Free Russia Foundationi asepresident Grigori Frolov: „Sain (Venemaale) sissesõidukeelust teada Thbilisis. Ärkasin, jõin kohvi ja lugesin uudistest, et Ukrainas kehtib
entry ban. Minul elamisloaga siiski probleemi pole. Küll aga oli meil hiljuti kavas õppelaager ja kuuele meie inimesele tuli öelda, et paraku peavad nad ootama järgmist korda. Ukrainas ei armastata seda väljendit (varem olime vennad, aga eks olnud vennad ka Kain ja Abel) vendade kohta. Esiteks peab iga Ukrainasse elama tulev venelane õppima rääkima teises keeles. Mitte tingimata ukraina keeles, aga vähemalt peab ta kasutama mitte väljendit „na Ukraine”, aga „v Ukraine”. Ei maksa rääkida vendadest ja veel mõnest asjast. Ütleme nii, et Ukraina kontekstis pole see (pass) väga oluline. Kuid see on põhimõtteline küsimus nende sadade vabatahtlike jaoks, kes tulid Venemaalt Donbassi, et Ukraina poolel sõdida. Neil on vaja dokumente, et saada endale põgeniku staatus, sest siis ei saa sind maalt välja saata. Ukrainasse saabub siiani Venemaa peaprokuratuurist esildisi ettepanekutega saata neile inimesi kas just vangi, aga näiteks tunnistusi andma. Nii juhtus ühe vabatahtlikuga, kelle Ukraina peaprokuratuur tõepoolest välja andis. Prokuratuur kasutas veel kummalisi väljendeid, lubades teda „mitte solvata”. Kolme päeva pärast sai ta arestikambris peatrauma ja mälukaotuse. Praegu on oluline aeg, sest Ukrainas lähenevad presidendivalimised. Parempoolsemad või end rohkem patriootlikuks nimetavad poliitikud on presidendilt korduvalt küsinud, miks on piirid avatud, miks kehtib sõpruse raamleping, miks pole diplomaatilisi suhteid katkestatud jne. Presidendi administratsioon andis tükk aega üsna arukaid vastuseid. Näiteks raamlepingu kohta, et me kavatseme selle küll tühistada, aga ainult osaliselt, sest leping puudutab ka okupeeritud aladel oleva kinnisvara kaitset. Viisavaba režiimi kohta märgiti, et see tuleb, aga tuleb ka piiriületuse elektroonilise registreerimise võimalus. Diplomaatiliste suhete kohta tõdeti, et see ei anna meile midagi. Praegu käib presidendivalimiste kampaania. Ja mida me näeme? Raamlepingu tühistamist, meessoost Vene kodanike sissesõidukeeldu ja usutavasti näeme enne presidendivalimisi ära ka diplomaatiliste suhete katkestamise. Ma ei usu, et nad seda (rongiliikluse katkestamine Moskva ja Kiievi vahel) teeksid. Reisijaid on üsna palju. Otsene lennuliiklus küll katkestati, kuid bussid käivad Moskvast plaanipäraselt, niisamuti kohalikumad liinid riigi idaosas. Miljonid inimesed on seotud kahe riigiga nii perekondlikult kui ka majanduslikult. Riigid vajavad siiski mingeid mängureegleid. Isegi kui Venemaa valitsus on kõige inimsööjalikum ja Ukraina valitsus kõige isolatsionistlikum. Meil on pikk ühine piir, sõjaline konflikt ja kõige selle juures ka suur kaubavahetus. Sotsioloogilised küsitlused näitavad tohutut rahuootust. Eriti kasutab seda ära mõni Venemaalt tuge saav poliitik ja Regioonide Partei varemetele kerkiv jõud. Juri Boikol on üsnagi tugev reiting, umbes 8%. Aga sinna kõrvale mahub veel palju väiksemaid parteisid. Ühe erakonna nimi muide ongi Rahupartei. Need parteid eksisteerivad, sest on olemas üsnagi suur valijate rühm, mis otsib kompromisse ja on valmis sõbrustama Venemaaga ükskõik mis tingimustel. Selliseid inimesi on Ukrainas üsna palju. Kui me räägime Ukrainast, siis mõtleme esmajoones Maidani, reforme, kiievlasi, kes mõtlevad progressiivselt ja euroopalikult. Aga Ukraina tervikuna on märksa mitmenäolisem. Väga paljud mõtlevad siiamaani sovetlikult. Paljud usuvad, et oleme Donbassi kaotuses ise süüdi. Niisiis võime isegi rääkida teatavast revanšismi taassünnist. Ukraina poliitiline diskursus on paraku selline, et paljud ei tunne end just väga koduselt. On juhtunud, et Donbassist saabub Kiievisse põgenikke, aga varsti ilmuvad kinnisvarakuulutustele märkused: me ei soovi Donetski ega Luganski sissekirjutusega inimesi. Niisamuti kui Moskvas ei taheta üürnikeks Tadžiki päritolu sissesõitjaid. Eks Kremli-meelsed parteid kasutavad seda edukalt ära. Kõik meie sõbrad, kes tegutsevad Londonis, Pariisis või Berliinis, teavad, et nende üritustel istuvad saatkonna inimesed, kes lõhnavad FSB järele. Ei tea ju, mis pagunid neil pintsaku all on. Kiievis midagi sellist pole. Kuid Kiievis on olnud viimaste aastate jooksul mitu poliitilist mõrva ja on proovitud rohkemgi inimesi röövida. Aga meie neid ei näe – ja see on teinekord märksa hullem kui see, et näed neid ja tead, mida oodata. (Vene eriteenistusse kuuluvaid) On. Enne Maidani oli ju jõustruktuurid poolenisti täidetud kahe passiga inimestega, kellel oli mingi seos Venemaa organitega. Neid küll puhastati välja, aga mitte kõiki. Fakt, et see on mõlemale poolele kasulik, ei välista juhuslikku arengut. Ukrainal on seal mitu sadamat, Mariupoli sadam on eriti oluline oligarh Rinat Ahmetovile. Pärast Krimmi silla valmimist hakati kaubalaevade liiklust takistama ja Venemaa paigutas Aasovi merel ka sõjalist võimsust. Ühtlasi meeldib see muidugi Kremlile, sest Putini reiting on kukkunud Krimmi operatsiooni eelsesse aega. Ega Porošenkolgi sõjaline retoorika enne valimisi mööda külgi maha ei jookse. Ukraina Venemaa-diskursus pole just väga faktipõhine ega realistlik. Ukrainas on institutsioone, mis jutlustavad midagi sellist, et kohe hakkab Venemaa lagunema ja me peame selleks valmis olema. Tegemist on uskumatu rumalusega. Esiteks midagi sellist ei juhtu ja teiseks ei toeta seda diskursust ükski Ukraina partner läänes. Peamine, mida me Ukrainale soovitame: saage Euroopa riigiks! Te peaksite toetama ka Euroopa üldist diskursust, et kunagi peab Venemaast saama normaalne partner. Olgu või pärast Putinit. Siis on võimalik kõik, nii Krimmi tagastamine kui ka sõja lõpp Donbassis ja isegi kontributsioon.“
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/kiiev ... d=84800613
Ukraina ülemraada väliskomisjoni esinaine Hanna Hopko: „Volker tühistas kohtumise Vene presidendi Vladimir Putini abi Vladislav Surkoviga, kuni Moskvast ei tule märke valmidusest vabastada Kertšis hõivatud Ukraina alused ja vangistatud meremehed. Ta ütles, et USA president Donald Trump tühistas kohtumise Putiniga G20 tippkohtumisel, sest ei näinud Venemaa poolt mingit edenemist Kertši väinas kinnivõetud ja sõjavangideks peetavate meremeeste vabastamise osas. Seega tarvidus kohtuda kadus. Oleme valmis kohtuma Surkoviga, kui Moskvast tuleb märke valmiduse kohta Ukraina meremehed vabastada ja saata Donbassi rahuvalvemissioon. Raadasaadikud tänasid Ühendriikide diplomaati kongressi viimaste otsuste eest - holodomori genotsiidiks tunnistamise, Nord Stream 2 lubamatuse ja Aasovi mere militariseerimise kohta. Jutuks oli ka oodatavate Ukriana valimiste küberkaitse ja valimisseaduse muutmine.“
Ukraina presidendi kantselei: „Ukraina president Petro Porošenko ja USA eriesindaja Ukraina küsimustes Kurt Volker arutasid kohtumisel uusi rahvusvahelisi samme Venemaa survestamiseks. Osapooled arutasid Venemaa agressiooni Aasovi-Kertši akvatooriumil ja ohte regionaalsele julgeolekule. (Kohtumisel) rõhutati, kui tähtis on maailma jõuline reaktsioon sellele agressioonile Ukraina vastu. Porošenko ja Volker olid üksmeelel, et rahvusvahelised sanktsioonid Venemaa suhtes ja nende võimalik karmistamine on oluline osa jõupingutustest ohjeldada Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ametnikud arutasid kohtumisel ka viimaseid arenguid Donbassis ja rõhutasid koordineeritud samme rahvusvahelise rahuvalvemissiooni saatmiseks ÜRO mandaadi all piirkondadesse, mis ei ole Kiievi kontrolli all. Samuti kõneldi Ukraina ja USA strateegilise partnerluse süvendamisest julgeoleku- ja kaitsevallas. Volker tervitas ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) otsust eraldada Kiievile järgmine osa finantsabist, rõhutades, et see näitab reformide õnnestumist Ukrainas.“
Ukraina ülemraada: „(Ühendriikide Ukraina) Eriesindaja (Kurt Volker) teatas, et tuleva aasta jaanuaris kuulatakse ära teave järgmise 125 miljoni dollari sõjalise abi, poole tuleval aastal Ukrainale eraldatava abi kohta. Volkeri sõnutsi tahab USA toetada Ukrainat õhutõrje tugevdamises, samuti mereranniku ning Musta ja Aasovi mere territoriaalvete kaitsmisel. Eriesindaja rõhutas, et sõjavarustuse müümise seaduse vastuvõtmine on märguandeks mitte üksi USA maksumaksjatele, vaid ka Euroopa riikidele.“
https://www.err.ee/886188/volker-usa-ko ... -ukrainale
. Valgust kusagilt kumab. Ei ole kõik nii lootusetu. Nüüd peaksid head nõustajad olema ja jälgima et keskid kallutatud elemendid omi kotermanne sinna süsteemi sisse ei poogi. Ei piiritagused ega kohalikud...