terrorirünnakutele järgnenud ööpäeva võis kokku võtta tõdemusega: segadus segaduse otsa. Belgiast lekkis teisipäeva õhtust alates pidevalt uusi üksikasju, mida jõuti üle maailma peaaegu faktidena vahendada, enne kui Brüsseli õiguskaitsjad asjal sabast kinni said ja vigu parandama hakkasid.

Näiteks läks sassi rünnakute arvatavate toimepanijate identifitseerimine. Alguses arvati, et Brüsseli lennujaama turvakaamera salvestisele olid jäänud end õhku lasknud kriminaalidest vennad El Bakraouid ning põgenenud ja tagaotsitavaks kuulutatud Najim Laachraou. Väideti isegi, et Laachraou vahistati haarangus.

Eile pressikonverentsil eitas Belgia föderaalprokuratuuri esindaja Laach­raou vahistamist ja täpsustas, et üks vend tegutses lennujaamas ja teine Maalbeeki metroojaamas (vt kõrvallugu). Tekkisid uued küsimused rünnakutes osalenute identifitseerimise kohta.

Valeinformatsiooni levimise põhjuseks võib pidada ootamatu rünnaku tõttu Belgia uurimisasutustele kaela sadanud töökoormat ja seda, et meedia kiirustas kinnitamata fakte edastama. Kuid viimastel kuudel Brüsselis toimunul vähegi silma peal hoidnute jaoks oli see paratamatult järjekordne märk riigi õiguskaitsevaldkonda painavatest probleemidest.

Need said avalikuks möödunud sügisel pärast Pariisis toimunud terrorirünnakuid. Siis selgus, et Pariisi rünnak kavandati suuresti Belgia pealinnas, kust oli pärit ka hulk toimepanijaid. Nagu teada, läks Belgia võimudel neli kuud, enne kui möödunud reedel leiti Brüsseli Molenbeeki linnaosast üles sealt pärit Salah Abdeslam, Pariisi rünnakute arvatav peakorraldaja.

Pärast seda hoiatasid valitsuse liikmed võimalike uute rünnakute eest. Nüüd teisipäeval tõdeti, et nii läkski. Kuid tegelikult lekkisid Brüsseli lennujaama ja metroo põhiründajatest vendade nimed avalikkuse ette juba eelmisel nädalal Abdeslami tagaajamisega seotud läbiotsimiselt. Kui kaks ja kaks ka kokku pandi, siis vähemalt ei leidnud võimud neid Brüsselis üles.

Tuleb tuhka pähe raputada

Identiteetide segiajamises ja kahtlusaluste silmist kaotamises võib süüdistada terroristide head varjamisoskust ja väidetavaid abiliste võrgustikke, aga need on üksnes ettekäänded. Tegelikult tuleb Belgia võimudel endale tuhka pähe raputada.

Alustada võib politsei ülesehitusest. Nii nagu Belgia riigivõim on detsentraliseeritud, on ka sealne politsei tükeldatud. Kuigi riigis on föderaalpolitsei, tegeleb 11 miljoni belglase igapäevase turvalisuse tagamisega kohalik politsei. Kogu riigi peale on kokku 193 politseitalitust.

Elanike arvu poolest peaaegu Eestiga võrdses Brüsselis on kuus politseitalitust. Need jõud alluvad Brüsseli suuremalt jaolt iseseisvatele nõukogudele, kuhu kuuluvad 19 linnaosa linnapead.

Niisuguse ülesehituse taga on idee, et korrakaitsjad oleksid kohalikud ja tegutseksid võimalikult paikselt. Tänu sellele tunnevad nad kõiki kohalikke ja neil on kogukondadega head sidemed. Paraku pole tegelikkus nii ilus. Tööpuudusega võitlevad linnapead soovivad, et politsei värbaks kindlasti kohalikke, mistõttu jääb sobivus tihti arvestamata. Kuna politseil pole professionaalset mainet, siis inimesed ei usalda neid. Kõige tipuks: Molenbeeki politsei pole kursis, kes toimetab Roodebeeki linnaosas, kuigi terroristide võrgustik linnaosa piiridega ei arvesta.

See tähendab, et üle riigi ei saa jõude suunata sinna, kuhu vaja. Molenbeeki linnapea kurdab juba kuid, et tema politseil pole linnaosa väidetava 85 džihadisti jälgimiseks raha.

Neid peaks ühendama tõsisemate kuritegudega tegelev Belgia föderaalpolitsei. Kuid see on äärmiselt pisike jõud. Kokku töötab seal u 12 000 inimest, kellel on peale tõsisemate kuritegude avastamise ja ärahoidmise palju muidki ülesandeid. Föderaalpolitsei tegevuse efektiivsus sõltub nii kohaliku politsei abist kui ka riigi vastuluurelt saadavast infost. Vastuluurega on aga jällegi jõudlusprobleeme.

Kesine hulk kaitsepolitseinikke

Terrorismiga seostatutel peaks Belgias silma peal hoidma sealne kaitsepolitsei Sûreté de l’État, mis tegutseb riigisaladuse katte all. Ekspertide hinnangul töötab seal u 600 inimest, kellest tegeleb otseselt vastuluurega umbes 500.

See on väike asutus ja kesine hulk inimesi riigi kohta, mis on kimpus terrorismiga ja ühtlasi nii Euroopa Liidu kui ka NATO peakorteri asukoht. Asutuse mainet peetakse heaks, kuid ühes on pea kõik eksperdid ühel nõul: Sûreté pole piisavalt võimekas, et Belgiat ja Brüsselit ootavate katsumustega toime tulla.

Belgias on sadu inimesi, keda tuleks võimalike terrorismisidemete tõttu jälgida. Anonüümselt rahvusvaheliste meediaväljaannetega suhelnud Belgia terrorismivastase võitlusega tegelevad ametnikud on sel nädalal tunnistanud, et nad ei saa nii suure probleemiga hakkama.

„Meil ei ole praegu inimesi, et tegeleda [peale terrorismi] millegi muuga. Ausalt öeldes pole meil infrat, et jälgida sadu terroristlike sidemetega inimesi ja tegeleda samal ajal muude kaasustega. Tegemist on sõna otseses mõttes võimatu olukorraga ja asi on ausalt väga tõsine,” tunnistas üks allikas portaalile Buzz­feed pärast teisipäevaseid rünnakuid.

Holland vs Belgia: panus vastuluurele näitab, kumb on pehmem sihtmärk

Belgia vastuluureteenistuses Sûreté de l’État töötab hinnanguliselt u 600 inimest. Asutuse möödunud aasta eelarve olevat olnud ligikaudu 50 miljonit eurot.

Näiteks Hollandis elab kõigest kolmandiku võrra rohkem inimesi kui Belgias – kokku 17 miljonit –, aga sealse terrorismiohu jälgimisega ja tõkestamisega tegelev vastuluureasutus AIVD on kolm-neli korda suurem kui Belgia oma. Hollandi vastuluures töötab 1500 inimest ja selle eelarve oli möödunud aastal lausa 213 miljonit eurot.

Pariisi rünnakute ja Brüsseli terroriohu kasvu tõttu on Belgia valitsus lubanud suurendada Sûreté eelarvet ja mehitatust, kuid olukord paraneb väga aeglaselt.

Artikkel põhineb vististi materjalil, mille ma eile või üleeile ka siia postitasin.

[Kriku]

Islamiäärmuslaste uurija: vennaskondade side on tugevam, kui oskame ette kujutada.
Krister Paris, arvamustoimetuse juhataja
Eesti Päevaleht

Taani ajalehe Politiken ajakirjanik Jakob Sheikh on pühendunud radikaliseerumise ja terrorismi uuringutele. Viimase sõja jooksul on ta neli korda käinud Süürias lugusid tegemas. Hiljuti võttis ta vaatluse alla just Brüsseli džihadistid.

Mida või keda ISIS Brüsselis tegelikult ründas? Kuidas plahvatusi terroristide vaatevinklist põhjendada?

Ilmselgelt on vahe selles, mida ISIS väidab end ründavat ja mida ta päriselt ründab. Nad ütlesid oma avalduses, et ründasid Belgiat, sest Belgia on uus osaline Iraagi sõjas ja pommitab seal. Aga tegelikult ründasid nad Euroopa südant. Kõige sümboolsemat linna, mis kätkeb endas Euroopa vennastumist ja koostööd. See on sümbol, mille ründamise kaudu üritatakse Euroopat lõhki kiskuda.

Mille nad põhjuseks toovad? Kas põhjus on kättemaks või on sõnastatud ka laiemad eesmärgid?

Nad nimetavad seda kättemaksuks rolli eest, mida Belgia mängib lääne koalitsioonis, mis heidab praegu pomme Põhja-Iraagis ja Süürias.

Aga siis võiks ju küsida: miks te ei ründa USA-d, Taanit või teisi riike? Lihtne vastus on: te ei suuda. Küsimus on ressurssides ja selles, mida on üldse võimalik teha. Kuna neil on Belgias juba võrgustik, oli tegemist kõige kergema sihtmärgiga.

Räägitakse, et Molenbeek olla Euroopa suurima džihadistide kontsentratsiooniga piirkond.

1990-ndate keskel saabus Alžeeriast hulk sõjakaid salafiste. Suurem osa neist kuulus rühmitusse GIA [Alžeeria relvastatud islamirühmitus], mis võitles Alžeeria kodusõjas. Nad läksid Belgiasse, jäid sinna pidama ja panid aluse oma salafistlikule võrgustikule. Paljud neist põgenesid pärast 1995. aasta Pariisi metroo pommiplahvatusi.

Sellest 1990-ndatel loodud võrgustikust on lihtne leida ühiseid jooni tänapäevaga. Mõned toonased kesksed kujud mängivad praegugi põhirolli.

Kui suur see võrgustik on? Räägitakse sadadest võitlejatest.

Belgia võimud räägivad jah mõnesajast inimesest. Arvestades Belgia rahvaarvu – mitu miljonit inimest (u 11 miljonit - toimetus)– ei kõla paarsada võitlejat just väga suure hulgana. Võimude põhiargument on, et isegi kui üks neist inimestest suudab terroriakti toime panna, oleme tõsises jamas. See keskkond ei pruugi olla suur, kuid nende korraldatud rünnakute kahju võib olla tohutu.

Kui aktiivselt nad endale uusi liikmeid värbavad?

Nende aktiivsus on vähenenud. Sellel on põhjus. Umbes aasta tagasi vahistasid Belgia võimud suure hulga inimesi terroriühendusest Šariaat Belgiale. Väga oluline inimene, nende juht Fouad Belkacem mõisteti eelmisel kuul 12 aastaks vangi. Pärast neid vahistamisi on värbamistegevus soiku jäänud.

Kes võetakse värvates sihikule?

Üsna levinud müüdi järgi on nad vaesemad, stigmatiseeritud marginaalid, inimesed, kes on laiemast ühiskonnast kõrvale jäänud. Tegelik pilt on palju keerukam. Mõned on üsna jõukad, hästi integreerunud, hea haridusega jne.

Uuringud näitavad, et suurem osa neist inimestest on elanud üle mingi suure sotsiaalse muutuse, mis on viinud kuidagi radikaliseerumiseni. Nad otsivad endale uut identiteeti ja neile tundub, et oma uues vennaskonnas nad leiavad selle. See näibki olevat üks peamisi põhjusi, miks inimesed niisugustest liikumistest vaimustuvad.

Kui edukalt värbab ISIS välisvõitlejaid, kes läheksid Süüriasse? On see üldse eesmärk?

Ei ole nii, et ISIS-el on keskselt määratud värbamisagendid, kes suunavad inimesi otse Ar-Raqqah’sse. Tegelikkus on palju banaalsem. Iraaki ja Süüriasse korraldatakse n-ö grupireise. Inimene läheb koos vanemate ja perekonnaga võib-olla oma juuri otsima. See näib olevat märksa suurem motivatsioon kui mingi ISIS-e propaganda. Nad saabuvad Süüriasse või Iraaki ja satuvad alles seal kontakti inimestega, kes näitavad teed kalifaati.

Kuid värvatuks saamiseks peab ikka muslim olema? Või toimib see ka näiteks uskmatute puhul?

Need, kes Süüriasse või Iraaki satuvad, on juba osa salafistlikust keskkonnast. See ei käi päris nii, et võtad tänavalt mittemuslimi ja värbad ta. Nad võivad olla nii islamisse sündinud kui ka konverdid, aga nad on kõik juba oma koduriigis salafistide ja džihadistidega kokku puutunud ning osalenud nende tegevuses.

Päris palju on juttu olnud Brüsseli radikaalsetest imaamidest. Kui ohtlikud on imaamid ja nende õpetused?

Sõltub imaamist. Näiteks Taanis on meil mõned üksikud, keda võib värbajateks pidada. Ometi üldjuhul imaam otseselt värbamisega ei tegele. Enamasti ei värvata mošees, vaid sellest väljaspool. Ent radikaalsed imaamid suudavad tagada n-ö sotsiaalse pinnase, kus salafistid saavad üksteisega kohtuda, et pärast väljaspool mošeed värbamisega edasi tegeleda.

Kuidas võimalikult lihtsasti seletada, mida värvatutele lubatakse, et nad on valmis radikaalidega kaasa minema?

Peame võtma arvesse, kui tugev on sellistes ringkondades vendluse tunne. Kardan, et ei sina ega mina suuda seda ühtekuuluvustunnet ette kujutada – eriti kui sa pole varem tundnud, mida kuhugi kuulumine üldse tähendab.

Ja kui sa usud ühiskondlikesse väärtustesse, mida Islamiriik jutlustab, on lihtsalt loomulik nendega samastuda.

Pealegi oskab Islamiriik väga mõjusalt propageerida mõistet hijra, laiemalt võttes iga muslimi kohustust kolida uskmatute maalt islami võimu all olevale maale. Nad ütlevad, et nüüd on viimaks loodud ideaalne islamiühiskond ning kui sa tahad jääda kindlaks ja tõeliseks muslimiks, tuleb sul meie poole üle tulla.

Ent noortele lubatakse ka autosid ja palju muud materiaalset, mille poole püüeldakse ka harilikus heaoluühiskonnas. Sageli on tegemist kombinatsiooniga neist kõigist.

Oleme siiani rääkinud kohalikust radikaliseerumisest. Millist rolli mängivad aga need, kes Süüriast ja Iraagist tagasi tulevad?

Euroopa luureasutused räägivad naasvate välisvõitlejate ohust. Nimetamegi neid naasjateks. Kuigi pole kahtlustki, et nad kujutavad osale riikidele otsest ohtu, tuleb siiski võtta arvesse proportsioone. Näiteks võib tuua Mehdi Nemmouche’i, kes korraldas 2014. aastal rünnaku Belgia juudi muuseumile, samuti kaks Pariisi rünnakute korraldajat. Nad olid kõik hiljuti Süürias elanud, nagu ka üks Brüsseli ründaja.

Nii et tõesti, Süüriast naasnud inimesed korraldavad rünnakuid. Kuid ei saa järeldada, nagu piisaks üksnes Süürias käimisest, et inimene oleks täis tahtmist lääne ühiskondi rünnata. Seda juhtub ikkagi väga harva.

[Kapten Trumm]

Raimo Poom, raimo.poom@epl.ee
Eesti Päevaleht

Kole lihtsustatud on öelda, et Belgia õiguskaitse on läbi kukkunud. Või Prantsuse oma.
Sama lihtsustatud muide on öelda, et pagulased on toredad ja pole terroristid. Mõlemad on pooltõed.

Poomil tuleks läbi töötada see sada korda räägitud artikkel Sõduris, kus selgitatakse nn uue dzihaadi toimimist. Mina väidan, et enamikke juhtumeid sellise skeemi organiseeritud dzihhaadis järgi ei suudagi ükski Euroopa kuitahes tugev õiguskaitseorgan tõkestada. Samal põhjusel mängis ka Pae tn pommimees Eesti õiguskaitsega pikka aega peitust ning tegi oma tegusid. Ühe-kahe-kolme kaupa tegutsedes, omasuguste keskkonnas, euroopalike vabadustega riigis puuduvad lihtsalt hoovad taolistega võitlemiseks, sest nende tegevus ei jäta maha erilisi jälgi ja see on üsna lihtsalt konspireeritav, konspiratsiooni tasalülitamiseks aga on vaja totaalselt kontrolli ja jälgimist, mis pole euroopalik.

Näide: kui otsustan süüdata nt Muuga naftahoidla ja hoiab oma radikaalse plaani ainult enda teada ja ettevalmistuste tegemisel jälgin elementaarseid konspiratsioonireegleid (ei telli linnas elades nt endale koju poolt tonni lämmastikväetist) ja ei kola liigselt ekstremistlikel saitidel, siis on üsna väike tõenäosus, et suudetakse midagi teha enne, kui ma selle süütenööri süütan. Seejuures kui see objekt vastu taevalt lendab, siis Brüsseli lennujaamas juhtunu saab olema kui lapse nutt selle kõrval.

Sestap ma:
1. ei tõtta Belgia julgeolekuasutusi kritiseerima- tõenäoliselt oligi lennujaamarünnaku taga nn uue dzihhaadi mudel, mida polegi võimalik ennetada
2. ei võta ka tõsiselt (peamiselt poliitikute) kinnitusi, et Eestis suudetaks seda vältida (vt kogemus p1).

Ainuke toimiv strateegia meil, kus täna veel taolist seltskonda pole, on vältida moslemi pagulaste vastuvõtmist.
Neil, kel taoline sihtgrupp on juba rohkearvuliselt olemas, polegi mingit euroopalikku rohtu kui varsti käite soomusvestides ja julgeolekukontroll on igas bussipeatuses.
Või talitada põhimõttel "pole inimest, pole probleemi", laadida sihtgrupp rongile ja öelda, et daa, järgmine peatus - Aleppo

Sellise, vastasele sobiliku seltskonna olemasolu ühiskonnas on oluline strateegiline nõrkus, kuhu vastane suunab ka oma raskuspunkti - Eesti on siin kenaks taoliseks näiteks. Eestis oleks taolist üsna raske korraldada, kui poleks juhtunud seda massilist migrantide voolu siia idast. Meie õnneks ei kipu meie muukeelsed kaasmaalased meie elu kallale, mida ei saa öelda Euroopa moslemite kohta. Vene õigeusk ka minuteada ei tolereeri ligimese tapmist usu nimel.

[Kriku]

Sajaprotsendiliselt efektiivne pole õiguskaitsesüsteem mitte ühegi kuriteoliigi puhul ega mitte kuskil. Aga on efektiivsemaid ja vähem efektiivsemaid süsteeme.

Ühe-kahe-kolme kaupa tegutsedes, omasuguste keskkonnas, euroopalike vabadustega riigis puuduvad lihtsalt hoovad taolistega võitlemiseks, sest nende tegevus ei jäta maha erilisi jälgi ja see on üsna lihtsalt konspireeritav.

Näide: kui otsustan süüdata nt Muuga naftahoidla ja hoiab oma radikaalse plaani ainult enda teada ja ettevalmistuste tegemisel jälgib elementaarseid konspiratsioonireegleid (ei telli linnas elades endale koju poolt tonni lämmastikväetist) ja ei kola liigselt ekstremistlikel saitidel, siis on üsna väike tõenäosus, et suudetakse midagi teha enne, kui ma selle süütenööri süütan. Seejuures kui see objekt vastu taevalt lendab, siis Brüsseli lennujaamas juhtunu saab olema kui lapse nutt selle kõrval.

Selliste vastu on ka mitteeuroopalikud riigid üsna kaitsetud. Üksikut hullu on alati kõige raskem peatada.

Ma olen loomulikult täiesti nõus, et immigratsiooni tuleks võimalikult piirata. Aga kui juba on tekkinud suur immigrantide kogukond, tuleks sellele vastavalt politseid laiendada. Sellega ei ole aastakümnete jooksul hakkama saadud. Pigem vastupidi: ikka on üritatud kärpida ja kujutatakse endale ette, et ühiskond muutub järjekindla kasvatustöö tagajärjel turvalisemaks. No kuidas ta muutub, kui kogu aeg uusi, niiöelda kasvatamatuid, peale tuleb??

[Tapper]

Noh vaadates kõike seda Belgia võimude poolset mäsu siis tsiteerides klassikuid (mälu järgi vabandage). Säändest lolli keisririiki pole üldse vaja

[kaur3]

Trumm, mis asi see veel on

Sestap ma
1. ei tõtta Belgia julgeolekuasutusi kritiseerima- tõenäoliselt oligi lennujaamarünnaku taga nn uue dzihhaadi mudel, mida polegi võimalik ennetada

[Kapten Trumm]

Loe ka Kuuli eelmist artiklit. Mina lugesin.

[kaur3]

Missugust eelmist? Kuidas erineb Pariisi/Brüsseli rünnakute taga olnud võrgustik AQ 9/11 võrgustikust? Kui juttu ka Lone wolfdest, siis tõsine lugu, sest neid on läbi aegade peetud ohtlikeks. Viimane näide on Breivik.

https://www.stratfor.com/weekly/2011072 ... f-attacker

[Yks]

Kapten Trumm ja veel mõned. Ma saan aru, et on jube tore kujutada endast kole tarka ja kõike teadvat arvamusliidrit, aga palun teha endale selgeks kasvõi see elementaare asjaolu, et mitte kõik pagulased (ka need, kes täna voolavad Euroopasse, kuigi nad moodustavad TÄNA arvestatava osa pagulastest) ei ole moslemid ja et ka Rootsi getodes elab täna rohkem mittemoslemeid kui moslemeid. Et kurjategijad, kes seal kasvavad ei ole eksklusiivselt moslemid, vaid seal on kõiki alates tulekummardajatest kuni rastafarideni välja. Kui me peame usutunnistuse järgi kedagi määrama.

Tasub ka selgeks teha asjaolu, et kui mingi liider või grupp liidreid (olgu ta Lenin, Hubbart või al-Bagdhad) leiab oma niššis selle hoova, millega suudab oma veendumusi, oma agendat või haigeid fantaasiaid ellu viia, siis pole rahvus, usutunnistus või poliitilised veendumused olulisemad rohkem kui vaid vahend, millega manipuleerides suudetakse kaasata fanaatikutest sektante. Enamasti tulevad nad sel juhul just vahendiga tuttavast seltskonnast. Antud juhul on islamist tehtud õnnestunult sektante koondav vahend. Punastel Brigaadidel oli näiteks selleks koondavaks vahendiks kommunism.

[Raubritter]

Antud juhul on islamist tehtud õnnestunult sektante koondav vahend. Punastel Brigaadidel oli näiteks selleks koondavaks vahendiks kommunism.

Ongi õnnestunult. Pole vahet, kas paugutada käskis jumal või oma sõge meel, aga kommunist leiab võimude eest kommunisti kodus kaitset, moslem moslemite seas ja nii edasi.
Ja moslemid kaabivadki praegu igale paugule mulda peale ja ütlevad, et ei tea midagi, ei näinud midagi. Aga mošees ajavad selle sama paugutaja kõrval taguotsad taeva poole uppi.

Või teistpidi, kui iga päev tuleks üle piiri üks venelane ja korraldaks mingi paugu, mitu päeva oleks vaja, et me hakkaks aru pärima Vene Föderatsioonilt, mitte käsitleks seda üksikjuhtumitena?

[Kriku]

Terrorism on olemuselt kaotajate ebasümmeetriline vastus. Seni, kuni konventsionaalset jõudu piisab, ei hakata üldiselt sellele teele minema.

[kaur3]

Kriku, miks kaotajate?

https://en.wikipedia.org/wiki/Zionist_p ... l_violence

Selle juutide artikli kaudu saaks edaspidi defineerida, kui algab väidetav laiaulatuslik tsivilisatsioonide sõda Euroopas, kes on terroristid ja kes linnasissid

https://web.archive.org/web/20040611084 ... ct.org.il/

[Kapten Trumm]

Kapten Trumm ja veel mõned. Ma saan aru, et on jube tore kujutada endast kole tarka ja kõike teadvat arvamusliidrit, aga palun teha endale selgeks kasvõi see elementaare asjaolu, et mitte kõik pagulased (ka need, kes täna voolavad Euroopasse, kuigi nad moodustavad TÄNA arvestatava osa pagulastest) ei ole moslemid ja et ka Rootsi getodes elab täna rohkem mittemoslemeid kui moslemeid. Et kurjategijad, kes seal kasvavad ei ole eksklusiivselt moslemid, vaid seal on kõiki alates tulekummardajatest kuni rastafarideni välja. Kui me peame usutunnistuse järgi kedagi määrama.

Seda pole keegi väitnudki, et KÕIK on moslemid. Ja et KÕIK moslemid on terroristid.
Selline väike elementaarne allikas nagu https://en.wikipedia.org/wiki/Demograph ... a#Religion
ütleb, et

There has been no Syrian census including a question about religion since 1960, these are thus the last official statistics available. In the next census of 1970, the religion statistics were no longer mentioned.:[5] 92.1% Muslims(4,053,349) including 75% Sunnis, 11% Alawis, 3% Druzes; 7.8% Christians (344,621) and 0.1% Jews (4,860).

Väga ekslik pole öelda, et neljast põgenikust kolm on moslemid, kas just padu-usklikud ja dzihhaadimehed, aga kasvatatud moslemi traditsioonide kohaselt ning vaimus. Terrorism siin on paraku 1:1 seostatav moslemite, moslemi kogukondade ja islamiusu keskkonnaga. Näiteks see 50-100 tuhat eestlastest majanduspagulast Soomes pole terrorismiga just silma paistnud seal. Või päris suur arv leedukad Inglismaal.