Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Martin Peeter]

Loomulikult on eelarvepuudujäägi mõõdupuuks protsente SKP-st. Selle 3% eelarvedefitsiidiga on asi ju väga ilus. Vastaks lausa Maastrichti kriteeriumitele ja võiks euroalasse võtta Nojah, inflatsioonikriteerium ... Aga see on tühiasi.
Ma arvan, et Vene vale on natuke suurem ja reservid põlevad kiiremini. Rubla devalveerumine aitab sisuliselt vähendada kulusid palkadele ja kontrollitud hindadega kaupadele, sest Venemaa suurt midagi enam ise ei tooda. Isegi, kui toodab, siis sisendid on tihti teises valuutas või maailmaturu hindadega. Sedasi Ameerikast mööda ju ei saaks, aga tahaks ju. Miks peaks Putini klikk kõik ausalt eelarvesse kirja panema?

[Svejk]

Kui see õige on, peab kahjuks tõdema, et likviidseid reserve jätkub veel mitmeks aastaks. Aga ei pruugi olla, sest esiteks võib naftahind jääda kõvasti alla 50 USD barrelilt ja teiseks võib eelarve ka muidu olla liiga optimistlikult koostatud

Palju neid likviidseid reserve numbrites siis arvatakse olevat? Mulle on mulje jäänud pooleteistsajast, siis on kõõks.
Ja kuidas jääb riigiettevõtete ja muu välisvõla teenindamisega?

Как менялся внешний долг России с 2005 по 2015 год? Инфографика
http://www.aif.ru/dontknows/infographics/1468913

В 2015 году Россия выплатит по внешнему долгу $65 млрд. Большая часть этой суммы, по словам председателя ЦБ РФ Эльвиры Набиуллиной, уже погашена. По итогам 2014 года внешний долг России снизился на 18% — до $599,5 млрд. Основная его часть приходится на обязательства отечественных компаний перед внешними кредиторами ($376,5 млрд) и задолженность банков ($171,1 млрд)

Vaatan oma talupojamõistusega seda graafikut ja mõtlen, et kõrge naftahinna ja "elu lill ilma sanktsioonideta" tingimustes kasvas vene välisvõlg mis mühises.
Nüüd aga kurvis pidurdavad ja maksavad tagasi - nafta kukkunud, gaas ka kukkunud, kraanid kinni. Olukord peab seal väga tuuga olema ikka

[Kriku]

Loomulikult on eelarvepuudujäägi mõõdupuuks protsente SKP-st. Selle 3% eelarvedefitsiidiga on asi ju väga ilus. Vastaks lausa Maastrichti kriteeriumitele ja võiks euroalasse võtta

Vabandust, see polnud tegelikult sulle mõeldud. Aga see % võib isegi õige olla, st. prognoosi eeldustega kooskõlas. Asi selles, et Venemaal on valitsusel, erinevalt demokraatlikest riikidest, on võimalik väga jõhkralt kärpida. Tehakse üle 10% kärbe ja pannakse seejuures 20% kaitsekuludele juurde ja ükski konn ei köhi. Loomulikult võib prognoos olla valedel eeldustel, st. näiteks naftahind kujuneda oluliselt madalamaks kui 50 USD / barrel.

Venemaa suurt midagi enam ise ei tooda. Isegi, kui toodab, siis sisendid on tihti teises valuutas või maailmaturu hindadega.

Toodab ikka. Ja mitte kõik sisendid ei tule impordist (metallimaagid, nafta-gaas, suur osa toiduainetest ikka endal olemas). Import on vaieldamatult oluline, aga ma oletan, et paljude asjade puhul on küsimus Läänest sisse ostetud seadmete hooldusvälbas jne., mitte otseselt asendamatus tooraines. Mis avaldab kindlasti ka suurt mõju, aga võimalik, et üsna pika ajalise viitega. Läänega rohkem seotud tööstusharudes sagenevad lõpuks ka pankrotid, kasvab tööpuudus jne., aga ka see võtab aega.

Palju neid likviidseid reserve numbrites siis arvatakse olevat? Mulle on mulje jäänud pooleteistsajast, siis on kõõks.

Juuli 2015 seisuga

Küsimus on siin eelkõige selles, et mida tähendab Securities 255 B. Ilmselt peamiselt Reserve Fund ja the National Wealth Fund, mille likviidsuses on varem kaheldud (vanemat, juba tsiteeritud juttu ka: http://www.economist.com/blogs/freeexch ... e-reserves). Aga kui hetkel ongi "ainult" 150 B likviidset reservi, siis tähendab see eelarve järgi ikkagi 2-3 aasta varusid. Selle aja jooksul on võimalik ära müüa ka vähem likviidseid positsioone.

[Lemet]

Probleem võib tärgata ka näiteks sotsiaalpoolelt- paljusid medikamente Venemaa ise ei tooda, paljusid toodab, aga kasu asemel toovad need tarvitajatele hoopis kahju (näiteks paljuräägitud insuliiniteema). Ka meditsiinitehnika osas pole nad konkurentsis, kusjuures suuresti on see ju tänapäeval selline, et onu Vasja pole haigla keldris suuteline seda remontima.

[Kriku]

Jah, kindlasti käib meditsiin ühe esimese valdkonnana järjest rohkem alla. Seda enam, et peale investeeringute maha tõmbamist kärbitakse tervishoiuvaldkonda samuti jõuliselt. Selle üle muretseti juba 2013.
https://www.wsws.org/en/articles/2013/0 ... s-j24.html
https://www.stratfor.com/analysis/russi ... its-budget

[Rügaja]

kindlasti käib meditsiin ühe esimese valdkonnana järjest rohkem alla.

Paraku teeb ta seda (eeskätt korralduses) ka piiritagustes riikides, nii et kontrast ei pruugi tulla piisavalt esile.
Tendents, et rikkad maksavad oma ravi kinni ja vaesed vaadaku ise, on täheldatav meilgi.

[Martin Peeter]

Palju neid likviidseid reserve numbrites siis arvatakse olevat? Mulle on mulje jäänud pooleteistsajast, siis on kõõks.

Juuli 2015 seisuga

Küsimus on siin eelkõige selles, et mida tähendab Securities 255 B. Ilmselt peamiselt Reserve Fund ja the National Wealth Fund, mille likviidsuses on varem kaheldud (vanemat, juba tsiteeritud juttu ka: http://www.economist.com/blogs/freeexch ... e-reserves). Aga kui hetkel ongi "ainult" 150 B likviidset reservi, siis tähendab see eelarve järgi ikkagi 2-3 aasta varusid. Selle aja jooksul on võimalik ära müüa ka vähem likviidseid positsioone.

Jah, isegi kui eeldada, et need andmed on õiged, (milles ma tugevalt kahtlen), oleks huvitavam püstitada küsimus nii: Kui palju on võimalik reservidest eelarvepuudujääki toetada? Ehk siis, millal raha otsa saab? Aus vastus on, et seda ei tea keegi.
Rubla võib kukkuda vabalangusesse juba ainuüksi nafta hinna suure kukkumise peale ja kuidas siis laviini peatada, on suur küsimärk. Eelmine kord oli see kvartali jooksul ca 70 miljardit nõudnud üritus, millele lisandus totaalne valuutatehingute kontroll. Selles, mis tasemel kukkumine pidama saadakse, ei ole mingit garantiid. Samuti ei ole õige väide, et reservide kulutamine oli valuuta stabiliseerimise seisukohalt asjatu. Keskpanga käsutuses olevaid reserve üldiselt on väga riskantne avalikult torkima minna neist eelarve puudujääki kinni makstes, mistõttu ma arvan, et seda tehakse salaja ja on juba tehtud. Keskpanga reservid toetavad ikka peamiselt valuuta kurssi

Ka avalike andmete järgi on kulutamiseks ohutumatest fondidest Rahvusliku rikkuse fond (https://en.wikipedia.org/wiki/Russian_N ... ealth_Fund) praktiliselt kuival - jääk 6 mljr. ja Reservfond on kusagil 70 mljr. taala tuuris. Pigem on see see raha, millega võib eelarve toetamisel arvestada juhul, kui ta üldse on veel olemas. Ka seda on keerutatud igasugu naftafirmade väljaaitamiseks.

[Kriku]

Pean oma varasemat hinnangut korrigeerima. Kui tugioste enam ei tehta ja lastakse rublal kuradile käia, siis kestab agoonia tõenäoliselt kauem kui järgmise aasta lõpuni. 2018 vast käib maha, võib-olla koguni 2020. See on siis Transnistria stiilis "külmutatud konflikti" stsenaarium, kus sanktsioonid paika ja naftahind tasemele kuni 50 dollarit jäävad ning Venemaal vaikselt küpseda lastakse. Kas Ukraina nii kaua vastu peab, Jumal teab. Loodetavasti ikka hoitakse püsti.

Mõnus laga muidugi. Oma valitsusaja algul tegi Putin default ja valitsusaja lõpul laseb rublal põhja käia. Mõlemal korral saavad kõik peale tema enda vastu pükse. Aga iga rahvas väärib oma valitsejaid.

[ermot]

Praeguseks on Putini Venemaa märgistanud ennast kui potentsiaalne oht maailma silmis. Kui seniajani oli tegemist pigem Balti riikide posttraumaatilise sündroomiga, siis nüüd ei kahtle enam keegi Putini agressiivsetes plaanides. Esmased vastumeetmed on Lääneriikide poolt kasutusele võetud ja need on toonud esialgse edu- Venemaa rünnak on U.-s takerdunud ja edasiste lainemisplaanide asemel on Venemaa sunnitud tõsisemalt tegelema siseprobleemidega.

Neid on hetkel kaht tüüpi- sisepoliitilised ja sisemajanduslikud. Sisepoliitiliselt on Putin pidanud kruvi kõvasti pingutama hakkama ja see on kaasa toonud inimeste suurema eemaldumise riigist. Väga raske on usaldada riiki, kus igaühe saatus ja elu sõltub juhusest ja/või võimu suvast. Arvestades traditsioone pole see Vene riigile otseselt ohuks, aga nõuab omakorda arvestatavat ressurssi inimeste ohjamiseks. Sisemajanduslikult on kukkunud ära senise rikkuse allikas- nafta müük, mis paneb löögi alla erinevad "luksusporjektid"- Krimmi, Tshetsheenia, Transistria, Valgevene jms. ülekuldamised. Lisaks on osad sisepiirkonnad kõvasti alarahastatud, rääkimata toiduainete ja kvaliteetse tarbekauba nappusest. Riiki laiali vedavate sisepingete tasakaalustamiseks on edukalt loodud müüt välisvaenlasest- USA-st, kes kohe-kohe emakese Venemaa vallutab ja taganeda pole enam kuhugi stiilis "selja taga on Moskva". Ka see nõuab tegelikult arvestatavat ressurssi ja efekt paraku lühiajaline.

Edasine sõltub sellest, mida lääs tegelikult tahab. Piltlikult öeldes on valik järgmine- kas üleüldse vähem korruptsiooni või mulle personaalselt suuremaid võimalusi selles osaleda. Nii mõnelgi mõjukal mehel on võimalus saada sigarikkaks üleöö, aga ainult väga valitutel. See on Putini mäng- leida üles süsteemsed vead ja nendele panustades lammutada kogu demokraatlik valitsussüsteem. Või siis vähemalt kõigutada seda oluliselt, kahjustada inimeste usaldust riigi institutsioonide vastu, mille põhjal pärast hea väita- igal pool sama jama, pole meil siin Venemaal häda midagi. Vähemalt peremees on majas, kes rusika lauale lööb vajaduse korral- lääne pehmokarjas pole sedagi isikut võtta. Oma iva selles on, kui nt. mede mugavusvalitsus vaatluse alla võtta. See selleks

Lääs jätkab survet, kuniks midagi paremat välja mõeldakse. Millal see juhtub, ei tea. Mis see olema saab, ka ei tea. Sõjalist lahendust ilmselt ei tule, küll aga võetakse Venemaa raudsemasse haardesse ja lastakse törts higihaisu ninna. Jõu keel on ainuke keel, mida vene inimene mõistab. Kui ikka hirm kõhtu lahti ei võta, siis on iga meri põlvini ja igast poisikesest Ilja Muromets sirgumas. Eks see ole meie asi edasi õpetada- ikka näkku ja munadesse ja võimalikult tihedasti, küll siis maast kõige andunum lääne demokraatia fänn tõuseb. Kriku, palun tõlgi see nüüd majanduskeelde.

Mida pingelisemaks Venemaa olukord läheb, seda väiksemat sädet on vaja. Majandus on vaid üks muutuja keerukas võrrandis, Putinil on üsna vähe ruumi eksimuste tegemiseks. See, et ta neid teeb, on aga kindel. Miskipärast ei usu, et see majanduses välja lööb, aga põhjendada ka ei oska.

[Svejk]

- ikka näkku ja munadesse ja võimalikult tihedasti, küll siis maast kõige andunum lääne demokraatia fänn tõuseb. Kriku, palun tõlgi see nüüd majanduskeelde.

Mida pingelisemaks Venemaa olukord läheb, seda väiksemat sädet on vaja. Majandus on vaid üks muutuja keerukas võrrandis, Putinil on üsna vähe ruumi eksimuste tegemiseks. See, et ta neid teeb, on aga kindel. Miskipärast ei usu, et see majanduses välja lööb, aga põhjendada ka ei oska.

Kõik vead, mis võimalik, on majanduses juba tehtud. Nüüd on üle jäänud ainult oodata

Ja see "näkku ja munadesse" oli originaalis nii : http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 42#p353042

[Kriku]

Ma arvan ka, et praegune haare on piisav, et Putini režiimist pika peale elumahlad välja pigistada. Lääs on aeglane, ettevaatlik, kõhklev - aga lõppude lõpuks kuradima efektiivne. Minimaalsete kulutustega saavutatakse maksimaalne tulemus. Järsud liigutused on palju kallimad teha (nii rahalises kui valijatele põhjendamise mõttes) kui kislaroodi maha keeramine ja ootamine.

Muidugi makstakse niimoodi diktaatori haardes olevate inimeste õnnetusega enda inimeste õnne eest - aga iga valitsuse ülesanne ongi oma inimeste kaitsmine...

---

Venemaa tahab pensioniraha riigieelarvesse võtta

Allikate sõnutsi on riigieelarve tasakaalustamiseks kaalumisel kaks varianti. Esiteks tahab rahandusministeerium tahab juunis eelarvekavas kirja pandud kulutusi vähendada. Pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamakseid tahetakse indekseerida mitte seaduses sätestatud tegeliku inflatsiooniga (11,9%), vaid 4,5%.

Juuli lõpus president Vladimir Putini juures toimunud nõupidamisel lepiti kokku, et neid väljamakseid indekseeritakse vastavalt toonasele prognoosile ehk 7% tasemel, nüüd on aga selge, et selliseid kulusid ei suuda riigieelarve kanda, selgitasid ametnikud väljaandele.

Teine võimalus oleks indekseerida siiski 7% tasemel ja riigieelarvesse tekkiv auk katta pensionivaradest.

Töö likviidsete reservide otsimisel käib

[Lemet]

https://www.youtube.com/watch?v=czNmdocwmEs

[Kapten Trumm]

Osa rahvast võiks minna ja soetada endale supermarketi ajakirjade riiulilt ajakirja "Auto Revüü".
Lihtsalt silmaringi avardamiseks teemal, et venelased ei tooda ise midagi ja kuidas elu on seisma jäänud.
Viimases numbris esitleti näiteks uue põlvkonna Ural sõjaväeveokit, kus lääne juppe nagu ei paistnud.

[Lemet]

Mmmm...kahe otsaga asi, ilmselt on seal tootmist ohjamas järgmine aste. Alles hiljaaegu panin üles viite pildiseeriale Su-34 tootmise kohta, kus samuti oli kõik komplekteeritav suuresti kodumaine. Küll aga iäi silma, et kõige selle tootmiseks kasutatav tehnika oli kruvikeerajast/vasarast alates ja tööpinkidega lõpetades eranditult lääne päritolu.

[Tegelane5]

Sõiduautode puhul asi nii pole(et ainult pingid raja tagant): Lada Largus (Lada sildiga Dacia MCV), tollele toodi mootorid EList. UAZ Patriot-peaülekanne + tõenäoliselt veel midagi-Lõuna Koreast.
Tundub et kõik uuemad sõiduautod omavad välismaiseid detaile, mille eest tuleb kallist valuutat maksta. Kõlab nagu "Tehnika ja Tootmise" auto ülevaade aastast 89 või 90