www.militaar.net

Kui lauad punnühendusega, siis on vaja vaadata, et suits kuidagi kastist välja ka saaks. Tavaliste servatud laudade puhul immitses ise laudade vahelt.

mart2 kirjutas: ↑06 Nov, 2024 14:18 Kui lauad punnühendusega, siis on vaja vaadata, et suits kuidagi kastist välja ka saaks. Tavaliste servatud laudade puhul immitses ise laudade vahelt.

Pisike mulk kusagil laes pole ju probleem? Reguleeritav muu seas.

Toidu hea maitse juures määrab palju ka tooraine värskus / kvaliteet , koka oskus ka .
Kas keegi kartulivorsti on teinud ?

Fucs kirjutas: ↑03 Jaan, 1970 2:04
Vot, väga huvitav!
Kuidas jäi?
Ega poe krakovid pole ka osad suitsuahju näinudki.

Ma olin hallil ajal üks Eesti piimakäitlejate liidu asutaja. Jogurtiga sai küllalt sõstraid väetatud. Kui lusikas püsti ei seisnud ja veekirme peal, siis praak. Liha nii tundlik pole või arvame, et pole.

Manurhin kirjutas: ↑04 Nov, 2024 16:59
Ma ei teagi, kui levinud must leib Venemaal üldse on. Omal ajal, ca. 40 aastat tagasi mul isa oli bussijuht ja vahel tuli Venesse sõite ka ette. Tõi sealt alati valget leiba. Ilus vormileib, põhimõtteliselt nägi välja nagu meie sai, aga sai on muidu magus, too valge leib ei olnud. Minule igatahes päris meeldis. Eestis sellist ei müüdud.

Valge leib ja sai on muteadatehtud erinevatest jahudest. Venemaal on saia samuti, nimetatakse kas bulka või baton ja see on samasugune nagu eesti sai. Tehakse püülijahust. Nn valge leib tehakse kehvema sordi jahust. Selle Veski-Mati liigituse
https://www.veskimati.ee/veski-mati-ope ... /nisujahu/
järgi ilmselt jahu 812. Kroonumeestele käis küll, pole neile mingit püüljahust saia vaja.

Kui ma õieti mäletan siis ostsime kuskil 1970-80 ndatel Eestis "valget leiba" Tapalt. Tädimees oli ohvitser ja kui nad suvel külla tulid siis hindas mitte tavalist saia vaid just seda. Tapa leivakombinaat küpsetas sellist sõjaväe jaoks ja vist oli sealses toidupoeski. Vaevalt et ta nüüd oma ohvitseritõendiga vehkides seda kuskilt väeosast nuiamas käis.
https://www.tapamuuseum.ee/ajalugu/toos ... vatoostus/

me teeme pidevalt saia 812 jahust, ei saa kurta, et kuidagi askeetlik oleks või valge ei saaks.
See vene seakeeks sisaldas ikka vist mingit saepuru vms ka lisaks....

See vene seakeeks sisaldas ikka vist mingit saepuru vms ka lisaks.

Meil Tšernovtsõs valmistas nn. "Belõi hleb"-a linna leivakombinaat ja oli täiesti söödav.

Ma panin selle jahu nr 812 tegelikult täiesti puusalt
Nõukaajal olid jahud kõrgem sort, I ja II ja võib- olla veel mingid. Kui me mõnikord kodus pühadesaia tegime siis ikka kõrgema sordi jahust. Madalamast sai muidugi ka ja tuli kore ning karune.
Vahe oli vist puhastamiseks et kui hoolikalt tera kooriti ja kas aganaid ka sekka sattus.


Võib- olla on mingi sordiaretus ka vahepeal toiminud sest sel ajal loeti suure gluteenisisaldusega nisu väga kvaliteetseks. Tänapäeval vist mitte kui igale asjale on gluteenivaba ja laktoosivaba peale kirjutatud.
See komponent on muuhulgas liimaine ja teeb taigna tihedaks ja nätskeks ja muarust ka magusaks. Sai oligi selline savilaadne. Valge leib oli palju õhulisem. Päts hiigelsuur kuid ei kaalunud suurt midagi.

Valge leib ei pidanud tingimata vormileiva kujuline olema. Kaliningradis oli ta ümmarguse keeksi kujuga. Selline millesarnast piltide peal venelased soola - leivaks pakuvad. Eesti saia sarnast saia sai linnast poest. See oli parem, eriti kui õnnestus ka hapukoort kaasa haarata. Poejuudid tahtsid selle eest jälle raha saada... vot urodõ!

vähemasti lovozero "leivatehase" valge leib oli väga hea. bulkale tegi maitses kindlalt ära.

vanahalb kirjutas: ↑07 Nov, 2024 9:56 Tänapäeval vist mitte kui igale asjale on gluteenivaba ja laktoosivaba peale kirjutatud.

Kui juhtud kokku puutuma tsöliaakia või laktoositalumatusega, siis enam niimoodi muigavalt ei suhtu neisse märkeisse.
Näiteks mul sellel erivajadustega poisil on lisaks kõigele muule diagnoositud ka tsöliaakia. See tähendab eridieeti kogu eluajaks. Kõige lihtsamalt mõistetava jutuna tähendab see seda, et kõik "idanev värk" teeb tsöliaakiahaige kõhnaks ja nõrgaks. Justnimelt nii palju, kui su organism vastu nendele protsessidele sõdida suudab.
Et saada aru, siis tiba üldharivat rahvale mõistetavat juttu: tsöliaakiahaige vajab eridieeti, milles kõik need ained on asendatud ja tootel on nn läbijoonitud viljapeaga märk. See teema on kaugel-kaugel mingist "elustiilitoitumise-mängudest". Et a´la ma nüüd täna lähen ja võtan ja valin sealt neid "tervisetoitude või terve eluviisi toitude" riiulist neid alleid asju, ja siis sa seal valid ja teed tähtsat nägu jne jne. Näiteks kui sa pead minema ja ostma mingisuguse leivapätsi, mis on 10 korda kallim ja samas 2 korda väiksem, ja sa pead!, siis võtab ikka morniks. Kui selle juures on eraldi jahud, küpsised jne jne. Rõhutan, kui sa pead ja seda igapäevaselt. Hinnad on kirved, maitsed on .... (viisakalt öeldes on-nagu-on) ja hind on nagu härg. Kusjuures kõik need tervisetooted ei ole veel gluteenitalumatuse korral lubatud, vaid tuleb ikka tähelepanelikult üle vaadata. Üldjoontes, mis on"terviseletis" odavam (st mitte megakallis), siis see ka tavaliselt ei sobi gluteenitalumatuse korral. Praegu on elu kõvasti edasi arenenud, aga oli aeg, kus Eestis oli saada ainult ühte sorti vorsti, mida gluteenitalumatuse korral süüa võis (üks Rakvere toode).
Vesteldes tookord Riias tsöliaakiakliinikus arstiga selgitas ta mulle, et see on paljuski diagnoosimata haigusena levinud, ja rahvas ei teagi suurt sellest. Ütles, et pakub, et Lätis on ca 10 000 inimest, kes ise ei teagi oma sellest haigusest/diagnoosist. Et näiteks keerulistel ajaperioodidel (nt sõda, majandus jne), kui rahval pole võimalusi süüa, siis haigus taandub ja ei avaldu niimoodi, aga nt kui elu jälle paremaks läheb ja ohtramalt head-paremat sööma hakatakse, siis läheb haiguse avaldumine kohe tõusuteed.
Tsüklilisus skaalal haiguse süvenemine-tervenemine (st näitude paranemine, mitte tervenemine) on ca aasta-poolteist. Nii, et kui näidud on sitad, siis dieet on pidev.
Eestis oli pikka aega saada ainult Oriola kaudu Soomest toodud manti, mis oli ikka sigakallis. Tookord sain tuua/osta Riiast Itaalia tootevalikut, mis oli Eesti omast kordades odavam. Käisin pidevalt, tõin (väikestes kogustes) pidevalt. Lätlane oli huvitatud edasimüüjaks hakkamisest, aga mul ei olnud tookord ei aega ega tahtmist sellega tegeleda. Üheks põhjuseks oli ka see, kui jäin kojutulles Valgas Eesti piirikaga rääkima, et näe toon poisile küpsiseid ja jahu, et tal eridieet arsti määratud. Läks hull aplaava lahti ja siis taheti hakata nõudma meditsiinitoodete maaletoomist lubavaid dokumente. Küsisin, et kas tõsimeeli tahate praegu eraisiku pagasist silmnähtavalt täiesti tavalise 2kg jahu ja nelja küpsisepaki kokku maks-1kg pärast hakata nõudma meditsiinitoodete maaletoomise luba? Erinevuseks tavalisest ainult see läbijoonitud viljapea märk. Siis mõtlesid ja lasid minna.

vanahalb kirjutas: ↑07 Nov, 2024 9:56 Ma panin selle jahu nr 812 tegelikult täiesti puusalt
Nõukaajal olid jahud kõrgem sort, I ja II ja võib- olla veel mingid. Kui me mõnikord kodus pühadesaia tegime siis ikka kõrgema sordi jahust. Madalamast sai muidugi ka ja tuli kore ning karune.

Ennevanasti oli tõesti lihtsam - kõrgem, 1. ja 2. sort. Tänapäevastel jahudel on mingid numbrid ainult peal - näit. T-405 ja T-550 (mõlemad eriti kvaliteetsed):
https://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/kau ... /c/SH-13-4
Hind ka neil üsna samasse auku. Pidevalt dilemma kui saadetakse poodi jahu ostma, ei oska otsustada kumb siis parem on?
Miks ei võiks asjad ka tädi Maali tasemel selged olla?

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Nov, 2024 14:05 Minult küsis kunagi aastaid tagasi, üks kamina kõrge ametnik, et millest selline informeeritus, et kas loete militaar.net'i või

Oled sa kindel, et tegemist polnud pilkega?

Oleksid võinud vastata, et oled milneti sisulooja - ise kirjutan, loen kirjutatu läbi ja saangi informeerituks.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Nov, 2024 14:05 Minult küsis kunagi aastaid tagasi, üks kamina kõrge ametnik, et millest selline informeeritus, et kas loete militaar.net'i või

Oleksid võinud vastata, et sina oledki milnet.

Peeter kirjutas: ↑07 Nov, 2024 11:22

vanahalb kirjutas: ↑07 Nov, 2024 9:56 Tänapäeval vist mitte kui igale asjale on gluteenivaba ja laktoosivaba peale kirjutatud.

Kui juhtud kokku puutuma tsöliaakia või laktoositalumatusega, siis enam niimoodi muigavalt ei suhtu neisse märkeisse.

Ei suhtu muigavalt. Vähemalt Soomes olen tähele pannud et kui ka iseteenendusega töölissööklas minna lõuna ajal pajast kopaga makarone võtma on seal kõrval standardne silt "Laktoosivaba. Gluteenivaba" .
Minuarust on need märkused igal pool. Leibade peal samuti kuigi ma pole just spetsiaalselt jälginud. Soomlaste leib on nagunii alati kirvehinnaga olnud . Vähemalt 3 EUR kg ja ka 7 kui hakata mingit "Ahvenamaa käsitööleiba" vaatama . Ma võin muidugi lihtsalt huvi pärast vaadata et kas need gluteenivaba sildid on ka Prismas kõige odavamatel makaronidel.
Ei oska gluteeni kohta muud arvata kui et vanasti tegi ta leiva või saia just õigesti nätskeks ja see "valge leib" tundus minu jaoks liiga kuiv.

Laktoosivabu silte vaatan hoolikamalt. Muarust on soomlased läinud lihtsama vastupanu teed ja piima või keefiri laktoosivabaks tegemiseks lastakse see lihtsalt korraks kuumaks. Piimasuhkur muutub tavaliseks suhkruks ja keefir on magus. No joodud saab aga piiblitsitaati kasutades on see jäle. Siis peab vaatama et kust saab laktoosiga keefiri. Üldiselt, kui juua pikalt laktoosivaba (sest muud ei ole) ja siis jälle laktoosiga uriseb sisikond alguses paar päeva enne kui jälle harjub

See soomlaste laktoosivaba piima oli ka siis ravimite nimekirjas kui Venemaa Euroopa toidule umbes 2014 A sanktsioonid kehtestas. Valio või kippus kätte hapuks minema ja seda jagati "Putini või" nime all poolmuidu. Piim läks endiselt Venemaale sest see oli ravim mitte toiduaine

Pidevalt dilemma kui saadetakse poodi jahu ostma, ei oska otsustada kumb siis parem on?

405.
Sellest saab vaid vett lisades ja korralikult sõtkudes taigna, millest saab teha hinkaalisid - taiganaümbris püsib terve ja puljong sees, peale nende küpseks keetmist.