www.militaar.net

tuleb mehaaniku tunnihinna vahe

Vähegi asist mehaanikut sa alla 1500 neto töökotta ei saa. Paneme maksud otsa ja arvestame, et vähegi suurema auto remondi juures on vajalik mehaanikute paar, on juba 5000 raha. Ehk pea-aegu ühe BTRi mootor.

... ja kasumimarginaal

Mis on firmaesindustes üpriski kopsakas. Kui varuosade hindu ja tunnihindeid võrdlevalt vaadata. Kusjuures on olnud juhust kogeda, kuidas suure halli ühest otsast sõidab sisse rekka kolmandates riikides valmistatud B-grupi varuosade hulka kuuluvate laternatega, mis imeväel on samast hallist väljaviiva ukse juures juba muutunud originaalpakendis olevaks A-grupi varuosaks. Ja loomulikult räägiti siis juba hoopis teistest hinnanumbritest.

Ma olen ka seda meelt, et kui asju üritada ikkagi rahuldavas korras hoida, siis arvest enamiku moodustab tööjõukulu.
Mul oli hiljuti vaja vahetada Mercedese sõiduautol neli vedrut, kuna olid vähe kiired ajad, siis küsisin paarist kohast.
350-500 eurot küsiti (eelduseks B-varuosa vedrud). Lõpplahendus? Tellisin e-bayst mersu vedrude kokkusurumise abivahendi 60 eurot, kohalikust netipoest vedrud (92 eurot) ja ühe pärastlõunaga vahetasin ise oma garaazis ära. Kogukulu 152 eurot.

Kõige parem, mida ma kohanud olen, juhtus päris uue Kia sõiduautoga, kui märkasin auto all õlitilka (näe, vene autodest jäänud harjumus vaadata, ega parklast välja sõites miskit maha ei jää, näiteks mootoriõli). Viitsimata protestima hakata, sõitsin töökoha töökotta (oli ka selline olemas) ja imede ime - õlivahetaja on mootori õlikorgi keeranud vaid näpuga kinni. Otsisin traktorimeeste sahtlist mutrivõtme, keerasin selle kinni, pesin käed ja tundsin rõõmu säästetud tunnist ajast ja kulumata närvidest

Kapten Trumm kirjutas:Ma olen ka seda meelt, et kui asju üritada ikkagi rahuldavas korras hoida, siis arvest enamiku moodustab tööjõukulu.
Mul oli hiljuti vaja vahetada Mercedese sõiduautol neli vedrut, kuna olid vähe kiired ajad, siis küsisin paarist kohast.
350-500 eurot küsiti (eelduseks B-varuosa vedrud). Lõpplahendus? Tellisin e-bayst mersu vedrude kokkusurumise abivahendi 60 eurot, kohalikust netipoest vedrud (92 eurot) ja ühe pärastlõunaga vahetasin ise oma garaazis ära. Kogukulu 152 eurot.

Ma olen ka igsugu meelt aga see ei muuda numbreid päeva lõpus Exceli tabelis. Proovime uuesti:

davidsoniharald kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Miks keset parklat paljakäsi, vastavad, vähemalt kanaliga töökojad on igas väeosas ja igas malevas olemas.

Kanalid ja töökojad on olemas. Väga hea. On need tasuta? See tähendab, et ehk nad vajavad kütet ja muid ülalpidamiskulusid? Aga tööriistad? Kuluosad? Varuosad? Spetstööriistad? Manuaalid? Oskusteave?

davidsonimees asus jälle trollima?
Need töökojad on olemas, amortiseeruvad ja vajavad kütet ka siis kui seal midagi ei tehta. Ehk püsikulu.
Ja need jäävad ka olema - sõjavägi pole tsiviil ja tehnika hädapärane korrashoid on üks eluline funktsioon.
Pasi kohta ma ei oska kommenteerida, aga BTR-id tehti küll samade tööriistadega, mis veoautod ja ilma mingi erilise oskusteabeta.
Mõlemil juhul on tegemist soomustatud, veoautopõhise masinaga, seejuures BTR on tunduvalt keerukama ehitusega kui Pasi.

Kapten Trumm kirjutas:davidsonimees asus jälle trollima?

Ei trolli. Vastuseid tahan, mitte sooja õhku. Paistab, et ainult soe õhk on saadaval.

davidsoniharald kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Miks keset parklat paljakäsi, vastavad, vähemalt kanaliga töökojad on igas väeosas ja igas malevas olemas.

Kanalid ja töökojad on olemas. Väga hea. On need tasuta? See tähendab, et ehk nad vajavad kütet ja muid ülalpidamiskulusid? Aga tööriistad? Kuluosad? Varuosad? Spetstööriistad? Manuaalid? Oskusteave?

Vasta ka ülejäänud küsimustele palun. Kelle taskust tulevad kõik need ülalloetletud kulud? Vabatahtliku või KV? Võid toodad sa ainult sooja suuõhku?

Kapten Trumm kirjutas:davidsonimees asus jälle trollima?
Need töökojad on olemas, amortiseeruvad ja vajavad kütet ka siis kui seal midagi ei tehta. Ehk püsikulu.
Ja need jäävad ka olema - sõjavägi pole tsiviil ja tehnika hädapärane korrashoid on üks eluline funktsioon.
Pasi kohta ma ei oska kommenteerida, aga BTR-id tehti küll samade tööriistadega, mis veoautod ja ilma mingi erilise oskusteabeta.
Mõlemil juhul on tegemist soomustatud, veoautopõhise masinaga, seejuures BTR on tunduvalt keerukama ehitusega kui Pasi.

Midagi juba saime. Töökojad on olemas. Kas seal äkki juba toimetatakse millegagi ees, see tähendab, et kaadriväelased toimetavad seal planeeritud asju, mistõttu vabatahtlikud KLi mehed ei saa sinna iga kell PASIga sisse sõita ja remontima hakata? Ütleme, et nädala sees ja päeval ei saa. Teeme siis nädalavahetusel ja võib olla ka öösel.

Baastööriistad on ka siis justkui olemas ja lubatakse ehk kasutada ka vabatahtlikel. Ülejäänud asjad: Kuluosad? Varuosad? Spetstööriistad? Manuaalid? Oskusteave? Kust kohast (loe kelle raha eest) me need saame?

Siiani on kõik asjad loetelust tulnud KV käest justkui "tasuta".

Kui vanemate Paside elukaar ühel hetkel täis saab,(oletame, et see saab toimuma järgmise5-10 aasta jooksul) siis mida nendega edasi...
Jagada laiali mingitele suvalistele KL-malevatele??
Milleks..??
Mis eesmärki see kandma peaks..??
Relvastada nende masinatega milline üksus??
Milline kompanii, milline pataljon.??
On need masinad selleks ajaks siis sellises seisukorras?? Jagub neid piisavalt, et jätkuks tervele üksusele.?
Saaks jätkata teenistust, jätkata väljaõpet.
Kui on, siis miks peaks KV neist üldse loobuma. Kui ei, siis mida hakkab nendega peale KL??

Ma saan aru hobindusest, kui inimene saab oma kaifi ebatraditsionaalse tehnikaga tegelemisest. Erinevatel inimestel omad huvid.
Needsamad BTR-id on ka justnimelt seesama hobindus. Ei pea hukka mõistma, kuid riigikaitselises mõttes kah tolku suurt pole.
Noh, vahest ehk tõstavad motti kellegil, kusagil. Kah asi.

Pasi 180-seeria on selle mudeli kõige esimene versioon. Remondi ja hoolduse suhtes oluliselt keerulisem ja ebamugavam, kallim ja aeganõudev, võrreldes uuemate 200-seeriaga.

Veel kord: KL ei saanud oma masinaid korda ilma tsiviilfirmasid kaasamata. Ma ei heida sellega midagi KLile ette. Ka nendele, kelle on oma töökoda (kõigil muuseas ei ole).

Milleks..??
Mis eesmärki see kandma peaks..??
Relvastada nende masinatega milline üksus??
Milline kompanii, milline pataljon.??
On need masinad selleks ajaks siis sellises seisukorras?? Jagub neid piisavalt, et jätkuks tervele üksusele.?
Saaks jätkata teenistust, jätkata väljaõpet.
Kui on, siis miks peaks KV neist üldse loobuma. Kui ei, siis mida hakkab nendega peale KL??

Ülaltsiteeritud post on kui ehe näide (peavoolu) ignorantsusest (et mitte öelda ülbusest).
Muidugi, kui masinaid lõpuaastatel koheldakse kui BTR-e koheldi (oli näha, et osadel masinatel polnud viitsitud isegi õli vahetada), siis muidugi, tegemist saab olema väheväärtusliku vanarauaga. Sellise kraami korda tegemine saab olema kallis ja aeganõudev.

Kui aga selline "kvaliteet" KV-s on möödas (ma väga loodan, et on) ja masinad on kasutusest mahavõtmise hetkel töökorras ja vähemalt rahuldavas üldises seisukorras, siis KL väljaõppe (madala) intensiivsuse juures saab neid tarvitada veel hulk aastaid (samal põhjusel on Soomes platsidel veel vanemaid masinaid, mis on seel veel järgmine 20 aastat).

Rahuldavas korras: mootorid peavad õlisurvet ja kompressiooni, käigukastid toimivad, sildades pole mingeid ohtlikke lõtke (kulumisest tulev undamine ei ole suur probleem), rehvid enamvähem, masin on komplektne.

Posti alguses olevate küsimuste kohta küsiks, et mis eesmärki täitsid need masinada ScP-s? Afganistanis? Miks seal veoautoga ei kärutatud, odavam ju?? Veel parem oleks kand ja varvas meetod, ainult uusi saapaid vaja.

Veiko Palm kirjutas:Millegipärast on siin kõlama jäänud mõte, et KOGU kaitseväe tehnika hooldatakse/remonditakse mingise imetabase "täisteenusliisinguga". Mida iganes see siis tähendaks.

Ei vasta tõele. Praktiliselt kogu hooldus ja suur osa remondist (ka suuremad tööd) tehakse ikkagi kaitseväe oma jõududega. Ma ei tea, miks ja mille põhjal Trumm vastupidist väidab.

Vähemalt Paside teemal julgen vastu vaielda - viimastel aastatel toimub Paldiskist ringteed mööda mõlemas suunas aktiivne tsiviilrekkade voorimine, Pasi haagisel. See on märksa tihedam, kui Paside enda omal jalal liikumine. Ma sõidan viimased aastad seda vahet igapäevaselt või peaaegu igapäevaselt, et seda tähele panna. Kui tegu oleks korras masinate viimisega teise teenistuskohta, siis sõidavad nad omal jalal. Kuna see SEBE töökoda, kus ka Milrem pesitseb, siis edasi järeldan täitsa loogiliselt, et hooldusse/remonti veetakse. Ja sealt väeossa tagasi.

Kas sa Trumm loed ka?

Milles õieti probleem on? Miks ei peaks kaitseliitlastele andma õhinapõhiseks kasutamiseks kaitseväest välja langenud tehnikat?

tuna kirjutas:Milles õieti probleem on? Miks ei peaks kaitseliitlastele andma õhinapõhiseks kasutamiseks kaitseväest välja langenud tehnikat?

Probleem on selles, et ilma rahata ei püsi sellised masinad kaua elus. Korraliste hoolduste ajaks on vaja ikka kulutada raha ju. Ma ei tea küll malevaid, kus tüübid teeks DAF-idel või GD-del õlivahetust ise omast vabast ajast. Ikka viiakse litsenseeritud ja hanke võitnud remonditöökodadesse.

tuna kirjutas:Milles õieti probleem on? Miks ei peaks kaitseliitlastele andma õhinapõhiseks kasutamiseks kaitseväest välja langenud tehnikat?

Ojah, meil on küllalt palju sellist tehnikat, mis võiks tavainimese arusaamadega ammu vanarauaplatsil olla.
Näiteks Taani riigi kingitud 100 Unimog 416, väljalaskeaastaga nii 1973. Meil on ka üks taoline, õhinapõhiselt korda tehtud.
Ilma nende "õhinapõhiste" veoautodeta poleks pooli autosid.