271. leht 347-st
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 7:25
Postitas nimetu
Riigi laevastikes on täna tehniliselt sobivaid näiteks 2tk. Üks ongi selleks ehitatud ja teise ehitamisel on seda arvesse võetud.
Pead silmas Kindral Kurvitsat ja EVA-316? Või hoopis Wambola?
Tehniliselt võttes peaks kõik kolm seda suutma. Iseasi kuidas selline laevade ristkasutus kriisiolukorras reguleeritud on jne.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 8:09
Postitas dixci
Ott Laanemets kirjutas: Lisaks on Tasuja ressurss otsas ja Wambola oma saab peagi läbi.
Mida tähendab ressurss otsas, peamasinad vajavad kapremonti?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 9:25
Postitas Kapten Trumm
Teraskerega laeva eluea määrab üldiselt kere seisukord (mõõdetakse dokis spets aparatuuriga). Teraskerele on tüüpiline, et see kulub õhemaks. Merevees roostetab, dokis enne värvimist puhastatakse roostest, selle võrra jääb materjali vähemaks. Taolise võimsusega masinad, nagu aeglasekäigulistel abilaevadel üldiselt on, ei maksa palju ja remont ka ei maksa palju (palju võrreldes uue laeva hinnaga).
Lindormenid on kunagi oma esimeses elus varustatud MTU universaaldiislitega, mis tellitakse tehasest uus ja saadetakse oma vana tagasi. Masinad ei ole eriti suur probleem, probleem on pigem kere amortiseerumine.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 9:35
Postitas nimetu
Probleem pole ainult roostetamises. Igasugune dünaamilist koormust nägev teras väsib ajapikku. Tekivad väsimuspraod ja mingil hetkel jõuab asi sinnani, et kogu materjal tuleks põhimõtteliselt välja vahetada.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 12:32
Postitas URR
Martin Herem kirjutas:Riigi laevastikes on täna tehniliselt sobivaid näiteks 2tk. Üks ongi selleks ehitatud ja teise ehitamisel on seda arvesse võetud.
Teine on esialgu teise ministeeriumi käsutuses ja esimese osas peaks vähemalt otsuse vastu võtma, kas vana üles kloppida või uus hankida. Saan aru, et see otsus on tehtud.
dixci kirjutas:Mida tähendab ressurss otsas, peamasinad vajavad kapremonti?
Mingil hetkel kulub laev (kere, pea- ja kõik muud masinad ja mehhanismid) nii läbi, et odavam on uus osta kui vana remontida. Ühel hetkel ei saagi enam remontida. Lisaks erinevate seadmete moraalne vananemine.
EML Wambola on oma praegusel kujul natuke nagu kahest laevast kokku pandud. Umbes 2016. aastal tuli võtta vastu otsus, kas sõitma hakkab EML Tasuja või EML Wambola. Esimesel olid läbi masinad, teisel kere ja lisaks oli see aastaid kai ääres seisnud. Otsustati EML Wambola ja masinate kasuks ning kõik vajalik tõsteti EML Tasujalt sinna ümber. Vahepeal tekkis küll kahtlus, et tehti vale otsus, aga siis oli juba hilja. Ilmselt polnudki vale otsus, sest laev ju sõidab ning uue peamasina leidmine ja paika sobitamine pole päris nii lihtne ja odav kui Kapten Trumm arvab.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 12:37
Postitas Kapten Trumm
Probleem oleks nende originaalsete peamasinatega, õnneks on taanlased need juba omal ajal vahetanud MTU diislite vastu, mis küll eriline rariteet pole.
Kindlasti keerukas, kuid mitte võimatu. Vahetus on keerukam, kuid hankimine võrreldav Leopard 2 tanki mootoriga.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 15:49
Postitas Kilo Tango
Tehnikaülikooli biorobootika laboris on loodud päris ägedat teadust selle kohta, kuidas rõhuanduritega jälgida pinnal toimuvat laevaliiklust. Tulemused on muljetavaldavad. Mõnekümne anduriga saaks üsna hea pildi territoriaalmeres toimuvast. Teada on kes liigub, kuhu ja millal.
https://www.sciencedirect.com/science/a ... d=coauthor
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 17:25
Postitas URR
Väga huvitav. Tarmo Soomeret teab iga mees. Margus Rätsep on endine mereväe ohvitser. Kui ma õigesti mäletan, siis varem katsetas ta võrgustiku ideed radaritega, aga see ei tulnud nii hästi välja.
Natuke pean siiski optimismi jahutama.
1. Jutt käib asukoha määramisest (localization). St saadakse teada, kuhu liigub ja millal, aga mitte kes.
2. Katse tehti madalas vees ja väikesel alal. Kui hästi see sügavas vees toimib, on veel lahtine. Kui laev avastati 1,5 miili kaugusel 9 sensorist, kulub territoriaalmeres toimuvast teadmiseks rohkem kui mõnikümmend sensorit.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Juul, 2021 18:39
Postitas dixci
URR kirjutas:Ilmselt polnudki vale otsus, sest laev ju sõidab ning uue peamasina leidmine ja paika sobitamine pole päris nii lihtne ja odav kui Kapten Trumm arvab.
Tundub, et miinijahtijatel lähevad peamasinad lähimas tulevikus samuti vahetusse ja näib, et sellealaseid kalkulatsioone on ka juba tehtud. Lindormeni peamasinate vahetuse puhul jääks suurusjärgud vist üldjoontes samaks ehk MTU 8V4000M53R soetus-ja paigaldusmaksumus?
Täna on Eesti mereväe miinijahtijatel jõuseadmetena kasutuses Paxman Valenta 6RPA 200EM, mille hinnanguline kasutusiga, arvestades laevade ekspluatatsiooni graafikut on indikatiivselt aastani 2025. Aastal 2021 kasutuses olevad peamasinad lähenevad eluea lõpule. Operatsioonilistest plaanidest tulenevalt on hinnanguline töötundide arv indikatiivselt 1500 töötundi aastas ja sellele eeldusele tuginedes saab Paxman Valenta jõuseadmete motoressurss täis aastal 2024-2026. Lisaks eeltoodule on Paxman Valenta jõuseadmetele teostatud mitmeid erakorralisi remonttöid ja iganemisest tingituna on varuosade tarneajad ebamõistlikult pikad või neid ei toodeta enam üldse, mistõttu mereväe lepingupartneritel tuleb leida teisi alternatiive hoolduste ja remontide teostamiseks. Viidates eeltoodud probleemidele ja arvestades operatiivvajadustega osutub Paxman Valenta peamasinate edasine kasutamine majanduslikult ebamõttekaks ning järgmise 15-20 aasta jooksul ei ole neid otstarbekas käitada. Paxman Valenta peamasinad on laevale paigaldatud ehituse käigus ning nende motoressurss on suurusjärgus 95% kasutatud.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 14 Juul, 2021 8:12
Postitas Kapten Trumm
Kui avalikke allikaid uskuda, siis Lindormenite peamasinad vahetas juba Taani riik MTU-de vastu ära.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 20 Juul, 2021 10:54
Postitas Qtec
Kui just pole laeva esimene dokk, siis võib eeldada, et iga dokkimise käigus vahetatakse välja teatud osa kereplaate jm metallkonstruktsioone tonnide kaupa ning seda erinevatel põhjustel - vigastused, kulumine, korrosioon, ümberehitus jne. See on täiesti tavapärane praktika.
Siin jäeti kereplaadid suuresti paika, kuid värske EVA-316 dokkimine BLRT's:
https://www.facebook.com/watch/?v=535454100912978Siin laeval sai ka ise töid tehtud
https://fb.watch/v/10yYT2q5u/Peamasina vahetuse puhul, oleksin ma oma jutuga ettevaatlikum, see on tihti väga suur töö, kuid seda tehakse. Tavaliselt pole selleks laevadel spetsiaalseid luuke ning lõigatakse vajalik auk laevakeresse.
Plastkorpusega aluste kohalt aga hoian oma suu kinni, sest puudub kogemus.
BLRT töötaja ma ei ole - enam mitte.
Laeva kuivdokkimine on kallis lõbu, kuid kui oled laevaomanik, siis sellest sa ei pääse.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 20 Juul, 2021 12:52
Postitas Kapten Trumm
Miinipanijatel on peal MTU kompaktdiislid, mis on 2,3 meetri pikkused ja 2 m kõrgused, kaaluvad ilma käigukastita 5,7 tonni.
https://www.mtu-solutions.com/content/d ... 4-R_1A.pdfSuuruse järgi küll väga akrobaatiline see ei tundu, kui laevaehitaja on vajalikud luugid jätnud.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 20 Juul, 2021 15:03
Postitas Qtec
Kui on luugid olemas, siis on tegemist võrdlemisi lihtsa ülesandega ning ei tohiks endas hõlmata erilisi kulutusi.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 22 Juul, 2021 9:04
Postitas aj1972
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 22 Juul, 2021 9:23
Postitas nimetu
Venelaste andmetel peaks täna raketikatsetused toimuma Saaremaal.
Eesti uudistest käis juba varem läbi. Hindavad süsteemi sobivust ja vaatavad kuidas toimib. Tõenäoliselt NSM, kuigi mainitud pole.