www.militaar.net

Kuni 225 kg. lõhkeainet tegi seda ? Mis lõhkeaine? Must püssirohi?
Mul on selline tunne,et 225 kilogrammi TNT-d veoki all plahvatama panna siis peaksid esimesed jupid sellest masinast hakkama alles 225 meetri kaugusel maanduma.
Paluks EOD-il seda kommenteerida.

Pigem 250 kg väetist. Selline kogus TNT või C4 oleks selle masina orbiidile viinud.
Selle asja suur viga on talumatus RPG 7 lasku, millega vähemalt Afganistaanis igaüks ringi jookseb.

Niipalju võib kinnitada, et trotüüliga antud juhul tegu polnud, kuna trotüüli negatiivse hapnikubilansi tõttu tekib plahvatusel palju tahma. Tahmajälgesid vrakil aga pole.
Üldiselt neid IED teemasid ei tahaks kommenteerida. Kes neid teadma peavad, saavad vastava väljaõppe.

Cougarile on võimalik RPG võred külge riputada aga kas uuele Pasile juba saab?

http://www.thinkdefence.co.uk/wp-conten ... iff-02.jpg

See, aastaid Afghanistaanis ülesehitustöödel osalev endine eriväelane, just kirub seda koalitsiooni loogikat, et tuleb pidevalt Foward Operating Base-ides passida ning ilma MRAP-ideta on üldse keelatud sealt nina välja pista:

http://freerangeinternational.com/blog/?p=3052

The abundance of money (in theory, mind you, America really doesn’t have any more to be spending now) is a curse to the military leader and our current military effort. It allows us to get away with things like procuring a million dollar ATV MRAP for every fireteam of every squad of every platoon deployed here, which for a Marine infantry battalion would equal somewhere in the neighborhood of 120 MRAPs for the entire battalion. If you think it is a good thing for a Marine infantry battalion to have 120 million in MRAP rolling stock, you’re wrong.

Võib lugeda, mis sellise liigse Force-Protectioni korral kohaliku rahvaga juhtub:

Yesterday, The Bot almost ran afoul of Taliban checkpoints, twice in the middle of the day, and both checkpoints were within four miles of the massive Kandahar Airfield where something like 22,000 NATO military troops are stationed “protecting the Afghan people.” The MO for both illegal checkpoints was the same – the villains were wearing yellow reflective vests commonly used by Afghan cash for work crews and had placed their weapons in wheelbarrows hiding them with shovels and brooms. They rucked up to their selected positions which happened to be on the main ring road (Rte 4) about three miles to the Spin Boldak side (at around 0900 in the morning) and another group was on the main road into Kandahar City at about 1100 in the morning. They stopped cars, checked for anyone with a cell phone number of papers which would connect them to the government or the international military and executed at least one local man who failed to pass muster.

Üldiselt, järjest IED-kindlamate sõidukite tagaajamine on väga libe tee, mis paljudes olukordades takistab tegeliku eesmärgi täitmist. Cougar'i sarnaste "elukate" liikumis-võimekusest Afganistaani kõrgustes ja kuumaastikul ei hakka üldse rääkima. Isegi force-protection fänndi on sellest aru saanud ning panustavad pigem M-ATV sarnastele veokitele.

Serblastelt tulemas midagi ja väidetav tüki hind umbes 10 miljonit krooni (hinna leidsin kommentaaride alt, seega võib hind väljamõeldis olla).
http://www.youtube.com/watch?v=0_EVS1rs ... re=related

Hollandi XA-188 on meie senistest XA-180'st tüki erinevad....
http://www.ipms.nl/specials/kl-vehicles/kl-patria.html

tommy kirjutas:Hollandi XA-188 on meie senistest XA-180'st tüki erinevad...

Samas XA188 on küll varajane XA200 seeria, kuid toon paar huvitavat mõtet seoses XA188-ga. Nimelt olenemata lisasoomusest on meeskonnale (2+16) asemel 2+18 istekohta, ning suudab kanda raskemat torni - kuni soomustatud 20mm raskerelvale.
Seega, kui XA188 hanke toimumist kõrvalt vaadata, võiks mõelda ka sellele, et kas piisab EKV arendatud 0.50 M2 tornist, või tuleks seda võimalusel edasi arendada?

illustreeriv 200 seeria torn 20mm
http://img.blog.yahoo.co.kr/ybi/1/24/56 ... 961973.jpg

Need standard 200. seeria Pasi sillad ei kannata kuuldavasti reaalselt selle 20 mm. automaatkahuriga kinnise torni raskust välja. Lisasoomus annab niigi masinale kaalu juurde + veel meeskonna lisavarustus: kütus, relvad, vesi, toit, laskemoon jne. Arvatavasti ei anna neile RPG võresidki külge riputada.

Rootslased kasutavad umbes sarnast kombinatsiooni XA-203S, ei ole rahul kuna liigse raskuse all sillad lagunevad päris tihti ja see on ka põhjus neist loobumiseks.

Mingi tegelane kommenteeris seda teemat pikemalt aga hetkel jään viite võlgu.

Kui midagi veel lisaks Rootsist juurde osta siis eelnevalt tasuks lasta need 20 mm. teise ilmasõja aegsed junnid sealt otsast maha monteerida.

200. seeria 3- sillalisest standard Pasist naljalt IFV. ei ehita.

Eesti Paside äraväsimise üks probleem on kindlasti meie sõjaväelaste mõttelaiskus. Olen seda päris mitme nendega mehe käest uurinud, mis seal soomukis sees on ja sellele peitub ka üks ülekaalu vastus.

Lihtsalt lastakse kõva peaga vasta seina - struktuur näeb ette ja padavai topime kõik sisse. Seal sees on näiteks päris suur vee kogus, sh puutumatu tagavara. 1 liiter vett kaalub 1 kilo.

Selle asemel, et teha Afganistani jaoks üks struktuurimuudatus ja võtta iga rühma peale üks täiendav soomuk, kus sees võiks olla see vesi, tagavaramoon, isegi seljakotid vms. Meeskonnas juht ja KP. Kumb on odavam, kas vahetada neid sildasid (ja sõidutada neid Helmandi) või saata sinna ühekorraga 4 lisasoomukit?

Vabadussõda võideti eelkõige sellepärast, et eestlane oli punaarmeelasest paindlikum ja leidlikum.

Äkki oleks mõtet lisasoomuki asemel järelkäru kaasas vedada. Säästaks ka sildu.

Järelkäruga pole seal Afganistaanis vist arvatavasti midagi teha. Samas varustus ja muu vajalik peaks olema ikka käe jala juures ehk koheselt kättesaadav.

Võimalik, et uuem Pasi kannatab veidi rohkem koormust aga mingi kinnine raske torn on seal küll liiast.

On kellegil üldse mingit ettekujutust, palju neid Pasisid siis ostetakse? Uudistes on räägitud , et hangitakse soomukeid pataljoni tarbeks ning lisaks mingi varu missioonide jaoks. Mis see siis teeks? Pataljoni tarbeks 60 + missioonide varu 30 masinat? Võimalik, et mõni neist on juba lahingu tagajärjel mahagi kantud. Et siis ostetakse ära kõik 90 masinat?

Samas tehingu umbkaudseks hinnaks on märgitud u. 100 mln. See teeks siis u. 1-1.5 mln. eek-i masina eest. Kui see nii on siis päris hea diil või mis?

SISU veoautode asemel oleks aeg sõjamasinaid hankida... Sambamees ju lubas...

Sambamees lubas soomusmanöövervõimet aastaks 2018 ehk aega on veel pea 8 aastat!

Maja ehitust tuleb alustada ikka vundamendist, mitte katusest.

Soomusmanöövervõime ülesehitusel sarnaselt majaga tuleb alustada ikkagi SISU soomusautodest ja liikuda altpoolt ülespoole, mitte vastupidi.

Ehk nagu isand Laaneots märkis, et oluline on soomusvõimekus tervikuna, mitte ainult tankid.

Kapten Trumm kirjutas:Eesti Paside äraväsimise üks probleem on kindlasti meie sõjaväelaste mõttelaiskus. Olen seda päris mitme nendega mehe käest uurinud, mis seal soomukis sees on ja sellele peitub ka üks ülekaalu vastus.

Lihtsalt lastakse kõva peaga vasta seina - struktuur näeb ette ja padavai topime kõik sisse. Seal sees on näiteks päris suur vee kogus, sh puutumatu tagavara. 1 liiter vett kaalub 1 kilo.

Selle asemel, et teha Afganistani jaoks üks struktuurimuudatus ja võtta iga rühma peale üks täiendav soomuk, kus sees võiks olla see vesi, tagavaramoon, isegi seljakotid vms. Meeskonnas juht ja KP. Kumb on odavam, kas vahetada neid sildasid (ja sõidutada neid Helmandi) või saata sinna ühekorraga 4 lisasoomukit?

Vabadussõda võideti eelkõige sellepärast, et eestlane oli punaarmeelasest paindlikum ja leidlikum.

Aga mis saab siis, kui see täiendav toidumoona-vee-laskemoona Pasi raketiga täistabamuse saab või võimsama IED otsas vastu taevast lendab? Mida sõdurid siis sööma ja jooma hakkavad ning omale automaadisalvedesse toppima, kui olukord peaks olema selline, et on vaja minna nn puutumatu varu kallale?

Puutumatu vara jaotamine jagude ja masinate vahel võrdselt laiali pole minu arust mitte lollus, vaid kaine arvestus ja halvimate stsenaariumitega arvestamine. Samal põhjusel ei roni ka rühmaülemad kompaniiülemaga lahingu ajal samasse masinasse, et tabamuse korral terve üksuse juhtkond korraga rivist välja ei langeks.

Aga üldiselt pole see kaalu probleem viimasel ajal enam nii valusaks probleemiks, sest viimased paar aastat on Eesti kompanii paiknenud pidevalt ühes natukene alalisemas välibaasis (praegu Wahid’is) ning pole enam nii suurt vajadust masinale igaks patrullsõiduks viie päeva varu peale toppida. Probleemiks oli see minu arusaamist mööda mõned aastat tagasi, kui väljaspool Camp Bastionit eestlastel mingit alalist baasi ei olnud ning „hulguti“ nädalate kaupa kõrbes ringi, kusjuures kogu eluks ja lahinguks vajalik kraam (sh mitme päeva puutumatu varu) pidi masinate peale ära mahtuma.

Aga uusi Pasisid peaks tulema piisavalt terve uue pataljoni tarbeks, pluss veel piisav varu missioonikompanii tarbeks, et ei oleks enam sellist olukorda nagu praegu, kus Scoutsi Eestis olema peaks tabelvarustus saab Afganistanis vatti. Mis nende pardarelvastust puudutab, siis minu teada on Hollandi masinatel pragu peal mitte lahtine torn laskuri jaoks, vaid hoopis distantsjuhtimise ja periskoopsihikuga Browning. Kas see just laskuri vaatevälja osas parem lahendus on, ei oska öelda.