Sõjafilme

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://www.youtube.com/watch?v=PrVA6IgOFro

..kogemata sattusin mingi lingi otsa - aga tundub hea film.. Varssavi ülestõusust siis

[Che Latino]

Leningradi blokaadiaegsest elust, sobib ka nõrganärvilistele:
https://www.youtube.com/watch?v=npERkyInJss

[Svejk]

ШВЕЙК НА ФРОНТЕ 1958
https://www.youtube.com/watch?v=C10nwopr5pk

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sõjafilm just ei ole aga kas siin keegi peale minu veel GOMORRAH´maffiasarja fänn on

[herman30]

Pole seda sarja näinud aga film Gomorrah (2008) oli väga põnev.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

„Kursk”. Kui päriselu on katastroofifilmist koledam
30. märts 2019, Kaarel Kressa

Peale inimliku meeleheite räägib Kurski tegelik lugu ka lohakusest, valedest ja küünilisusest.

Märtsi keskel Eesti kinodesse jõudnud katastroofifilm „Kursk” pidi samal ajal linastuma ka Venemaal. Paar nädalat enne plaanitud linastuskuupäeva lükati teose näitamine ootamatult edasi 11. aprillile ja siis kadus taanlase Thomas Vinterbergi film mõneks ajaks üldse esilinastuste kavast. Praeguseil andmeil peaks film siiski 27. juunil Vene kinodesse jõudma. Levitaja Exponenta Film selgituse järgi jõuti kultuuriministeeriumiga arutades järeldusele, et märtsis filmi linaletoomiseks pole tehtud vajalikke ettevalmistusi ja juunikuu sobib lihtsalt paremini.
Milliseid ettevalmistusi ministeerium vajalikuks pidas, ei täpsustatud. Kui film tõesti Vene kinodesse jõuab, läheb Vinterbergil aga paremini kui paljudel teistel lääne lavastajatel, kelle värsked teosed on ühel või teisel moel Venemaad ja selle ajalugu puudutanud. Viimase paari aasta jooksul on kultuuriministeeriumilt linastuskeelu saanud näiteks Armando Iannucci komöödia „Stalini surm”, Daniel Espinosa põnevik „Laps 44” ja Donovan Marshi värske põnevusmärul „Operatsioon Hunter Killer”, kus USA eriväelased päästavad Vene presidenti riigipöörajate käest. Tsensorite hinnangul näitavad kõik need teosed Venemaad lubamatult negatiivses valguses.

Vene lähiajaloo häbiplekk
Eelnenut arvesse võttes tundub esmapilgul üllatav, et „Kursk” on praeguse seisuga keelamisest pääsenud. Peale selle, et käsitletakse üsna värsket ja traagilist sündmust, on allveelaeva Kursk hukkumine Vene lähiajaloo üks häbiväärsemaid lugusid. Peale relvajõudude varustuse kehva kvaliteedi ja päästeoperatsiooni saamatuse tõi 2000. aastal Barentsi merel toimunud laevahukk eredalt esile ka Põhjalaevastiku komandöride ja Vladimir Putini valitsuse suutmatuse juhtunut ausalt tunnistada.
Kui laeva hukust juba teati, kinnitas laevastiku juht admiral Vjatšeslav Popov, et õppused kulgesid suurepäraselt. Siis tunnistati, et Kurskil on toimunud „tehnilised viperused”, aga kõik meremehed olevat elus ja hea tervise juures. Norra ja Suurbritannia pakkusid päästeoperatsioonile abi, ent see lükati uhkelt tagasi, samal ajal tabas Vene päästjate masinaparki üks rike teise järel.
Kui oli juba selge, et kõik 118 laevnikku on hukkunud, hakkasid admiralid ja valitsuse liikmed levitama vandenõuteooriaid kokkupõrkest NATO aluse või torpeedoga, mis olevat uppumatuks peetud allveelaeva hävitanud. Nagu peaprokurör Vladimir Ustinovi moodustatud komisjon lõpuks nentis, oli põhjus vigase õppetorpeedo plahvatus, laiemalt aga mereväes valitsev korralagedus ja ohutusnõuete eiramine, mille tulemusel torpeedo pardale jõudis.

Filmi tööversioonis oli ka Putin
Vinterbergi film püüab sellistest piinlikest detailidest pigem hoiduda ja keskendub viimasena ellu jäänud meeskonnaliikmete heroilisele surmaheitlusele. Stsenaariumi tööversiooni oli tegelasena sisse kirjutatud ka Putin, kuid Vinterberg ja produtsent Luc Besson otsustasid sellest liinist loobuda. Kohe hakkasid levima kuuldused, et stuudio kardab Vene häkkerite rünnakuid. Välistada sellist ohtu ei saa. Alles hiljuti langes Põhja-Korea küberrünnaku alla filmi „Intervjuu” (2014) tootja Sony, kuna teos mõjus solvavalt Kim Jong-unile. Karistuseks levitasid häkkerid veebis Sony ilmumata filme ja sisedokumente.
„Kurski” režissöör eitab otsustavalt sellist teooriat. „Internetis räägitakse, et Vene valitsus on meid kuidagi mõjutanud, aga see on jura, otsus oli puhtalt kunstiline,” kinnitas ta väljaandele Hollywood Reporter. „Film räägib eelkõige inimlikkusest ja ma ei tahtnud, et teos hakkaks konkreetsete inimeste peale näpuga näitama.”
Filmis on muu hulgas stseen, kus admiralide peale karjuv sõduriema vägivaldselt süstiga uimastatakse ja ruumist välja viiakse. Selline lugu juhtus ka tegelikult, ent hoopis Putini kohtumisel laevnike sugulastega, kes presidendile tundide kaupa teravaid etteheiteid tegid. Vinterbergi üldinimliku loo jaoks oli see nüanss liiga poliitiline ja just tänu sellistele pehmendustele võib film Vene vaatajate ette jõuda. Filmi lõpus on siiski üks karmim hetk, kus orvuks jäänud poisid keelduvad Max von Sydow’ kehastatud admirali kätt surumast.

Ühtegi otsustajat Kurski hukkumise eest süüdi ei mõistetud. Seda ei tee ka Vinterbergi film, kus vastutust kannab vaid süsteem.

[Z03]

Mõtlesin ka "Kurski" vaatama minna, aga ikka ei suuda näha seda meeleheidet ja surma, mis ju tõestijuhtunud, mitte stsenaristide väljamõeldis. Masendav lugu. Oleks siis keegi eluga pääsenud.

Vene filmidest oli ju ka "Matilda" kodumaal tõrjutud. Kui filmi kinos nägin, siis sain aru küll, mispärast. Vene tsaar tundus seal olevat nõrk ja ülitundlik ning see juba ei sobi ühele monarhile. Jooksis baleriin Matilda seelikusabas ja minestas, kui Matilda häält kuulis jne. Liiga habras.

"Sobibor" (2018) on veel üks film, mis veidike erinev. Kes soovib vaadata, siis jookseb aeg-ajalt TV1000 Russkoje Kino kanalilt. Film ise on küll puhas propaganda, aga ikkagi, see millega Sobibori vangid toime tulid, on üsna erandlik. Viib mõtted selleni, kuidas koonduslaagrites oli tuhandete vangide kohta ehk sadakond relvastatud valvurit, aga keegi ei julgenud vastu hakata. Isegi kui vangid nägid, mis iga päev toimub, tulevik oli üsna selge. Aga nad ei teinud mitte midagi, klammerdusid elu külge. Võib-olla oli see õige, ei tea. Koonduslaagri vangide ja vangivalvurite psühholoogiat ning surmalaagri kogemust on lahanud logoteraapia väljatöötaja Viktor Frankl oma raamatus "...Ja siiski tahta elada".

[Kapten Trumm]

Nagu peaprokurör Vladimir Ustinovi moodustatud komisjon lõpuks nentis, oli põhjus vigase õppetorpeedo plahvatus, laiemalt aga mereväes valitsev korralagedus ja ohutusnõuete eiramine, mille tulemusel torpeedo pardale jõudis.

See on üsna ekslik kokkuvõte.
Plahvatuse (õigemini ahelreaktsiooni) põhjustaja oli torpeedo, mis kasutas vesinikperoksiidi. See lekkis välja ja põhjustas paugu. See pani lõhkema juba selle ja teiste torpeedode lahinguosad, mis põhjustas laeva pooleks mineku ja uppumise. Selle kütuse äärmise plahvatusohtlikkuse tõttu loobuti läänes selle kasutamisest torpeedokütusena juba 60ndatel. Seega, antud õnnetuse üks peamisi põhjuseid oli äärmiselt ohtliku ja vananenud lahenduse kasutamine vene allveelaevadel (ja küllap ka pealveelaevadel olevates torpeedodes).

Brittidel oli taoline pauk 1955
https://en.wikipedia.org/wiki/HMS_Sidon_(P259)

[kaugeltuuriv]

Vaatasin viimati seda Taani sõjafilmi "1864",sõjast sakslastega,mille tagajärjel Taani kaotas ikka päris suure tüki maad.
Väga selgelt torkas silma sakslaste ülekaal just sõjalise tehnoloogia juures,mida ka filmis näidati.Nii suurtükiväe puhul,kui ka tavaliste laskerelvade juures.
Väga eluliselt on näidatud seda Taani kindlustuse pommitamist,kus taanlased kasutasid nn.vana raua kahureid(eestlaetavaid) aga sakslased juba Kruppi poolt välja töötatud kaasaegsemaid suurtükke,mida laadimine toimus juba sarnaselt kaasaegse suurtükkidega.Tõsi luku lukustamine ei toimunud nii kiirelt nagu praegu,küll aga andis see võimaluse esiteks sakslastel kiirema tulistamise ning ka vintrauaga tulistades kauguse eelise.
Filmis on näha,kuidas algab fortide pommitamine,taanlased vaatavad üllatunult,kuidas täiesti nende tuleulatusest väljas taevasse kerkivad alguses valgustuseks mõeldud moon ning siis hakkab rauda sadama.
Ka on huvitav jälgida sakslaste jalaväerünnakut,kus nad kasutavad taanlaste vastu juba kaasaegsemat vintpüssi aga taanlased on ikka veel eestlaetavate musketitega.
Kuigi veel ei ole sakslastel padrunisalvega vinte ning sõdurid igakord laevad padruneid tulistamiseks ühekaupa,siiski on kiirus laadimise puhul nende pool ning taanlasi sisuliselt nopitakse julmalt momendil,kui viimased hakkkavad oma relvi eest laadima.Rääkimata juba kauguse eelisest sakslaste pool.
Igal juhul huvitav film,soovitan.

[nooruk]

Vaatasin viimati seda Taani sõjafilmi "1864",sõjast sakslastega,mille tagajärjel Taani kaotas ikka päris suure tüki maad.
Väga selgelt torkas silma sakslaste ülekaal just sõjalise tehnoloogia juures,mida ka filmis näidati.Nii suurtükiväe puhul,kui ka tavaliste laskerelvade juures.
Väga eluliselt on näidatud seda Taani kindlustuse pommitamist,kus taanlased kasutasid nn.vana raua kahureid(eestlaetavaid) aga sakslased juba Kruppi poolt välja töötatud kaasaegsemaid suurtükke,mida laadimine toimus juba sarnaselt kaasaegse suurtükkidega.Tõsi luku lukustamine ei toimunud nii kiirelt nagu praegu,küll aga andis see võimaluse esiteks sakslastel kiirema tulistamise ning ka vintrauaga tulistades kauguse eelise.
Filmis on näha,kuidas algab fortide pommitamine,taanlased vaatavad üllatunult,kuidas täiesti nende tuleulatusest väljas taevasse kerkivad alguses valgustuseks mõeldud moon ning siis hakkab rauda sadama.
Ka on huvitav jälgida sakslaste jalaväerünnakut,kus nad kasutavad taanlaste vastu juba kaasaegsemat vintpüssi aga taanlased on ikka veel eestlaetavate musketitega.
Kuigi veel ei ole sakslastel padrunisalvega vinte ning sõdurid igakord laevad padruneid tulistamiseks ühekaupa,siiski on kiirus laadimise puhul nende pool ning taanlasi sisuliselt nopitakse julmalt momendil,kui viimased hakkkavad oma relvi eest laadima.Rääkimata juba kauguse eelisest sakslaste pool.
Igal juhul huvitav film,soovitan.

Vaatasin läbi selle You Tubest ,väärt movie kindlasti

[Würger 190G]

https://www.youtube.com/watch?v=TVhAw85s0t8

Veel üks ulmekas: https://en.wikipedia.org/wiki/T-34_(film)

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mulle piisas selle "T34 ulmeka" puhul ainuüksi treileri nägemisest..

Et seisab kuskil in the middle of nowhere kangelaslik nõukogude tank T34 viimase ellujäänud võitlejaga sees..
Veeretavad siis sakslased tankile "ninavastulina" 50mm pikaraudse PAK38 ja kukuvad andma..
Kangelaslik tankist aint võpatab väheke, kui soomustäbivad 50mm-sed vastu T34-ja õrnalt kop-kop teevad..

Vaatsin seda treilerit ja mõtsin - no tra küll, enam lollimaks ei saagi ju minna

[Kapten Trumm]

Sa Borja peaksid vaatama vene tanki filmi "Valge Tiiger " (Belõi Tigr).
Jutt on siis mingist saksa Tiger kummitustankist, mis kuskil 1944 suvel Idarindel üksi "rinnet õgvendab".
Sellele vastu saamiseks luuakse venes T-34/85 supertank, mille juhiks komandöri ülesannetes saab keegi 90% kehapinnast põletanud ja mälu kaotanud, kuid seeläbi selgeltnägija võimed omandanud tankijuht. Käsu tanki loomiseks annab filmis tähtajaga 2 nädalat Georgi Zukov ise.

Kõige parem kild on seal üks kasahhist "basnjoor" (ehk slängis laadur), kelle tugevaim omadus oli "täielik tundetus püssirohugaasidele"

[AMvA]

Ma olen aru saanud, et mingit rahvust või riiki saab alles siis normaalseks hakata pidama, kui ta oma ajaloost hakkab ajalugu tõeselt käsitlevaid filme tegema.

[Kapten Trumm]

Venes seda vaevalt juhtub, sest sündinu kangelaslikuks tegemine propaganda poolt on vene riigi üks eksistentsiaalseid alustalasid.
Samal põhjusel on seal tänaseni kättesaamatud arhiivimaterjalid WWII ajast või neid antakse valikuliselt.
Ja endiselt WWII-st rääkivad mängufilmid jutustavad vene publikule muinasjutte "ootamatult alanud sõjast, mis jättis vähe aega".
Vene kroonuajaloo üks põhiline eesmärk on leida austavaid põhjendusi 1941-1942 koledatele lüüasaamistele ja üldiselt tohutu suurtele kaotustele.
Seejuures taoline vassimine jätkub ka hoolimata sellest, et vene enda ajaloolased on need müüdid ammuilma kummutanud ja tõestanud, et lüüasaamiste taga on labane saamatus, ebakompetentsus, küündimatus ja rumalus. Vana nali: mitu klassi haridust oli poliitbüroo liikmel? Vastus: kogu büroo peale tuli 9 klassi kokku ära.

Kui oled vaadanud filmi "Battle of Britain", siis britid tegid selliseid juba 60ndatel.